Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.08.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-133899
Kohtuasi
Elisa Eesti AS hagi H.C vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.05.2025 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Elisa Eesti AS-i 20.06.2025 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
87,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja H.C (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
summas 302,87 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Maakohus jättis hagi rahuldamata seadusjärgset määra ületavas määras arvestatud viivise osas. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 340 eurot ja viivise menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Viivise väljamõistmisel tuleb lähtuda seadusjärgsest viivisemäärast. Ühe lepingu osas on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Hageja ei ole nõuetekohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega toonud selle järgimist hinnata võimaldavaid asjaolusid esile. Seetõttu on leping koos selle lisaks olevate üldtingimustega tühine ning viivist tuleb arvestada seadusjärgses määras. Hageja taotletud perioodil 302,87 eurolt seadusjärgses määras arvestatud viivis on 55,19 eurot. Apellatsioonkaebus
3 (5)
vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11).
4 (5)
Juhul kui järelmaksuga tasutavale müügihinna osale ei lisandu intress, ei ole tegemist krediidilepinguga. Samas tuleb arvestada, et eriti järelmaksu puhul võib intressikokkuleppe olla varjatud, st intressi ja selle määra sageli eraldi välja ei tooda. Müügihinnale lisatud intressi kindlakstegemiseks tuleb sellisel juhul järelmaksuga tasutavad müügihinna osad summeerida ja võrrelda saadud tulemust müügihinnaga, mis kehtinuks järelmaksukokkuleppe puudumisel. Kui järelmaksuta müügihind on väiksem kui järelmaksuga tasutavate müügihinna osade summa, on vastava müügilepingu puhul ühtlasi tegemist krediidilepinguga. Selline krediidilepinguks olev müügileping on segatüübiline leping § 1 lg 2 tähenduses (VÕS II komm (2019) § 401, p 3.1.2). Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul enne asja lahendamist kindlaks teha, kas poolte vahel sõlmitud järelmaksuleping on tarbijakrediidileping. Selleks tuleb välja selgitama, kas kostja kohustus kauba järelmaksuga omandamisel tasuma intressi (sh varjatud intressi). Kuna hagiavaldusest nimetatud asjaolud ei tulene, oleks maakohus pidanud enne asja lahendamist paluma hagejal need välja tuua ning vastavad tõendid esitada.
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.