lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-18570/18

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-18570/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1991
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 59 lg 2Mitme õiguse järjekohasuheAÕS § 591 lg 4AÕS § 65 lg 1Ebaõige kande parandamineKRS § 46 lg 1TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 378 lg 1Hagi tagamise abinõudTsMS § 381 lg 2Hagi tagamise avaldusTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 659

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-18570/22Tartu Maakohus Tartu kohtumaja16.02.20212-20-18570/29Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.03.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Saarte Tamm OÜ10334558(Vastustaja)FroggyLand OÜ12228004

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 1. veebruar 2021

Tsiviilasja number

2-20-18570

Tsiviilasi

Saarte Tamm OÜ hagi FroggyLand Haldus OÜ ja FroggyLand OÜ vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. detsembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

FroggyLand Haldus määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitajad (kostjad):

esindajad

1.FroggyLand Haldus OÜ (registrikood 16039754)

OÜ

ja

FroggyLand

OÜ

2.FroggyLand OÜ (registrikood 12228004) Määruskaebuse esitajate vandeadvokaat Andrus Lillo

lepinguline

esindaja

Vastustaja (hageja): Saarte Tamm OÜ (registrikood 10334558), lepingulised esindajad vandeadvokaat Erik Salur, vandeadvokaadi abi Gerda Raag

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada FroggyLand Haldus FroggyLand OÜ määruskaebus.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

OÜ

ja

2.Tühistada Tartu Maakohtu 18. detsembri 2020. a määrus, millega maakohus rahuldas

Saarte Tamm OÜ hagi tagamise taotluse, ja teha uus määrus, millega jätta Saarte Tamm OÜ

17.detsembri 2020. a hagi tagamise taotlus rahuldamata.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Saarte Tamm OÜ (hageja) esitas 16. detsembril 2020 hagi FroggyLand Haldus OÜ (kostja I) ja FroggyLand OÜ (kostja II) vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hagiavalduse kohaselt keelati Tartu Maakohtu 7. augusti 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 220-9733 kinnistusosakonnal kinnistusraamatus kostja II omandis olnud kinnistu (aadress Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Salu tee 1) suhtes 5. augustil 2020 registreeritud kinnistamisavalduses nr 58551202050 toodud kannete ja ka mistahes muude kannete tegemine enne kinnistule hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 161 710 eurot sissekandmist. Kohtunikuabi rikkus Tartu Maakohtu 7. augusti 2020. a määruses sisaldunud selgesõnalist keeldu teha kinnistu suhtes 5. augustil 2020 registreeritud kinnistamisavalduses nr 58551202050 toodud kannet ja ka mistahes muid kandeid enne hüpoteegi sisseseadmist ning tegi keelule vaatamata 27. augustil 2020 kande kinnistusraamatusse, millega muutus kinnistu omanik ning kinnistu uue omanikuna kanti kostja I.
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, mille Tartu Maakohus jättis
17.detsembri 2020. a määrusega rahuldamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt edastas kohtunikuabi vaidlusaluse kinnistamisavalduse lahendamiseks kohtunikule küsimusega, kas kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-20-9733 alusel hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi kandmine enne omaniku kande muutmist on õiguspärane. Kohtunik lahendas küsimuse tsiviilasjas nr 2-20-12323. Kohtunikuabi on seotud kohtuniku seisukohaga. Seetõttu tegi kohtunikuabi kinnistamisasjas nr 58551202050 kande kinnistusraamatusse, millega kinnitu omanikuna kanti kostja I.
3.Hageja esitas 17. detsembril 2020. a uue hagi tagamise taotluse, milles palus hagi tagamiseks arestida kostja I omandis olev kinnistu ning kanda kinnistusraamatusse kinnistu käsutamise keelumärge. Tsiviilasjas nr 2-20-12323 lahendas kohus küsimust kannete tegemise järjekorrast lähtudes. Hageja ei ole kunagi leidnud, et Tartu Maakohtu 7. augusti 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-9733 kohaldatud hagi tagamine peaks muutma kannete tegemise järjekorda. Järjekorras esimene kandeavaldus tulnuks 7. augusti 2020. a määruse resolutsiooni p 2.1 järgi jätta rahuldamata. Kuna kinnistu omanikukande parandamise eesmärgiks on saavutada Tartu Maakohtu 7. augusti 2020. a määrusega tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõude kohaldamine, sealhulgas kinnistule kohtumääruses ette nähtud kohtuliku hüpoteegi seadmine, muutuks nii selle eesmärgi saavutamine kui ka kinnistu omanikukande parandamine võimatuks juhul, kui kotja I võõrandab kinnistu heausksele kolmandale isikule. Hagi tagamata jätmine raskendab kohtuotsuse täitmist või teeb selle võimatuks. Hagi on lubatav ja perspektiivikas. Kinnistu omaniku kande tegemisel on ilmselgelt rikutud Tartu Maakohtu 7. augusti 2020. a määruse resolutsioonist tulenevat keeldu. Kandeavalduste lahendamise järjekorda tuleb eristada kandeavalduste rahuldamise võimalusest. Kostja I otsib aktiivselt kinnistule heauskset kolmandast isikust ostjat.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Tartu Maakohus rahuldas 18. detsembri 2020. a määrusega hagi tagamise taotluse, arestis hagi tagamiseks kostja I omandis oleva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 3019104 kantud kinnistu ning kandis kinnistu võõrandamise ja mistahes asjaõigustega koormamise keelamiseks kinnistu käsutamise keelumärke hageja kasuks. Maakohus saatis määruse hagejale ning täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ja lükkas määruse kostjale kättetoimetamise edasi kuni hagi tagamise määruse täitmiseni, s.o kuni kinnistu käsutamist keelava keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseni. Taotletav hagi tagamise abinõu tagab hagi rahuldamise korral kohtuotsuse täitmisel hageja soovitud eesmärgi saavutamist, seega on hagi tagamise avaldus põhistatud. Hageja on veenvalt selgitanud ja põhistanud hagi tagamise vajadust. Hagi tagamine on põhjendatud seetõttu, et vastasel juhul kaotaks mõtte hagi tagamise abinõuna toimingute keelamine, millist abinõu Tartu Maakohtu 7. augusti 2020. a määruse resolutsiooni p 2.1 selgelt sisaldas, kuid kohustatud isikuks olev kinnistusosakond seda ei täida ning hiljem ebaõiget kannet vaidlustada ei saaks. Tartu Maakohtu 7. augusti 2020. a määrus keelas järjekorras esimese kande tegemist. Hagi tagamise määruse puhul ei olnud tegemist kandeavaldusega, millel oleks järjekord, vaid see oli Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale suunatud üldine keeld, mille adressaadile kättetoimetamist enne kande tegemist on hagis tõendatud. Hageja kahtlus, et hagi tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine olla võimatu, on põhjendatud. Esineb reaalne võimalus, et kostja soovib kinnistu võõrandada kolmandale heausksele isikule, mistõttu hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või muuta selle võimatuks. Hageja on kohtule esitanud selle kohta müügikuulutuse vaidlusaluse kinnistu müügi kohta. Mõlema kostja juhatuse liikmeks on sama isik. Kohtuvaidluse ajal on kostja II ainsaks varaks olnud kinnistu võõrandatud kostjale I, kes seejärel kinnistu müüki pandud. Seega on ilmselgelt tegemist kostja II vara peitmise ja varjamisega, millega püütakse tsiviilasjas nr 2-20-9733 hageja esitatud hagi rahuldamise korral selle täitmist kostja II vastu välistada.

Taotletud hagi tagamise abinõu on asjakohane ja proportsionaalne ega koorma kostjat ülemääraselt. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada mõnda teist vähem koormavat ja hageja huvi sama tõhusalt tagavat hagi tagamise abinõu.

MÄÄRUSKAEBUS

5.Kostjad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määruse täies ulatuses, jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata, hagiavaldus läbivaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus hagi tagamise taotluse lahendamisel hinnanud hagiavalduse õiguslikku perspektiivitust. Kuna hagiavaldus on õiguslikult perspektiivitu, siis tuleb hagi tagamine tühistada ja hagi jätta TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata. Tartu Maakohtu 7. augusti 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-9733 on tingimuslik, mis ei ole lubatud. Kohus ei seadnud 7. augusti 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-9733 kinnistu suhtes käsutuskeeldu, vaid määras kandeavalduste lahendamise seadusega võrreldes ja vastuolus teistsugust järjekorda, mis on lubamatu. Hageja on sisuliselt taotlenud, et kannete tegemise järjekorda muudetaks või kohtuliku hüpoteegi seadmine lahendatakse enne 5. augusti 2020. a kinnistamisavaldust. Tartu Maakohtu
7.augusti 2020. a määrusest tsiviilasjas nr 2-20-9733 ei tulene ühtegi alust, millest lähtuvalt saaks kohus kohustada kinnistusosakonda muutma kinnistamisavalduste seaduses sätestatud lahendamise järjekorda ja lahendada hagi tagamise alusel esitatud kandeavaldust enne varem saabunud kandeavaldust. Selline võimalus ei tulene ka TsMS §-st 378. Hagi tagamise menetluses ei ole lubatud aktiivse kohustuse panemine kolmandale isikule. Kohus ei saa luua menetlusvälise kolmanda isiku vastu täitedokumenti, mille alusel hageja või kohtutäitur saaksid nõuda määratud hagi tagamise abinõu täitmist (Riigikohtu 20. märtsi 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12, p 14). Ükski seadus ei anna võimalust lahendada ja vaadata läbi hilisemalt tulnud kandeavaldust enne varem saabunud kandeavaldust. See ei ole lubatud isegi hagi tagamise puhul. AÕS § 59 lg 2 kohaselt tehakse kanded kinnistusraamatusse avalduste saabumise järjekorras. AÕS § 591 lg 4 kohaselt kantakse hagi tagamise määruse alusel tehtav märge ja kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse üldises korras. Seadus keelab otseselt hiljem esitatud avalduse alusel teha kannet enne varem esitatud avalduse alusel kande tegemist. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 41 lg 2 kohaselt, kui ühe kinnistu või ühe õiguse kohta on esitatud mitu kinnistamisavaldust, ei tohi hiljem esitatud avalduse alusel teha kannet enne varem esitatud avalduse alusel kande tegemist. Kuigi Tartu Maakohtu
7.augusti 2020. a määrus on formaalselt kehtiv, on see tagajärjetu ning selle alusel ei saa ja ei saanud kinnistusraamatusse kandeid teha. Kohus ei saa hagi tagamise korras keelata kinnistusraamatusse kannete tegemise muu kui keelumärke kandmisega. Tartu Maakohtu 7. augusti 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-9733 ei ole kohus keelumärget seadnud. Kui hagejal peaksid olema seoses Tartu Maakohtu 7. augusti 2020. a määruse täitmata jätmisega mingid nõuded, siis oleks hageja saanud need esitada kinnistusosakonna ja mitte kostjate vastu ehk hagi on esitatud valede kostjate vastu. Isegi kui Tartu Maakohtu 7. augusti 2020. a määrus oleks seaduslik, ei muudaks see kostja I kohta tehtud kannet ebaõigeks.
6.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Maakohus on hagi perspektiivikust hinnanud nii hagi tagamisel kui ka hagi menetlusse võtmisel. Määruskaebuses tõstatatud küsimuste puhul on tegemist materiaalõiguse kohaldamisega, millele tuleb kohtul anda hinnang kohtuotsuses, mitte hagi tagamise määruskaebuse lahendamisel. Kostjad ei ole suutnud määruskaebuses eristada kinnistusraamatu kannete tegemise järjekorda kandeavalduste sisulisest lahendamisest ehk rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. Samuti ei ole kostjad suutnud eristada hagi tagamise abinõudena kohaldatud kannete tegemise keeldu (TsMS § 378 lg 1 p 3, 4 ja 10) kohtulikust hüpoteegist (TsMS § 378 lg 1 p 1). Ainuüksi kandeavalduse saabumine kinnistusosakonda ei loo eeldust selle rahuldamiseks, millele viitab KRS § 46 lg 1 p-s 2 sätestatud võimalus kandeavalduse rahuldamata jätmiseks. Kostjate määruskaebus on sisuliselt suunatud kehtiva ja jõustunud Tartu Maakohtu 7. augusti 2020. a määruse tsiviilasjas nr 2-20-9733 vaidlustamisele, mis ei ole võimalik määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu 18. detsembri 2020. a määrusele tsiviilasjas nr 2-20-18570.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel teeb asjas uue määruse, millega jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja lõpplahendis.
8.Hagi tagamine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegusel juhul kaalutlusõigust kohaselt teostanud. Ringkonnakohus nõustub kostjate väitega, et hagi tagamise taotluse lahendamisel peab kohus hindama muuhulgas ka hagi perspektiivikust, ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus seda teinud. Hagi tagamist taotleval menetlusosalisel tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise avalduses põhistada. Hageja on esitanud kostja II vastu tsiviilasjas nr 2-20-9733 rahalise kohustuse täitmise nõude. Nõude tagamiseks on maakohus 7. augusti 2020. a määrusega keelanud kostja II omandis olnud kinnistu (aadress Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Salu tee 1) suhtes 5. augustil 2020 registreeritud kinnistamisavalduses nr 58551202050 toodud kannete ja ka mistahes muude kannete tegemine enne kinnistule hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 161 710 eurot sissekandmist. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitati sama kinnistu kohta 5. augustil 2020 kinnistamisavaldus, millega kostja II annab kinnistu üle kostjale I. Kohtunikuabi on edastanud tsiviilasjas 2-20-12323 kinnistusavalduse lahendamiseks kohtunikule. Ringkonnakohus nõustub Tartu Maakohtu seisukohaga selles tsiviilasjas, et hagi tagamise määruse alusel tehtav märge kantakse AÕS § 591 lg 4 järgi kinnistusraamatusse üldises korras ehk AÕS § 59 lg 2 järgi avalduste saabumise järjekorras. Tartu Maakohtu 7. augusti 2020 hagi tagamise määrus on küll formaalselt kehtiv, kuid tagajärjetu ning selle alusel ei saa kinnistusraamatusse kandeid teha. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 41 lg 2 kohaselt, kui ühe kinnistu või ühe õiguse kohta on esitatud mitu kinnistamisavaldust, ei tohi hiljem esitatud avalduse alusel teha kannet enne varem esitatud avalduse alusel kande tegemist.

Praeguses menetluses on hageja esitanud nõude kostjate vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hagejate nõude aluseks on seega AÕS § 65 lg 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks vaidlusaluse kinnistu omanik või asjaõiguse omaja. Nõude esitamise alust ei tulene ka KRS §-st 621. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja oma nõuet TsMS § 381 lg 2 mõistes põhistanud. Hageja ei ole veenvalt põhjendanud, et ta on õigustatud isikuks kandeparandamise hagiavalduse esitamiseks AÕS § 65 lg 1 mõttes. Hageja tõi hagi alusena esile, et vaatamata Tartu Maakohtu

7.augusti 2020. a määrusega kehtestatud keelule tegi kohtunikuabi omanikukande, millega kostja II kinnistu omanikuks sai kostja I. Nimetatu ei anna aga hagejale hagiavalduses märgitud nõudeõigust.
9.Ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, mistõttu jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja