lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-8605/97

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-8605/97
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.01.2021
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
3048
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 145 lg 2Kokkulepe aegumise kohtaPankrS § 104 lg 1PankrS § 168TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 165 lg 1Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahelTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-8605/115Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.02.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-18-8364/53Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.05.20202-18-8699/107Harju Maakohus Tallinna kohtumaja31.10.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii10214334(Kostja)Osaühing Toletum11011219(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-8605

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(LÕPPOTSUS VAHEOTSUSE MÕTTES)

Kohus

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Viktor Brügel

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-8605

Tsiviilasi

Osaühing Toletum (likvideerimisel) hagi aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) ja X vastu nõude tunnustamiseks OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotimenetluse

Hagi hind

Mittevaraline hagi / 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Osaühing Toletum (likvideerimisel, registrikood 11011219, asukoht Estonia pst 1, 10143 Tallinn, lepinguline esindaja Kerli Kaasik (Cavere Õigusbüroo OÜ; Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post xxx)

esindaja

Kostja I: aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis, registrikood 10214334, asukoht Kohtu 1, 93812 Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond, lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv, e-post [email protected] ja vandeadvokaat Marko Pilv, e-post [email protected]) Kostja III: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv, e-post [email protected] ja vandeadvokaat Marko Pilv, e-post [email protected]) Asja läbivaatamine

Eelistung 29. septembril 2020.a./ kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

2-18-8605

1.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 449 lg 1Vaheotsus
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsÜS § 142 lg 1Aegumise mõiste
TsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu poolt
TsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 147 lg 1Aegumistähtaja algus
TsÜS § 158 lg 1Aegumise katkemine nõude tunnustamisega
TsÜS § 34 lg 2Juriidilise isiku esindamine
VÕS § 13 lg 1Lepingu muutmine ja lõpetamine
VÕS § 6Hea usu põhimõte
Kohaldada aegumist ja jätta rahuldamata Osaühingu Toletum (likvideerimisel) hagi aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) ja X vastu Osaühingu Toletum (likvideerimisel) nõude 306104,27 eurot tunnustamiseks OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud Osaühing Toletum (likvideerimisel) kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi määrusega mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtulahendi jõustumist.
4.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ Toletum (likvideerimisel, edaspidi hageja) poolt Harju Maakohtule 04.06.2018. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 22.12.2017.a. kohtumäärusega välja OÜ Dagenhart (edaspidi võlgnik) ning pankrotihalduriks nimetati Jüri Truuts. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetlusse nõudeavalduse nõude 316137,27 eurot tunnustamiseks. 07.05.2018.a. toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, millel hageja nõude vaidlustasid kogu nõude ulatuses teised võlausaldajad AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis, edaspidi kostja I) ja X (edaspidi kostja III). Hageja nõue tuleneb hageja ja võlgniku vahel 07.09.2007.a. sõlmitud laenu-lepingust, mille kohaselt andis hageja võlgnikule laenu 941 666 eurot. Laenulepingus lepiti kokku, et laen tagastatakse 07.09.2008, laenusummalt tasutakse intressi 7 % aastas ning laenuandjal on õigus nõuda viivist 0,2 % võlgnevuse summast iga viivitatud päeva eest. Laenu tagastamise tähtaega on pooled korduvalt pikendanud ning viimaseks laenu tagastamise tähtajaks oli 31.12.2016.a., milliseks tähtajaks ei ole võlgnik siiski laenu tagastanud. Nõudeavalduse kohaselt oli võlgniku pankroti välja kuulutamise päeva seisuga võlgniku põhivõlgnevuse suuruseks 149855,88 eurot, intressivõlgnevuseks 59584 eurot ning viivisevõlgnevuseks 106697,39 eurot, st kokku 316137,27 eurot, millist nõuet palub hageja tunnustada võlgniku pankrotimenetluses tunnustada teise järgu nõudena. Kuivõrd võlausaldajate üldkoosolek hageja nõuet ei tunnustanud, taotleb hageja selle tunnustamist pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 alusel kohtu poolt.
2.Hageja loobus 11.11.2020 avaldusega osaliselt intressinõudest summas 10033 eurot, mille kohaselt on nõude jäägiks 306104.27 eurot, so põhivõlgnevus 149 855,88 eurot, viivis 106697,39 eurot ja intress 49551 eurot. Kohus lõpetas selles osas 03.12.2020 määrusega osaliselt menetluse. Kostjate I ja III vastus hagile

