AS Hekotek avaldus vÀlisriigi kohtusse esitatava hagi tagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.11.2019 mÀÀrus hagi tagamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Uddevalla Kraft AB mÀÀruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Hekotek (registrikood 10112941), lepingulised esindajad vandeadvokaat Liis Könn ja vandeadvokaadi abi Mailis Meier Kostja: Uddevalla Kraft AB (Rootsi registrikood 5560107004), lepinguline esindaja vandeadvokaat Diana Minumets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.VÔtta asja materjalide juurde kÔik mÀÀruskaebemenetluses poolte poolt esitatud tÔendid.
2.TĂŒhistada Harju Maakohtu 15.11.2019 mÀÀrusega kohaldatud hagi tagamise abinĂ”u ja teha asjas uus, millega jĂ€tta AS Hekotek 14.11.2019 hagi tagamise taotlus rahuldamata.
3.MÀÀruskaebus rahuldada.
4.MÀÀruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulud jÀtta AS Hekotek kanda.
5.Rahuldada Uddevalla Kraft AB avaldus menetluskulude kindlaksmÀÀramiseks.
6.MÀÀrata kindlaks hĂŒvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mĂ”ista AS-lt Hekotek Uddevalla Kraft AB kasuks vĂ€lja mÀÀruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulud 2225 eurot (sh Ă”igusabikulud 2175 eurot ja riigilĂ”iv 50 eurot).
7.KĂ€esoleva mÀÀruse jĂ”ustumisest kuni tĂ€itmiseni tuleb AS-l Hekotek tasuda Uddevalla Kraft AB-le hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2225 eurot) viivist vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses.
Edasikaebamise kord MÀÀruse peale vĂ”ib Riigikohtule esitada mÀÀruskaebuse 15 pĂ€eva jooksul mÀÀruse Ă€rakirja kĂ€ttesaamisest alates. Menetluskulude kindlaksmÀÀramise peale vĂ”ib edasi kaevata menetluskulude hĂŒvitamiseks Ă”igustatud vĂ”i menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ĂŒletab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Selgitused Hagimenetluses vĂ”ib mÀÀruskaebuse Riigikohtule esitada ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti. Seaduses sĂ€testatud alustel vĂ”ib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. TĂ€htaja jĂ€rgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tĂ€htaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaebuse. Kaebuse pĂ”hjendamiseks vĂ”i kautsjoni tasumiseks vĂ”i kaebuses esineva sellise puuduse kĂ”rvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mĂ”istliku tĂ€htaja pĂ€rast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil. See ei vĂ€lista menetlustĂ€htaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse kĂ€ik
1.AS Hekotek (hageja) esitas 14.11.2019 Harju Maakohtule avalduse vÀlisriigi kohtusse esitatava hagi tagamiseks.
2.Hagi tagamise taotluse kohaselt sĂ”lmisid hageja ja Rootsi Ă€riĂŒhing Uddevalla Kraft AB (kostja) 12.01.2015 töövĂ”tulepingu nr PF04-UK2014-15-22, mille kohaselt kohustus hageja kostja tellimusel valmistama ja paigaldama puidupelletite tehase sisseseade. TöövĂ”tulepingu kohaselt oli töö maksumus 93 625 000 Rootsi krooni (8 756 303 eurot). Hageja taotlusel andis AS SEB Pank kostjale garantiikirja nr 2016017865 summas 9 362 500 Rootsi krooni (ca 900 000 eurot) tĂ€htajaga 06.07.2020. Hageja tegi töövĂ”tulepingus kokku lepitud tööd ning andis kostjale 06.07.2017 tehase ĂŒle. Kostja on tööd vastu vĂ”tnud ning on hagejale tasunud töövĂ”tulepingus kokkulepitud summad kinnitades sellega, et kostja on lepingust tulenevad kohustused tĂ€itnud. 07.11.2019 esitas kostja ootamatult AS-ile SEB Pank garantiikirja tĂ€itmise nĂ”ude, milles vĂ€itis ĂŒldsĂ”naliselt, et hageja on töövĂ”tulepingut rikkunud ning nĂ”udis garantiikirja alusel endale 9 362 500 Rootsi krooni vĂ€ljamaksmist. Kostja garantiinĂ”ue on alusetu, kuna hageja ei ole töövĂ”tulepingut rikkunud ja kostjal ei ole töövĂ”tulepingu alusel hageja vastu nĂ”udeid, millest tulenevalt garantii vĂ€ljamaksmist nĂ”uda. Samuti esinevad garantiinĂ”udes puudused. Hageja kavatseb esitada kostja vastu hagi töövĂ”tulepingus ettenĂ€htud kohtusse (Stockholmi Kaubanduskoja ArbitraaĆŸiinstituudi vahekohus), milles palub tuvastada, et hageja on töövĂ”tulepingut nĂ”uetekohaselt tĂ€itnud ja ei ole töövĂ”tulepingut rikkunud ning kostjal ei ole töövĂ”tulepingu ega garantiikirja kohaselt Ă”igust nĂ”uda garantii vĂ€ljamaksmist.
