2-20-3006/21 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.Natalia Jatskevitš (hageja) esitas 24. veebruaril 2020 Credit.ee OÜ (kostja) vastu hagi sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks. Hageja palus tunnistada tsiviilasjas nr 2-18-103870 tehtud Harju Maakohtu 26. märtsi 2018 määrusega kinnitatud kompromissi sundtäitmine lubamatuks osas, milles kompromissi alusel saadavast rahast arvestatakse viivise katteks rohkem kui võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Alternatiivselt palus hageja vähendada kohtumäärusega kinnitatud kompromissi viivisemäära seadusjärgse määrani. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja leidis, et kompromissilepingus sätestatud viivisemäär 0,25% päevas on ebamõistlik, ebaõiglane, hea usu põhimõtte vastane ja tühine. Hageja on tarbija ning tema suhtes tuleb kohaldada viivisemäära, mis on sätestatud käenduslepingus, st seadusjärgset viivisemäära. Samuti kohaldas kostja viivise arvutamisel ebaõigesti kohustuse täitmise järjekorda, mis suurendas viivise summat. Kompromissi sõlmimisel jäi hagejale arusaamatuks, et ta peab viiviseid tasuma esialgsest 11 korda kõrgemas määras. Kohtuliku kompromissi sõlmimise eesmärgiks oli võlgnevuse tasumise tähtaja ajatamine ja menetluse lõpetamine. Tegelikult oli tegemist käenduslepingu muutmisega, mitte kompromissilepinguga VÕS § 578 tähenduses. Viivisemäär, mis on kõrgem kui 24% aastas on tarbijaga sõlmitud lepingus üldreeglina tühine ning tuleb lähtuda seadusjärgse viivisemäära suurusest. Kuna käendatav kohustus tulenes laenulepingust, võib kohaldada tarbijakrediidilepingut reguleerivaid sätteid ning tulenevalt VÕS § 415 lg-st 1 on kompromissilepingus ettenähtud viivisekokkulepe tühine. Makseid tuleks arvestada lähtudes VÕS § 415 lg-st 2. Lisaks võib olla tegu tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes ning see on VÕS § 42 lg 1ja lg 3 p 5 alusel tühine. Kompromissilepingu sätted, millega on ette nähtud jooksev viivis ajal, mil võlgnik täidab kompromissi nõuetekohaselt, on ebamõistlikult kahjustavad.

3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning jättis hagejalt kostja menetluskulud välja mõistmata. Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmitud kohtulik kompromiss on materiaalõiguslikult kompromissileping VÕS § 578 tähenduses, millest tekkisid pooltele uued õigused ja kohustused. Kohtumäärusest ei nähtu, et pooled oleksid soovinud muuta sõlmitud käenduslepingut või käendaja vastutust. Vaatamata kohtu selgitustele, ei ole hageja ära näidanud, miks on sõlmitud kompromiss tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 või lg 2 alusel. Ainuüksi viivisemäär ei saa kaasa tuua lepingu vastuolu heade kommetega. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Sama lõige täpsustab, et käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise tasumise eest. Seega tagas käendusleping laenulepingust tulenevat viiviste nõuet. Kuna nii laenulepingus kui kompromisslepingus on kokku lepitud viivisemääras 0,25% päevas, ei saa asuda seisukohale, et hageja on kompromisslepingu sõlmimisel sattunud kehvemasse olukorda, leping on sõlmitud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või poolte kohustuste vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses. Kompromissi puhul jääb eelduslikult kestma ka kompromissi aluseks olev võlasuhe. Seega oleks hagejal ka ilma kompromisslepinguta käenduslepingu alusel kohustus tasuda kostja nõutud viivist. Kohtule ei ole selge, miks on kompromiss vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli tüüptingimusega. Kostja on teatanud nõusolekust vähendada täitemenetluse raames nõutud viivist põhinõude summani ehk 3486,40 euroni. Seega ei näita kostja käitumine, et hagejal ei olnud võimalik kompromissi tingimusi läbi rääkida. Asjaolu, et hageja ei süvenenud piisavalt pakutava kompromissi tingimustesse, ei muuda neid tüüptingimusteks. Hagejal kui tarbijal on õigus tugineda tarbijakäenduslepingut reguleerivatele sätetele, kuid need ei piira poolte vahel sõlmitava lepingu viiviste määra.

12.Ringkonnakohus leiab, et kompromissi p 1.1 on kokkulepitud viivisemäära osas tühine TsÜS § 86 lg 2 ja 3 alusel vastuolu tõttu heade kommetega. Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 10, et kokkuleppe tulemusel tekkis olukord, et hageja pidi tasuma viivist 0,25 % põhivõlalt ka selle perioodi eest, kui ta kompromissi nõuetekohaselt täitis, st viivitust ei esinenud. See ei ole kooskõlas viivise kui õiguskaitsevahendi eesmärgiga. Viivis on õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral (VÕS § 101 lg 1 p 6). TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus mh juhul, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralistest vajadustest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kui TSÜS § 86 lg 2 p 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Ringkonnakohus ei lähtu tehingu heade kommetega kooskõla hindamisel üksnes viivise abstraktsest suurusest, vaid viivise määra tuleb hinnata koos kompromisslepingu muude oluliste tingimuste ja asjaoludega. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et viivise kokkulepe on hagejat ebamõistlikult kahjustav, st et kompromissi p-s 1.1. kokkulepitud viivise määr koosmõjus poolte kokkuleppega tasuda põhivõlg osade kaupa on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, mistõttu saab eeldada, et kostja pidi teadma kompromissi sõlmimisel nn muust asjaolust TsÜS § 86 lg 2 tähenduses. Tavakäibes ei ole isikul üldjuhul võimalik arvestada sellise ohuga, et kokkulepe näeb viivise tasumist (sisuliselt õiguskaitsevahendi kohaldamist) ette ka siis, kui seda täidetakse. Hageja ei pidanud suutma seda ette näha. Kompromissist arusaamist viivise kohaldumise ja kogusuuruse osas mõjutas kompromissi raskesti arusaadav sõnastus. TsÜS § 86 lg 4 teise lause järgi on heade kommete vastase intressi või muu sellesarnase laenu kasutamise ajast sõltuva tasu maksmiseks kohustatud poolel õigus maksta intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Õiguskirjanduses on selgitatud, et TsÜS § 86 lg 4 tähenduses tuleb mõista intressi all igasugust tasu, mis on käsitatav tasuna raha kasutamise eest ka juhul, kui mõistet „intress“ ei kasutata (P. Varul. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud

menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel hageja kanda ja alternatiivselt hinnata kulunud töötundide arvu ja tööühiku hinna mõistlikkust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et arvestades asjaolu, et kohus tuvastas kohtu poolt jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromisslepingu osalise tühisuse heade kommetega vastuolu tõttu, ei saa kohus nõustuda kostja seisukohaga, et tegemist oli lihtsa võla- ja lepinguõiguse küsimusega. Hageja kasutatud õigusabiteenuse tunnihind 120 eurot/h (koos käibemaksuga) ei ole ebamõistlikult kõrge. Riigikohus on oma praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 170 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega eelduslikult tõusnud. Kuigi hagejat ei esinda vandeadvokaat, siis vaatamata sellele ei ole eeltoodut arvestades tema tasumäär 120 eurot/ (koos käibemaksuga) ebamõistlikult kõrge. Samas ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et hageja esindamiseks maakohtus kulunud töötundide arv 16, 6 h on ülepaisutatud. Maakohus menetles asja kirjalikus menetluses. Hageja esindaja koostas hagiavalduse, millise sisu pikkus on 3,5 lk ja kirjaliku seisukoha pikkusega 1 lk. Hagi täpsustuses parandas hageja üksnes ebatäpse viite kohtumäärusele, millega kohtulik kompromiss oli kinnitatud, milliseks toiminguks ei saanud professionaalsel esindajal kuluda 3h. Tegemist oli esindaja enda kirjavea parandamisega, millist kulu ei pea vastaspool kandma. Arvestades nimetatud dokumentide mahtu ja õigusteenuse kvaliteeti peab ringkonnakohus maakohtu menetluses põhjendatud ajakuluks hageja esindamisel 6h, kokku summas 720 eurot (koos käibemaksuga). Kokku on põhjendatud hageja menetluskulu koos riigilõivuga maakohtus 1020 eurot. Ringkonnakohtus on põhjendatud ajakulu hageja esindamisel taotletud 990 eurot, sh riigilõiv 300 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud tuleb koos viivisega kostjalt välja mõista.