2-18-8605

3.Kostjad I ja III vaidlevad hageja nõudele ja hagile vastu. Kostjad leiavad, et hagiavaldus on paljasõnaline ja alusetu ning hageja väidetav nõue on aegunud. Kostjad taotlevad nõude ja hagi suhtes aegumise kohaldamist. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja väidetav nõue võlgniku vastu hageja ja võlgniku vahel 07.09.2007 sõlmitud laenulepingust (edaspidi laenulepingust), kuid hageja pole tõendanud võlgnikule laenu üleandmise fakti. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, kuidas hageja nõue on kujunenud. Vaidlus puudub selles, et laenulepingu p 2.6 kohaselt saabus väidetava laenu tagastamise tähtaeg 07.09.2008, millisele asjaolule on hageja ise hagis tuginenud. Laenulepingu p
4.1.sätestab, et laenulepingut võib muuta või täiendada üksnes kirjalikult, poolte poolt allakirjutatuna lepingu lisas. Poolte all tuleb laenulepingu preambuli kohaselt mõista hagejat ja võlgnikku. Seega nähtub eeltoodust, et laenulepingust tuleneva laenu tagastamise tähtaeg saabus 07.09.2008 ja juhul kui pooled oleksid soovinud laenulepingut muuta, sh selle tähtaega pikendada, oli see võimalik üksnes laenulepingule kirjaliku lisa vormistamise ja poolte allkirjastamise kaudu. Sellist dokumenti pole vormistatud ja hageja pole esitanud. Seega on hageja väited selle kohta, et laenu tagastamise tähtaega on korduvalt pikendatud kuni 31.12.2016, paljasõnalised ja eksitavad. Kostjad selgitavad, et võlgnikul on kolm juhatuse liiget (Y, C ja X), kellel on ühine esindusõigus. Hageja juhatuse liikmeks oli ajavahemikus 25.03.2004 –05.04.2017 C, olles ühtlasi ka üheks võlgniku juhatuse liikmeks. Kuna võlgniku juhatuse liikmetel on alates 07.09.2007 ühine esindusõigus, eeldanuks hageja ja võlgniku vahelisest laenu-lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaja pikendamine vastava kirjaliku kokkuleppe all-kirjastamist lisaks hageja esindajale (C) ka kõigi 3 võlgniku juhatuse liikme (Y, C ja V.Leedo) poolt. Samas pole V.Leedo (kostja III) sellist kokkulepet kunagi all-kirjastanud. Kostjad osutavad, et ajavahemikus november 2014-mai 2017 osutas võlgnikule raamatupidamisteenust EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ (edaspidi EfTEN). Varasemalt osutas raamatupidamisteenust EfTEN Capital AS. EfTEN andis 12.06.2017 üle võlgniku, Paxton Assets OÜ ja Reyna Trade (äriühing osutas teenust kõigile eelnimetatud äriühingutele) raamatupidamise dokumentide koopiad Cle ja V. Leedot esindanud vandeaudiitoritele, kes koostasid kõigi vastuvõetud dokumentide nimekirja, kuid vandeaudiitoritele üle antud raamatupidamisdokumentide koopiate hulgas pole ühtegi väidetavat kokkulepet, millega oleks pikendatud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise tähtaega kuni 31.12.2016. V.Leedole, Cle ja võlgniku pankroti-haldurile pole üle antud ühtegi raamatupidamisdokumendi originaali (sh väidetava laenulepingu originaali). Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja väited laenulepingu tähtaja pikendamise kohta kuni 31.12.2016 on ebaõiged ja paljasõnalised, tuleb lähtuda laenulepingus märgitud laenu tagastamise kuupäevast 07.09.2008. Järelikult muutus hageja nõue sissenõutavaks hiljemalt 08.09.2008 ja on olnud sissenõutav enam kui 3 aastat, st aegumistähtaja möödumiseni (08.09.2011). Kostjad vaidlustavad hageja nõude koos kõigi kõrvalnõuetega täies ulatuses ja esitavad sellele tsiviil-seadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 146 tulenevalt aegumise vastuväite. Kohtu põhjendused
4.TsMS § 449 lg 1 kohaselt kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses sarnane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
5.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostjate vastused ning poolte täiendavad seisukohad, kuulanud pooled ära eelistungil ja läbi vaadanud kirjalikud tõendid, leiab, et kostjate I ja III taotlus