3.Hageja taotles, et kohus keelaks AS-il SEB Pank kostjale garantiikirja alusel vĂ€ljamakse tegemise (TsMS § 377 lg 2, § 378 lg 1 p 4). Garantii realiseerimine on vastuolus töövĂ”tulepinguga. Kostja on garantiinĂ”udes paljasĂ”naliselt vĂ€itnud, et nĂ”uab garantiisumma tasumist, kuna hageja on vĂ€idetavalt jĂ€tnud tĂ€itmata tehnilised garantiid ja kĂ”rvaldamata tehasega seotud puudused (tĂ€psustamata, mida hageja on tegemata jĂ€tnud). Kostja ei ole viidanud ĂŒhelegi konkreetsele rikkumisele, lepingupunktile ega kostja vĂ€idetava nĂ”ude suurusele (summale vĂ”i selle arvutuskĂ€igule). Garantii realiseerimine kostja poolt on vastuolus töövĂ”tulepingus kokkulepituga, sest hageja ei ole töövĂ”tulepingut rikkunud ja garantiisumma vĂ€ljanĂ”udmiseks puudub alus. Hageja
ei ole jÀtnud tÀitmata tehnilisi garantiisid. Hageja ei ole rikkunud puuduste kÔrvaldamise kohustust. Kostjapoolne pangagarantii sissenÔudmine juba kÔrvaldatud puuduste osas vÔi enne hagejat puudustest teavitamist ning nende kÔrvaldamiseks tÀhtaega andmata, on vastuolus töövÔtulepinguga ja hea usu pÔhimÔttega.
4.Lisaks ei vasta kostja garantiinĂ”ue ka garantiikirjast tulenevatele formaalsetele nĂ”uetele, kuivĂ”rd garantiinĂ”ue ei sisalda ĂŒhtegi viidet konkreetsele töövĂ”tulepingu punktile, mida hageja vĂ€idetavalt rikkunud on. Samuti ei leia garantiinĂ”udest vĂ€idetavate rikkumiste faktilist kirjeldust, rikkumise toimepanemise aega, sisu, tagajĂ€rgi, kostja oletatavat nĂ”ude summat (ega selle nĂ”ude arvutuskĂ€iku) vm kirjeldust, mis vĂ”imaldaks saada aru, millise nĂ”udega kostja arvates ĂŒldse on tegu vĂ”i milles hageja vĂ€idetav rikkumine peaks seisnema.
