Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-7-12 Tartu, 31. mai 2012. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu AS-i EVIKO hagi Valga linna vastu kahju hüvitamise nõude puudumise tuvastamiseks Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-35746 Valga linna määruskaebus Hageja AS EVIKO (registrikood 10321432) Kostja Valga linn (Valga Linnavalitsuse kaudu) (registrikood 75004748), esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo 16. aprill 2012. a, kirjalik menetlus
tagamise korras palus hageja kohtul peatada garantiikirja alusel tehtavate väljamaksete tegemine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hageja leidis, et praeguses asjas esinevad kõik eeldused garantiist tulenevate väljamaksete tegemise peatamiseks. Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10 on selgitatud, et tuvastushagi tagamisel tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-st 2. See lahend käsitleb garantiist tulenevate väljamaksete tegemise peatamist hagi tagamise abinõuna olukorras, kus kohtul palutakse tuvastada, et kostjal ei ole õigust nõuda garandilt garantii väljamaksmist. Nimetatud abinõu kohaldamine on mõistlik, kui garantiil on käimasoleva vaidlusega tihe side (kui sellega tagatakse vaidluses lahendatavaid nõudeid), kui garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi ning kui garantii realiseerimise peatamine ei oleks kostja huve arvestades ebaproportsionaalne, mh kui on tagatud, et kostja ei kaota seeläbi faktilist võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata. Taotletav hagi tagamise abinõu tagab hageja õiguste kaitse hagi rahuldamise korral ning koormab kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Garantii realiseerimise peatamisel ei kaota kostja võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata. Hagi tagamata jätmine põhjustaks hagejale märkimisväärseid kulutusi ning tekitaks suure varalise kahju, sest kui garant maksab kostjale garantii alusel raha välja, peab hageja selle summa garandile tagasi maksma ning lisaks tasuma ka intressi, samuti asuma alusetult väljamakstud summat kostjalt sisse nõudma. Hageja vastu on algatatud saneerimismenetlus, mille eesmärgipärasus muutuks garantii alusel väljamakse tegemise tagajärjel ebatõenäoliseks. Saneerimismenetluse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa hageja pankrotistumise.
maksma. Seega ei saa vastaspoolele ka hageja nõude rahuldamata jäämisel tekkida mingit olulist kahju.
Hagi tagamine taotletud viisil teenib ka kostja huve, sest juhul, kui garant maksaks kostjale tagatissumma välja, pärast aga selguks, et kostjal ei olnud õigust töövõtulepingust taganeda, peaks kostja hüvitama hagejale garandile tasutud tagatissumma koos lisanduvate kuludega. TsMS § 378 lg 4 järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hagi tagamisel tuleb arvestada eelkõige hageja õigustatud huvisid, kuid mööndusega, et hagi tagamise abinõu ei koormaks kostjat ebaproportsionaalselt. Kostja väidab, et tal on tekkinud kahju, mis väljendub selles, et hageja ei ole oma töövõtulepingust tulenevat kohustust täitnud, mistõttu kostja peab korraldama uue riigihanke ja ehitushindade tõusmise tõttu kandma lisakulusid. Ringkonnakohus möönis, et hagi tagamine võib koormata kostjat, kuid selline koormamine ei ole ülemäärane. Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus oleks pidanud TsMS § 383 lg 1 alusel kohustama hagejat andma tagatise kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. TsMS § 383 lg 1 sõnastusest lähtuvalt on selle kohaldamine või kohaldamata jätmine kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Maakohus on teinud diskretsiooni piires otsustuse mitte kohustada hagejat andma tagatist kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks ning ringkonnakohtul ei ole alust kohustada hagejat TsMS § 383 lg 1 alusel tagatist andma.
selle kohta, miks ei peeta vajalikuks kostjale tagatise andmist võimaliku tekkiva kahju hüvitamiseks.
abinõu põhimõtteliselt hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise alla. Tegemist on TsMS § 378 lg 1 p-s 4 nimetatud hagi tagamise abinõuga. Selle rakendamisel ei saa panna kolmandale isikule aktiivseid kohustusi (st temalt raha välja mõista), kuid saab panna keelu anda raha üle just kostjale ja näha ette raha maksmise (kui seda soovitakse teha) nt kohtutäiturile või kohtu deposiitkontole. Praeguses vaidluses on ringkonnakohus nõustunud maakohtuga ja hagi on tagatud hageja taotletud viisil.
vajalikud asjaolud peab esitama hageja, vajaduse korral võib hagi tagamiseks ära kuulata ka kostja seisukoha.
tasumisega seotud kahju.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.