lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-14315/13

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-14315/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1736
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 377 lg 1, 2Hagi tagamise alusTsMS § 378 lg 1, 4Hagi tagamise abinõudTsMS § 381 lg 1, 2Hagi tagamise avaldusTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 235PõhistamineTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 368 lg 1TuvastushagiTsMS § 390 lg 1Määruskaebuse esitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

10. detsember 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-14315

Tsiviilasi

Madis Liesmenti hagi Ott Hiobi vastu rendilepingu kehtivuse tuvastamiseks ja valduse taastamiseks või alternatiivselt valduse rikkumise tuvastamiseks, edasisest rikkumistest hoidumiseks ning kahju hüvitamiseks. Hagi tagamine

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ott Hiobi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (vastustaja): Madis Liesment (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ingrid Vinnal Kostja (määruskaebuse esitaja): Ott Hiob (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaat Siim Maripuu ja vandeadvokaadi abi Eli Täpp

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2020. a määrus, millega maakohus rahuldas hageja Madis Liesmenti hagi tagamise taotluse, ja teha uus määrus, millega jätta hageja 30. septembri 2020. a hagi tagamise taotlus rahuldamata.

Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 390 lg 1).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 465 lg 2Määruse sisu
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 666Määruskaebust läbivaatav kohtukoosseis
Madis Liesment (hageja) esitas 30. septembril 2020 hagi Ott Hiobi (kostja) vastu rendilepingu kehtivuse tuvastamiseks, valduse taastamiseks või alternatiivselt valduse rikkumise lõpetamiseks, edasistest rikkumistest hoidumiseks ja kahju 2586 euro 14 sendi hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel kehtiv põllumajanduslik rendileping, mille alusel kohustub kostja andma hagejale kasutamiseks põllumassiivi nr X (kinnisasja registriosa nr 4048550; katastriüksus nr 19201:001:0226; asukoht X; kinnistu) ning võimaldama sellelt saama korrapärase majapidamise raames vilja. Koos hagiga esitas hageja TsMS § 377 lg 2 ja § 378 lg 1 p 3 alusel taotluse hagi tagamiseks, paludes esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet ning keelata kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni kostjal (sh kolmandate isikute kaasabil) mistahes tegevused, mis takistavad hagejal (sh tema poolt antud töö teostamiseks määratud kolmandatel isikutel) kinnistut harida (kasutada ja vallata) ja saada rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi vilja.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Tartu Maakohus rahuldas 1. oktoobri 2020. a määrusega taotluse hagi tagamiseks ning keelas kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni kostjal (sh kolmandate isikute kaasabil) mistahes tegevused, mis takistavad hagejal (sh tema poolt antud töö teostamiseks määratud kolmandatel isikutel) kinnistut harida (kasutada ja vallata) ja saada rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi vilja. Maakohus leidis, et hagejale kahju tekkimise ja omavoli vältimiseks on hageja taotlus põhjendatud. Kohaldatav abinõu on sobilik ega koorma kostjat enam, kui see on hageja õigustatud huvi arvestades vajalik.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3.Kostja palub 19. oktoobri 2020. a määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta hageja hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Koos määruskaebusega esitas kostja taotluse määruskaebuse tagamiseks, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse täitmine peatada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta hagi tagamise taotlus TsMS §-s 381 sätestatud nõuetele. Hagi ese on segane, hagi hinna kujunemine on arusaamatu ega vasta tegelikult hagis esitatud nõuetele. Hageja on kopeerinud hagi tagamise taotlusesse vaid asjakohased õigusnormid ega ole seetõttu hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud.

TsMS § 377 lg-s 2 toodud esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Hageja on viidanud vaid asjakohastele õigusnormidele ega ole olulise kahju tekkimist, omavoli või muud põhjust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks välja toonud. Ka kohus ei ole vaidlustatud määruses põhjendanud, milles kahju või omavoli seisneb. Poolte vahel ei ole rendilepingut sõlmitud. TsMS § 368 lg 1 alusel esitatud tuvastusnõudega püüab hageja sõlmida kostjaga rendilepingut ning seeläbi õigussuhet ümber kujundada. Tuvastusnõude eesmärk on kindlaks teha mingi õigussuhte olemasolu või puudumine, mitte õigussuhte ümberkujundamine. Ei ole võimalik tuvastada õigussuhte olemasolu, mida ei ole kunagi eksisteerinud. Seega ei saa kohus hagi hageja poolt taotletud viisil rahuldada. Samuti on perspektiivitu valduse taastamise ja rikkumisest hoidumise nõue olukorras, kus hagejal puudub õigus kinnisasja vallata. Lisaks on hageja valduse taastamise või rikkumise kõrvaldamise ja hoidumise nõuded esitatud hilinenult. Rikkumise puudumise tõttu on ainetu ka hageja kahjunõue. Hagi tagamine on kostjat liigselt koormav. Kostjale tekkiv kahju ületab hageja poolt saadava kasu. Kostja jääb ilma tema poolt külvatud saagist. Lisaks ei ole kostjal võimalik jätkata muid põllutöid, mis võib mõju avaldada hilisemas saagis. Hageja soovib kohtumenetluse kaudu saada õiguse kinnistut vallata ning selle korrapärase majandamise tulemusena saadud vili omandada. Selline eesmärk ei vaja õiguskaitset ega tohi olla hagi tagamisega saavutatav.