5.Garantii vĂ€ljamaksmise peatamine on vajalik, et Ă€ra hoida hagejale pöördumatute negatiivsete tagajĂ€rgede ja olulise kahju tekkimist. Hagi tagamata jĂ€tmine pĂ”hjustab hagejale olulist kahju, sest garantii kostjale vĂ€ljamaksmise korral tekib AS-il SEB Pank hageja vastu garantiilimiidilepingu alusel tagasinĂ”udeĂ”igus vĂ€ljamakstud summa ning sellelt arvestatava intressi ja kĂ”rvalnĂ”uete ulatuses. Arvestades garantiisumma suurust (ca 900 000 eurot) halvaks sellise nĂ”ude ootamatu tekkimine hageja majandustegevuse ja tekitaks hagejale makseraskuseid (sh vĂ”imekust maksta töötajatele palkasid, riigile riiklikke makse, tasuda alltöövĂ”tjate/tarnijate arveid, tĂ€ita kolmandate isikute ees muid kohustusi vm), mis omakorda vĂ”ib viia hageja pĂŒsivate makseraskuste tekkimiseni. Lisaks on garantiisumma vĂ€ljamaksmise korral AS-il SEB Pank garantiilimiidilepingu kohaselt Ă”igus garantiisumma (ca 900 000 eurot) ulatuses debiteerida hageja arvelduskontod (s.t blokeerida hageja kontod garantiisumma ulatuses). Kuna AS SEB Pank on hageja n-ö pĂ”hipank, kus toimuvad kĂ”ik hageja igapĂ€evased arveldused, siis tĂ€hendaks kontode blokeerimine sellisel viisil hageja majandustegevuse halvamist. Kui hagi jÀÀks tagamata ja AS SEB Pank maksaks kostjale garantiisumma vĂ€lja, siis selle tagasisaamine kostjalt oleks raskendatud (sellisel juhul esitaks hageja kostja vastu hagi alusetult saadud garantiisumma kostjalt vĂ€ljamĂ”istmiseks). Kostja on Rootsi ettevĂ”te, kellelt garantiisumma tagasinĂ”udmine on keerukas, kulukas ja aeganĂ”udev protsess. Isegi kui hagejal Ă”nnestub saada enda jaoks positiivne kohtulahend kostjalt alusetult saadud summa vĂ€ljamĂ”istmiseks, ei ole garanteeritud, kas kostja on suuteline nimetatud summa hagejale tasuma (arvestades, et kohtuvaidlus vĂ”ib vĂ”tta mitu aastat aega). Garantii vĂ€ljamaksmise keelamine ei ole kostja suhtes ĂŒlemÀÀra koormav, garantii vĂ€ljamaksmise keelamine lĂŒkkab vĂ€ljamaksmist ĂŒksnes edasi. Esimese astme kohtu mÀÀrus
6.Harju Maakohtu 15.11.2019 mÀÀrusega avaldus hagi tagamiseks rahuldati ning keelati hagi tagamise korras AS-il SEB Pank Uddevalla Kraft AB-le garantiikirja nr 2016017865 alusel vÀljamakse tegemine summas 9 362 500 Rootsi krooni. Maakohus kohustas hagejat esitama vahekohtule hagiavaldus hiljemalt 16.12.2019 ning samaks tÀhtajaks teavitama hagi esitamisest vÔi esitamata jÀtmisest.
7.Maakohus viitas TsMS §-le 720, § 377 lg-le 6 ja § 382 lg-le 3 ning mĂ€rkis, et esitatud dokumentidest nĂ€htub, et kĂ”ik töövĂ”tulepingust tulenevad vĂ”i töövĂ”tulepinguga seotud vaidlused lahendatakse Stockholmi Kaubanduskoja ArbitraaĆŸiinstituudi vahekohtus Rootsi Ă”iguse alusel. Garantiikirja vĂ€ljastanud panga AS SEB Pank asu- ja tegevuskoht on Eestis, garantiikiri on vĂ€ljastatud Eesti Ă€riĂŒhingule ja Eesti seaduse alusel. Vara, mille suhtes hagi tagamise abinĂ”u taotletakse, asub Harju Maakohtu tööpiirkonnas, mistĂ”ttu on maakohus pĂ€dev hagi tagamise taotlust lahendama.
8.Maakohus viitas TsMS § 377 lg-le 2 ja § 378 lg-le 4 ning mÀrkis, et hagi tagamise taotlus on veenvalt pÔhistatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi tagamise taotlusest
tuleneb, et pank peab 5 tööpĂ€eva jooksul alates garantiinĂ”ude saamisest, antud juhul hiljemalt 18.11.2019, garantii vĂ€lja maksma vĂ”i tagasi lĂŒkkama. Garantii realiseerimine pĂ”hjustaks hagejale olulisi kulutusi ja vĂ”ib tekitada hagejale vĂ”imalikke makseraskuseid ning garantii realiseerimise peatamine ei ole kostja huve arvestades ebaproportsionaalne. Kostja ei kaota vĂ€ljamaksete tegemise keelamise tĂ”ttu vĂ”imalust garantiinĂ”uet realiseerida, kui hagi jÀÀb rahuldamata. Hagi tagamise korras garantiisumma vĂ€ljamaksmise keelamine lĂŒkkab selle vĂ€ljamaksmise ĂŒksnes edasi. SEB Pank AS on vĂ”imeline kostjale garantiisumma tasuma ka pĂ€rast hageja ja kostja vaidluse lĂ”plikku lahendamist. Tulenevalt eelnevast ei ole nimetatud hagi tagamise abinĂ”u kostja suhtes ĂŒlemÀÀra koormav ning seda vĂ”ib pidada hageja huvisid ja asjaolusid arvestades mĂ”istlikuks ning pĂ”hjendatuks. Hageja on vastaspoolele vĂ”imaliku kahju hĂŒvitamise tagamiseks maksnud kohtu deposiiti 32000 eurot. MÀÀruskaebus
10.Hagi tagamiseks puudub vajadus ja kahjuliku tagajĂ€rje oht. Hageja nĂ€ol on tegemist ÀÀrmiselt eduka ja iga-aastaselt suurt kasumit teeniva Ă€riĂŒhinguga, kellele ca 900 000 eurose panga regressnĂ”ude tasumine ei tekita mĂ€rkimist vÀÀrivaid raskusi.
11.GarantiinĂ”ude esitamine ei olnud ĂŒllatuslik ega riku kuidagi lepingut. Hageja on teadlik kĂ”igist lepingu esemeks olevas tehases esinevatest mahukatest puudustest ja probleemidest, mis on tĂ€naseni lahendamata. Garantii nĂ€ol on tegemist hageja garantiiaja kohustuste tĂ€itmist tagava tagatisinstrumendiga, mistĂ”ttu tööde lĂ”plik vastuvĂ”tmine, vastuvĂ”tu testide lĂ€biviimine ja lepingutasu viimase osamakse tasumine kostja poolt ei oma puutumust ega tĂ”enda kuidagi garantiiajal ilmnenud puuduste mitteesinemist vĂ”i nende kĂ”rvaldamist hageja poolt. Eksitavad on ka hageja vĂ€ited selle kohta, justkui ei oleks kostja garantii vĂ€ljamaksmise nĂ”udes hageja lepingurikkumisi ĂŒldse selgitanud ega oma kahjunĂ”ude olemasolu pĂ”hjendanud.
12.Hagi tagamine ÔÔnestab garantii tagatisvÀÀrtust ja eesmÀrki, milleks see kostjale esitati. Samuti kahjustab hagi tagamine kostja huve, kuna kostja ei saa kasutada garantiiga ettenÀhtud rahalisi vahendeid tehase puuduste kiireks kÔrvaldamiseks.
13.Garantii realiseerimine ei kahjustaks ĂŒlemÀÀraselt hageja huve, kuna hageja majanduslik seisund on silmapaistvalt hea ning hagejal on alati vĂ”imalik garantii alusetu realiseerimise korral nĂ”uda kostjalt kahju hĂŒvitamist. Kostja nĂ€ol on tegemist Rootsi Uddevalla linnale kuuluva energiaettevĂ”ttega, kelle maksevĂ”imes kahtlemiseks puudub alus ning sellisele asjaolule ei ole ka hageja ise oma taotluses tuginenud. Kostja maksesuutlikkust tĂ”endab ainuĂŒksi asjaolu, et kostja on nĂ”uetekohaselt tasunud hagejale kogu lepinguga ettenĂ€htud tasud â s.t kokku 93 625 000 Rootsi krooni ehk u 8,8 miljonit eurot. Kostja âavalikuâ iseloomu ja munitsipaalomandi suhte tĂ”ttu puudub igasugune pĂ”hjus kahelda, et kostja ei oleks vĂ”imeline tasuma garantii alusetu realiseerimisega hagejale tekitatud vĂ”imalikku kahju, juhuks kui vahekohus peaks sellise hageja nĂ”ude rahuldama. Menetluse edasine kĂ€ik
14.Hageja palus jÀtta mÀÀruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
15.Maakohus jÀttis mÀÀruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lÔike 5 alusel lÀbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tuleb maakohtu mÀÀrus tĂŒhistada ja teha uus mÀÀrus, millega jĂ€tta hagi tagamise avaldus rahuldamata. MÀÀruskaebus tuleb rahuldada.
17.Riigikohus on leidnud, et mitterahalise haginĂ”ude korral (vaidluses, kus palutakse tuvastada, et kostjal ei ole Ă”igust nĂ”uda garandilt garantii vĂ€ljamaksmist) on hagi tagamise korras pĂ”himĂ”tteliselt vĂ”imalik keelata kolmandast isikust garandil vĂ€ljamaksete tegemine kostjale, seda TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel. Riigikohus on selgitanud, et garantiist tulenevate vĂ€ljamaksete tegemise peatamine vĂ”ib olla mĂ”istlik, kui garantiil on kĂ€imasoleva vaidlusega tihe side (kui sellega tagatakse vaidluses lahendatavaid nĂ”udeid), garantii realiseerimine pĂ”hjustaks hagejale olulisi kulutusi ning garantii realiseerimise peatamine ei oleks kostjate huve arvestades ebaproportsionaalne, mh kui on tagatud, et kostjad ei kaota seelĂ€bi faktilist vĂ”imalust garantiinĂ”uet realiseerida, kui hagi jÀÀb rahuldamata (vt RKTKm nr 3-2-1-74-10, p-d 11â14).
18.Samuti on Riigikohus selgitanud, et hagi tagamine garantii vĂ€ljamaksmise peatamise teel vĂ”ib olla pĂ”hjendatud ainult siis, kui garantii realiseerimine kostja poolt oleks hageja ja kostja vahelises suhtes vastuolus töövĂ”tulepingus kokkulepituga, s.t kostja rikuks garantii esitamisega töövĂ”tulepingut. Kui hageja toetub hagiavalduses nimetatud asjaolule, tuleb kohtul TsMS § 378 lg-st 4 tulenevalt poolte huve kaaluda. Selleks tuleb hinnata hagi tagamisest vĂ”i tagamata jĂ€tmisest pooltele tekkida vĂ”ivaid vĂ”imalikke negatiivseid tagajĂ€rgi. Kui kostja suudab hagejale garantii realiseerimisest tingitud vĂ”imalikud negatiivsed tagajĂ€rjed (nt garandi tagasinĂ”ue, intressi maksmise kohustus) hĂŒvitada (sh ei ole kahtlust kostja maksevĂ”imes) ja garantii realiseerimine ei pĂ”hjusta tĂ”enĂ€oliselt hageja maksejĂ”uetust ega olulisi makseraskusi, ei tuleks vĂ€hemalt ĂŒldjuhul garantii kui mitteaktsessoorse Ă”igusinstrumendi olemuse sĂ€ilitamise huvides eelistada hageja huve, ja selline hagi tuleb jĂ€tta tagamata. Kaalumiseks vajalikud asjaolud peab esitama hageja, vajaduse korral vĂ”ib hagi tagamiseks Ă€ra kuulata ka kostja seisukoha (vt RKTKm nr 3-2-1-7-12, p-d 12â13).
19.KĂ€esoleval juhul on hageja hagi tagamise taotluses selgitanud, et ta kavatseb esitada kostja vastu hagi Stockholmi Kaubanduskoja ArbitraaĆŸiinstituudi vahekohtule, milles palub tuvastada, et hageja on töövĂ”tulepingut nĂ”uetekohaselt tĂ€itnud ja ei ole töövĂ”tulepingut rikkunud ning kostjal ei ole töövĂ”tulepingu ega garantiikirja kohaselt Ă”igust nĂ”uda garantii vĂ€ljamaksmist. 13.12.2019 esitas hageja tĂ”endid selle kohta, et ta on esitanud avalduse vahekohtumenetluse algatamiseks.
20.Hagi tagamise taotluses on hageja tuginenud sellele, et kostja rikub garantii realiseerimisega pooltevahelist töövÔtulepingut. Nimelt on hageja hagi tagamise taotluse p-s 12c selgitanud, et kostjapoolne pangarantii sissenÔudmine juba hageja poolt kÔrvaldatud puuduste osas vÔi enne hagejat puudustest teavitamist ning nende kÔrvaldamiseks tÀhtaega andmata, on vastuolus töövÔtulepinguga.
21.KuivĂ”rd hageja on tuginenud töövĂ”tulepingu rikkumisele, siis tuleb kohtul kaaluda TsMS § 378 lg-st 4 tulenevalt poolte huve. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus Ă”igesti hinnanud hagi tagamisest vĂ”i tagamata jĂ€tmisest pooltele tekkida vĂ”ivaid negatiivseid tagajĂ€rgi. Ringkonnakohus mĂ€rgib, et kostja on mÀÀruskaebuses vĂ€lja toonud, et 2018. a. majandusaasta aruande kohaselt on hageja bilansiliste varade maht seisuga 31.12.2018 ĂŒle 41 miljoni euro, millest likviidsed vahendid, s.t raha ja finantsinvesteeringud moodustavad ĂŒle 19 miljoni euro. Hageja omakapital on ĂŒle 9,5 miljoni euro, millest on jaotamata kasumit ĂŒle 4,8 miljoni euro. Hageja teenis 2018. aastal kasumit ĂŒle 4,6 miljoni euro, millest hageja maksis 2019. aastal oma aktsionĂ€ridele omanikutulu dividendide nĂ€ol 2,7 miljonit eurot (tl 116, 117 pöördel). Hageja 2016-2019. a. majandusaasta aruannetest nĂ€htub, et hagejal on pangakontodel
raha ja finantsinvesteeringuid (s.t likviidseid raha ekvivalente) majandusaasta lĂ”ppude seisuga keskmiselt ĂŒle 11,67 miljoni euro (2016: 5,8 milj eurot; 2017: 9,8 milj eurot ja 2018: 19,4 milj eurot) (tl 116 pöördel). Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus veenvaks hageja vĂ€iteid selle kohta, et garantiisumma vĂ€ljamaksmine halvaks tĂ”enĂ€oliselt hageja majandustegevuse ja tekitaks hagejale makseraskusi. Lisaks mĂ€rgib ringkonnakohus, et garantii andmisel tuli hagejal pĂ”himĂ”tteliselt arvestada ka vĂ”imalusega, et garantii realiseeritakse ning tal tuleb garantiisumma koos sellele lisanduvate vĂ”imalike kĂ”rvalnĂ”uetega garantii andjale tagastada.
22.Ringkonnakohus leiab, et puudub alus kaheleda kostja maksevĂ”imes garantii realiseerimise Ă”igusvastasuse korral. Kostja on mÀÀruskaebuses selgitanud, et kostja nĂ€ol on tegemist Rootsi Uddevalla linnale kuuluva energiaettevĂ”ttega, kostja âavalikuâ iseloomu ja munitsipaalomandi suhte tĂ”ttu puudub pĂ”hjus kahelda, et kostja ei oleks vĂ”imeline tasuma garantii alusetu realiseerimisega hagejale tekitatud vĂ”imalikku kahju, juhuks kui vahekohus peaks hageja nĂ”ude rahuldama. Vastuses mÀÀruskaebusele ei ole hageja ka vastupidist vĂ€itnud. Vastuses mÀÀruskaebusele on hageja möönnud, et kostja on maksejĂ”uline Ă€riĂŒhing, kes on vĂ”imeline oma kohustusi tĂ€itma (p 11c).
23.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus poolte huvide kaalumisel, et kostja on pĂ”histanud, et ta suudab hagejale garantii realiseerimisest tingitud vĂ”imalikud negatiivsed tagajĂ€rjed hĂŒvitada (sh ei ole kahtlust kostja maksevĂ”imes) ja garantii realiseerimine ei pĂ”hjusta tĂ”enĂ€oliselt hageja maksejĂ”uetust ega olulisi makseraskusi. SeetĂ”ttu tuleb garantii kui mitteaktsessoorse Ă”igusinstrumendi olemuse sĂ€ilitamise huvides eelistada kĂ€esoleval juhul kostja huve ning jĂ€tta taotlus hagi tagamiseks rahuldamata (RKTKm nr 3-2-1-7-12, p-d 12â13). Hageja pĂ”hjendus, mille kohaselt hoiab garantii vĂ€ljamaksmise peatamine Ă€ra alusetust garantii vĂ€ljamaksmisest tekkivad tĂ€iendavad kohtuvaidlused, ei ole eeltoodud Riigikohtu seisukohti arvestades vaidluse all oleva abinĂ”u rakendamiseks piisav.
24.TsMS § 662 lg 3 kohaselt vÔib mÀÀruskaebuse pÔhjendamiseks esitada uusi tÔendeid, mistÔttu vÔtab ringkonnakohus vastu poolte poolt mÀÀruskaebemenetluses esitatud tÔendid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmÀÀramine
25.TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt mĂ€rgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lĂ”petavas mÀÀruses. KuivĂ”rd kĂ€esoleva mÀÀruse puhul on tegemist asja lĂ”petava lahendiga, sest asja menetlus jĂ€tkub vĂ€lisriigi kohtus, siis mÀÀrab ringkonnakohus kindlaks mÀÀruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude jaotuse. KuivĂ”rd ringkonnakohus tĂŒhistab maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinĂ”u ja jĂ€tab hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata, siis jÀÀvad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
26.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sÀtestab, et menetluskulude rahalise suuruse mÀÀrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja pÔhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
27.03.02.2020 on kostja esitanud mÀÀruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude nimekirja. Esitatud nimekirja kohaselt on kostja esindaja Ă”igusabitoimingud seoses mÀÀruskaebemenetlusega jĂ€rgnevad: 1) maakohtu mÀÀruse ja vaidlustamise perspektiivi analĂŒĂŒs, e-kirjavahetus kliendiga â 34 min; 2) kliendi esindajale vaidlustamisperspektiivi ja Eestis mÀÀruskaebemenetluse osas ĂŒlevaate koostamine - 52 min; 3) mÀÀruskaebuse koostamine, töötamine materjalidega ja lisade komplekteerimine â 12 h ja 51 min; 4) mÀÀruskaebuse vastuse analĂŒĂŒs, e-kirja koostamine kliendile â 13 min. Kostjale on mÀÀruskaebemenetluses Ă”igusabi osutatud tunnihinnaga 150 eur/h. Kokku on kostja menetluskulud osutatud Ă”igusabi eest 2175
eurot (14 h ja 30 min x 150 eurot/h). Nimetatud kulule lisandub mÀÀruskaebuse esitamisel tasutud riigilĂ”iv 50 eurot. Seega on kokku menetluskuluks 2225 eurot (2175 + 50). Kostja kinnitas, et kĂ”ik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmÀÀramiseks esitatud kulud on kantud seoses kĂ€esoleva kohtumenetlusega. Kostja palus vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 mĂ€rkida, et hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.
28.Hageja lepingulised esindajad vastuvÀiteid kostja menetluskulude nimekirjale ei esitanud.
29.Ringkonnakohus, tutvunud kostja avaldusega menetluskulude kindlaksmÀÀramiseks, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ning menetluskulu 2225 eurot hagejalt kostja kasuks vĂ€ljamĂ”istmisele. Tehtud toimingud (eelkĂ”ige maakohtu mÀÀrusega tutvumine, mÀÀruskaebuse koostamine, mÀÀruskaebuse vastusega tutvumine) ja neile kulunud aeg on tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades pĂ”hjendatud ja vajalikud. KuivĂ”rd esindaja ja kliendi vahelist Ă”igussuhet iseloomustab vajadus kliendiga nĂ”u pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute ĂŒle (RKTKm nr 3-2-1-48-16, p 13), siis on ringkonnakohtu hinnangul ka kliendisuhtlusele kulunud aeg pĂ”hjendatud. Kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 150 eurot vĂ”ib pidada pĂ”hjendatud tasuks, mis ei ole ĂŒleliia kĂ”rge. Arvestada tuleb mh asjaoluga, et ajakirjanduses avaldatu kohaselt 2008.a advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot on aastatega eelduslikult tĂ”usnud (vt RKTKm nr 3-2-1-115-14, p 14). Ka mÀÀruskaebuselt tasutud riigilĂ”iv 50 eurot on pĂ”hjendatud kulu. Vastavalt kostja taotlusele mÀÀrab ringkonnakohus, et kostjale hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis (TsMS § 177 lg 4).
30.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja hĂŒvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada ĂŒksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks mÀÀrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.