2-18-8605 hageja nõude suhtes aegumise kohaldamiseks on põhjendatud. Seega kohus kohaldab hageja nõude suhtes aegumist, jättes hagi rahuldamata ja hageja nõude võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata.

6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 104 lg 1 kohaselt võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument PankrS § 168 tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas.
7.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude eeldusteks, et hagejal oli võlgniku vastu viimase suhtes pankroti väljakuulutamise aja seisuga kehtiv ja sissenõutav nõue ning et nõude tunnustamise hagi oleks esitatud tähtaegselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus loeb asjas vaidlustamata asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) ja esitatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: - 22.12.2017 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas 2-17-8371 välja OÜ Dagenhart (pankrotis) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Jüri Truutsi (I kd tl 99); - Hageja esitas 11.01.2018 haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu nõude summas 316 137,27 eurot (s.h. põhinõue 149855,88 eurot, intressivõlgnevus 59584 eurot ja viivis 106 697,39 eurot) tunnustamiseks (I k tl 5-6); - Nõudeavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue hageja ja võlgniku vahel 07.09.2007 sõlmitud kirjalikust laenulepingust, millega hageja andis võlgnikule laenu 941 666 eurot tagastamise tähtajaga 07.09.2008 ja laenusummalt tasutakse intressi 7 % aastas. Laenulepingu p 2.7 kohaselt oli kokku lepitud, et laenuandjal on õigus nõuda viivist 0,2 5 võlgnevuse summast iga päeva eest. Laenulepingu p 4.1 kohaselt võib lepingut muuta või täiendada üksnes kirjalikult, poolte poolt alla kirjutatult käesoleva lepingu lisas (I k tl 20, pöördel); - 07.05.2018 nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue summas 316 137,27 eurot tunnustamata, kuna sellele vaidlesid vastu kostjad I ja III ning Naive Finants OÜ (I kd tl 719): - Hageja esitas nõude tunnustamise hagi 04.06.2018; - 11.11.2020 hageja loobus osaliselt nõudest ja hagist summas 10033 eurot (III k tl 41-44).
8.Vaheotsuses piirdub kohus küsimuse käsitlemisega, kas hageja nõue võlgniku vastu on aegunud või mitte. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Riigikohus on lahendis 2-18-7948 selgitanud (p 11), et aegumise kohta otsuse tegemisel peab kohus aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt pooltevahelise õigussuhte poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal õiguslikult kvalifitseerima (vt nt Riigikohtu 9. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-4918/86, p 10; 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 13). Nõude õiguslik kvalifitseerimine eeldab konkreetse nõudealuse väljaselgitamist, abstraktne viide sätete kogumile ei ole piisav.