4.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on põhistanud, et kostja on alates 7. oktoobrist 2019 rikkunud rendilepingust tulenevat kohustust võimaldada hagejal kasutada kinnistut ja saada selle korrapärase majandamise reeglite järgi vilja. Kuivõrd rendileping on tähtajaline, võib see olla otsuse jõustumise ajaks lõppenud ning otsust enam täita ei ole võimalik. Kostja väide, nagu oleks temale tekkiv kahju suurem kui hagejal, on asjakohatu ning põhistamata. Ristikheina kasvatamise toetusemäär ei ole oluliselt suurem kui pooltevahelise rendilepingu järgi saadav rent. Kui hagi jääb rahuldamata, saab kostja nõuda hagejalt hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist.
5.Tartu Maakohus rahuldas 20. oktoobri 2020. a määrusega kostja määruskaebuse tagamise taotluse, peatas Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2020. a hagi tagamise määruse täitmise ning keelas pooltel igasuguse tegevuse kinnistul kuni määruskaebuse lahendamiseni.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Hageja on esitanud kostja vastu hagi rendilepingu kehtivuse tuvastamiseks, valduse taastamiseks või alternatiivselt valduse rikkumise lõpetamiseks, edasistest rikkumistest

hoidumiseks ja kahju 2586 euro 14 sendi hüvitamiseks. Hageja on hagi tagamise korras taotlenud keelata kostjal kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni mistahes tegevused, mis takistavad hagejal põldu harida ja saada rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi vilja. Maakohus on hagi tagamise taotluse rahuldanud.

9.Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegusel juhul kaalutlusõigust kohaselt teostanud. Samuti on vaidlustatud määrus olulises ulatuses põhjendamata (TsMS § 465 lg 2 p 8). Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, millega jätab hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata.
10.Hagi tagamise eeldusena tuleb esmalt kindlaks teha, millised nõuded on esitatud ning milliseid nõudeid hageja tagada soovib (vt nt Riigikohtu 15. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-16, p 10). Sellest sõltub mh hagi tagamise alus. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud tuvastushagi ning soovib selle tagamiseks reguleerida pooltevahelist õigussuhet (tl-d 1–3). Maakohus on vaidlustatud määruses viidanud hagi tagamise alusena nii TsMS § 377 lg-le 1 kui ka lg-le 2. Ringkonnakohus märgib, et tuvastushagi tagamise alusena ei ole TsMS § 377 lg 1 üldjuhul kohaldatav. Selle asemel tuleb lähtuda TsMS § 377 lg-st 2.
11.Hagi tagamist taotleval menetlusosalisel tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise avalduses põhistada. Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2) (vt ka Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 16–18). Hagi tagava abinõu valikul tuleb TsMS § 378 lg 4 järgi arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hagi tagamisel TsMS § 377 lg 2 alusel õigussuhte esialgse reguleerimise teel tuleb kohtul hinnata hagi tagamisest või tagamata jätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi (vt nt Riigikohtu 31. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-12, p 13). Seega peab kohus hagi tagamisel kaaluma poolte huve (vt Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 19;
18.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-14, p 11).
11.1.Kohtul tuleb TsMS § 377 lg 2 järgi alati põhjendada, millise olulise kahju, omavoli vältimiseks või muul põhjusel on õigussuhte esialgne reguleerimine vajalik. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus ei ole praegusel juhul hinnanud ega põhjendanud, milline oluline kahju võib hagejale tekkida või milles seisneb omavoli, mida soovitakse õigussuhte esialgse reguleerimisega vältida. Maakohus on üksnes märkinud, et hagi tagamise taotlus on põhjendatud hagejale kahju ja omavoli vältimiseks.

Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja ka hagi tagamise taotluses põhistanud TsMS § 377 lg-s 2 toodud eelduste olemasolu, sh kas ja milline kahju talle hagi tagamata jätmise korral tekib. Hageja on üksnes välja toonud, et kostja on oma kohustusi rikkunud juba alates 7. oktoobrist 2019 ning hagejal jäi talinisu külvamata jätmise tõttu tulu saamata (tl 3). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja toonud hagi tagamise taotluses esile selliseid asjaolusid, mille alusel saaks leida, et hagi tagamine on vajalik selleks, et vältida hagejale olulise kahju tekkimist. Hagi tagamise abinõude rakendamine ei ole põhjendatud ainuüksi seetõttu, et hageja väidetavate õiguste rikkumine on kestnud juba pikemat aega.

11.2.Kuigi ringkonnakohtu arvates ei ole hageja hagi tagamise taotluses põhistanud TsMS § 377 lg-s 2 toodud eeldusi, lisab ringkonnakohus, et maakohus ei ole hagi tagamisel ka poolte huve piisavalt kaalunud ning kohaldatud abinõu on kostjat liigselt koormav. Iseenesest võib kohus TsMS § 378 lg 1 p 3 alusel keelata kostjal teatud toimingute tegemise, kuid abinõu rakendamisel tuleb kohtul tagada, et see oleks sobiv, proportsionaalne ega koormaks kostjat põhjendamatult. Hagi tagamisel hageja poolt soovitud viisil saaks ta õiguse kinnistut vallata ning omandada selle korrapärase majandamise tulemusena saadud vilja. Ringkonnakohus leiab, et ilma kohase vastusoorituseta koormaks see kostjat ebaproportsionaalselt TsMS § 378 lg 4 mõttes. Seega, isegi kui hagi tagamise eeldused olnuks täidetud, tulnuks kohtul hagi tagamisel määrata kostja huvide kaitseks kindlaks hageja vastusooritus kostjale.
12.Eelmärgitust tulenevalt ei olnud maakohtul ringkonnakohtu arvates alust hageja
30.septembri 2020. a taotluse alusel hagi tagada. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebuse muudele väidetele.
13.Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik.

Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruskaebuse üks kohtunik.

15.TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib pool esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kuivõrd praegusel juhul ei ületa tagatava hagi hind 100 000 eurot, ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja