Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

XX esitas 14.01.2020 Harju Maakohtule avalduse AIANDUSÜHISTU DRUZNÕI-SAD vastu 17.11.2019 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Maakohus jättis avalduse 15.01.2020 kohtumäärusega käiguta.

2-20-587 Hageja esitas 10.02.2020 maakohtule täiendatud hagiavalduse, paludes (i) tuvastada AÜ 17.11.2019 üldkoosoleku otsuste tühisus täies ulatuses ning (ii) tunnistada AÜ üldkoosoleku otsused täies ulatuses kehtetuks. Hageja tõi esile järgmised asjaolud.

2-20-587  Hageja poolt 10.02.2020 kohtule esitatud täiendatud hagiavaldus vastab TsMS-s sätestatud hagiavalduse sisu- ja vorminõuetele. Samuti on hagiavalduselt tasutud riigilõiv.  Hagi ese on hagi menetlusse võtmiseks piisavalt selge. Täpsustatud hagiavaldusest nähtub, et hageja palub tuvastada üldkoosoleku otsuste tühisuse täies ulatuses või alternatiivselt tunnistada üldkoosoleku otsused täies ulatuses kehtetuks. Hageja on konkreetselt näidanud, millises osas ta soovib tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse ning tunnistada selle kehtetuse.  Tõendite esitamata jätmine ei anna alust keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Nõude tõendamine on hageja õigus ja nõude tõendamata jätmisel jäetakse hagi rahuldamata. Seega ei saa määravaks olla tõlgetega tõendite esitamata jätmine. Menetluse edasine käik Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale võimaluse sellele vastata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. Maakohus märkis vaidlustatud määruses hagi menetlusse võtmisest keeldumise menetlusõigusliku alusena TsMS § 3401 lg 2 ning § 371 lg 1 p-d 9 ja 10. Kohus ei või jätta hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb TsMS §-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu lahendist peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu 21.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohtul ei olnud alust vormipuuduste tõttu TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi hagi menetlusse võtmisest keelduda.

2-20-587 tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

2-20-587 Hagi menetlusse võtmise uuel otsustamisel peab maakohus hindama, kas otstarbekam on hagejale täiendava tähtaja määramine või hagi menetlusse võtmine (kui selle muud eeldused on täidetud) ja nõude aluseks olevate asjaolude täiendav väljaselgitamine eelmenetluse käigus, milleks TsMS § 392 lg 1 näeb ette piisavad menetluslikud võimalused. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.