2-18-8605

9.Kohtu hinnangul pole vaidlust, et hageja nõue võlgniku vastu tuleneb tehingust, st laenulepingust. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.
10.Hageja leiab, et kostjate väited 07.09.2007 laenulepingust tuleneva nõude aegumise kohta on ümber lükatud sellega, et võlgnik on hageja nõuet korduvalt tunnustanud. Nii on võlgniku raamatupidaja saatnud 09.02.2015 ja 21.06.2016 hagejale saldokinnitused, milles on palunud kinnitada võlgniku võlgnevust hageja ees vastavalt seisuga 31.12.2014 summas 195033 eurot ja 31.12.2015 summas 205111 eurot (I k tl 70-71), samuti on võlgniku juhatuse liige Y 29.05.2017 võlgniku nimel kohtule esitatud pankrotiavalduse lisaks olevas võlanimekirjas kinnitanud laenulepingust tulenevat võlgniku kohustust hageja ees (I k tl 72-73). Ühtlasi nähtub võlgniku 2013.a. majandus-aasta aruandest (I k tl 77-87), et hageja laenu on võlgniku juhatuse liikme C resolutsiooniga pikendatud kuni 01.07.2014 (I k tl 85) ning 26.04.2015 on võlgnik teinud hagejale laenu osalise tagasimakse summas 200 eurot (I k tl 76). Hageja osutab, et ka võlgniku 2014.a. majandusaasta aruandes nähtuvalt (I k tl 150-159) on välja toodud seotud isikute laenunõuete pikenemine kuni 2015.aastani (lk 13, I k tl 156). Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et võlgniku poolse nõude tunnustamisega on aegumine katkenud, seda viimati võlgniku poolt 26.04.2015 võla osalise tagasimaksmisega 200 eurot, mil aegumistähtaeg on alanud uuesti (TsÜS § 158 lg 1). Seega ei olnud hageja laenulepingust tulenev nõue võlgniku pankroti väljakuulutamise ajaks aegunud. Hageja leiab täiendavalt, et kostjate esitatud aegumise vastuväide rikub hea usu põhimõtet (VÕS § 6), kuna V.Leedo, olles üheks võlgniku juhatuse liikmeks, vaidlustab juhatuse liikme hoolsuskohustust teadlikult rikkudes laenulepingu tähtaja suulist pikendamist, samas kui kaks teist juhatuse liiget Y ja C) on seda tunnustanud. Isegi kui nõustuda, et hageja nõue oli mingiks hetkeks aegunud, siis 26.04.2015 võlgniku poolt 200 euro tasumisega on võlgnik aegumise vastuväitele tuginemisest loobunud.
11.Kohus leiab, et hageja vastuväited kostjate aegumise kohaldamise taotlusele ei ole põhjendatud ega arvessevõetavad. Riigikohus on lahendis 3-2-1 129-16 selgitanud (pp 48-49), et aegunud nõude tunnustamisega ei saa aegumine TsÜS § 158 lg 1 mõttes katkeda. Kui tunnustatakse juba aegunud nõuet, ei saa aegumine TsÜS § 158 lg 1 järgi katkeda ega uuesti alata, st katkeda saab aegumistähtaeg, mis ei ole võla tunnustamise ajaks möödunud (vt ka nt Riigikohtu 18. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24; 17. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, p 10). Küll aga saab aegunud nõude tunnustamist lugeda aegumise vastuväitele tuginemisest loobumiseks, kui võlatunnistus on tehinguna kehtivalt tehtud ning võlgnik oli loobutavast vastuväitest teadlik või pidi sellest teadma ja sai loobumise tagajärjest aru. Samuti võib sõnaselget võla tunnistamist kokkuleppel võlausaldajaga pärast nõude aegumist põhimõtteliselt lugeda ka nt kokkuleppeks aegumise pikendamise kohta TsÜS § 145 lg 2 mõttes (vt ka Riigikohtu 18. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24).
12.Vaidlust ei ole, et laenulepingu p 2.6. kohaselt oli võlgniku poolt hagejalt võetud tähtaeg 07.09.2008 ja p 4.1. kohaselt võis laenulepingut muuta või täiendada üksnes kirjalikult, poolte seaduslike esindajate poolt vastavat lepingu lisa allkirjastades. Sellist laenulepingu lisa ei ole kohtule esitatud. Kostjad on osutanud, et ka vandeaudiitoritele üle antud raamatupidamisdokumentide koopiate hulgas selliseid kokkuleppeid ei ole (I k tl 50-64). VÕS § 13 lg 1 kohaselt lepingut võib muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul

2-18-8605 alusel. Lg 2 kohaselt kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatavas vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Käesoleval juhul eeldab laenuleping selle muutmist või täiendamist üksnes kirjalikult. Kuna seda ei olnud kuni 07.09.2008 kirjalikult tehtud ja poolte esindajate poolt allkirjastatud, muutus hageja nõue alates 08.09.2008 sissenõutavaks (TsÜS § 147 lg 1) ja hakkas kulgema 3 aastane aegumistähtaeg vastavalt TsÜS § 146 lg 1, mis möödus 08.09.2011 kl 24:00. Pärast seda ei saanud aegumistähtaeg enam katkeda, vaid oli võimalik ainult võlgniku poolt aegumise vastuväitele tuginemisest loobumine.

13.Kohus nõustub kostjatega, et kuivõrd võlgnikul on kolmeliikmeline juhatus ja kehtib ühine esindusõigus (võlgniku põhikiri I k tl 167), siis ei saa ka aegunud nõude tunnustamise või aegumise vastuväitele tuginemisest loobumise korral mööda minna asjaolust, et selline tahteavaldus peab olema tehtud võlgniku kõigi juhatuse liikmete nõusolekul ja heakskiidul (TsÜS § 34 lg 2). Kuna võlgniku juhatuse liige V.Leedo (kostja III) ei ole kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni hageja nõude tunnustamist ja/või aegumise vastuväitele tuginemisest loobumist mingil moel heaks kiitnud, pole võimalik käsitleda hageja nõude tunnustamisena või võlgniku võlatunnistusena või poolte kokkuleppena aegumise pikendamise kohta ei võlgniku raamatupidajate 09.02.2015 ja 21.06.2016 saldokinnitusi, võlgniku juhatuse liikme Y poolt ainuisikuliselt esitatud pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirjas hageja nõude äramärkimist, võlgniku juhatuse liikme C poolt võlgniku 2013.a. majandusaasta aruandele oma allkirjaga resolutsiooni lisamist hageja nõude pikendamise kohta kuni 01.07.2014 ega tema poolt 26.04.2015 võlgniku kontolt hageja kontole 200 euro tasumist (I k tl 76, II k tl 15-16), kuna kõik need toimingud on tehtud ilma V.Leedo nõusolekuta ja heakskiiduta. Kohus jagab kostjate seisukohta, et ka hageja väide, mille kohaselt on võlgniku 2014.a. majandusaasta aruandes pikendatud hageja väidetava nõude tasumise tähtaega, on ebaõige. Nii võlgniku on 2014. aasta majandusaasta aruandes kirjas: „ Ühe laenulepingu lõpptähtaeg oli 31.12.2011 ning teise 07.09.2008. Laenude intressimäärad on vastavalt 20% ning 7% aastas ning laenude baasvaluutaks on euro“ (vt võlgniku 2014 aasta majandusaasta aruanne lk 15 I k tl 150-159). Eeltoodust tulenevalt on majandusaasta aruandes selgelt kinnitatud, et vaidlusalune laenuleping lõppes 07.09.2008. Seega hageja väide justkui oleks võlgniku 2014.a. majandusaasta aruandes kirjas 07.09.2007 laenulepingu tähtaja pikendamine, ei vasta tõele. Hageja väite osas, et V.Leedo on võlgniku juhatuse liikmena käitunud pahatahtlikult, hoidudes kõrvale hageja laenu tagastamise tähtaja pikendamisel oma nõusoleku andmisest, mistõttu sellega ei tuleks hea usu põhimõttest tulenevalt arvestada, leiab kohus sarnaselt kostjatega, et kostjale III kui võlgniku, mitte aga hageja, juhatuse liikmele ei saa ette heita ebalojaalsust hageja suhtes. Asjaolu, et äriühingu juhatuse liikmed võivad olla teatud küsimustes eriarvamusel, ei tähenda, et enamuse liikmete seisukohaga mittenõustuva juhatuse liikme käitumine oleks hinnatava hea usu vastase käitumisena, seda enam, et tegemist on nõudega, mille aegumistähtaeg oli möödunud.
14.Eeltoodust tulenevalt asib kohus seisukohale, et kostjate I ja III taotlus hageja nõude suhtes 306104,27 eurot aegumise kohaldamiseks on põhjendatud. Eeltoodud põhjustel kohus kohaldab aegumist, jätan hagi rahuldamata ning hageja nõude võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

2-18-8605

15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus jätab kostjate I ja III menetluskulud hageja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on otstarbekas menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 17 . TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2022. a otsusega nr 2-18-8605.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium