Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. november 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-15186
Tsiviilasi
A.A. hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju 18 000 eurot hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
18 000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. mai 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
3. november 2020
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu), esindaja Agu Rillo
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
LOR arsti 14.02.2017 sissekandest, et X parendab ninahingamist, ei tekkinud vanglale kohustust tagada operatsioon kiiremas korras ja vältimatult. Kinnipeetaval tuleb arvestada plaanilise ravi järjekordadega. Hageja ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et X ei tekkinud 2015. aastal, vaid oli olemas aastaid varem, ning vanglas osutatud medikamentoosne ravi kergendas vaevusi. Kohtuarstliku komisjoniekspertiisi akti nr X kohaselt vastab hagejale Viru Vangla osutatud tervishoiuteenus arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja on osutatud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Ravimisel ei ole tehtud raviviga. X võib põhjustada üksnes tugevalt väljendunud X, mida ei ole tuvastatud. Pikaajaline X võib selle äärmusliku väljendatuse korral põhjustada organismi hapnikuvaeguse tingimustes X, kuid praegusel juhul puudub objektiivne alus seostada hageja X X kõverdumisega. X kõverdumisel ning hagejal diagnoositud X- ja X põhjuslikku seost ei ole. Kohtul puudub alus kahelda ekspertide pädevuses või hinnangute objektiivsuses. Tõendatud ei ole hageja väide, et X ja X oleksid seotud ravimi X ületarbimisega. Meditsiinikaardis on 14.09.2016 diagnoosina märgitud X, sama 28.02.2017 ja 02.08.2017. 28.12.2017 tung X järgi, X. 13.11.2018 pöördus hageja SA Ahtme Haigla psühhiaatri vastuvõtule, kus on diagnoositud X, X. Arvestades eeltoodut ja ekspertide järeldust, et hageja ravimisel Viru Vanglas ei ole tehtud raviviga, ei ole tõendamist leidnud hageja X- ja X põhjuslik seos X, X ja kostja osutatud medikamentoosse raviga. Alusetu on ka hageja väide, et kostja on operatsiooni teostamisega ebamõistlikult viivitanud. Sarnases tsiviilasjas nr 2-18-1174 (A. A. hagi EV vastu) teostatud ekspertiisi aktis nr X on ekspertkomisjoni kuulunud SA TÜ kõrvakliiniku juhataja doktor P. Kasenõmm märkinud, et X operatsioone teostatakse Eesti Haigekassa kindlustatule kas plaanilises korras (järjekord üldjuhul 2 aastat), aga väga sageli tasulise operatsioonina erakliinikus riiklikus süsteemis pädevate kirurgide ebapiisavuse tõttu. 14.02.2017 märgiti hageja meditsiinikaardile, et X parendab X, saatekiri anti 28.12.2017 ja 09.08.2018, operatsioon teostati märtsis 2019. Kuivõrd ravikindlustatud tavapatsient peab sarnase (plaanilise) operatsiooni ootejärjekorras olema ca 2 aastat, ei saa kinnipeetaval 1,5–2-aastast ooteaega lugeda ebamõistlikult pikaks. Seega hagiavalduses esitatud asjaolud ei leidnud kohtumenetluses tõendamist. Ükski tõend ei viita sellele, et hageja kaebuseid ei oleks fikseeritud või vaevuste leevendamiseks vajalikku abi osutatud. Objektiivset alust arvamaks, nagu oleks hageja ravimisega viivitatud või tervishoiuteenuse osutamisel pandud toime raviviga, ei ole. Puudub igasugune alus väita, et kostja oli oma kohustuste täitmisel hooletu või osutatud tervishoiuteenus ei vastanud arstiteaduse üldisele tasemele ning et hageja ise ei mõjutanud ega saanud ebasoodsalt mõjutada oma tervislikku seisundit. Hageja kinnitas kohtuistungil, et vabaduses ei ole ta arstil käinud. Tervishoiuteenuse osutamisel tehtud diagnoosi- või raviviga peab olema põhjustanud patsiendile kahju. Kostjale kohustuste rikkumist ja hagejale süülist kahju tekitamist ette heita ei saa, seega ei ole põhjendatud ka hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue.
1) jättis kohus põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse eksperdi kutsumiseks kohtuistungile ja ei võimaldanud hagejal eksperte küsitleda. Hageja selgitas, et üheks põhjuseks on see, et ekspert pole andnud vastust, kas operatsiooni teostamise aeg oli mõistlik. Hageja taotleb 10.02.2020 ekspertiisakti teinud ekspertide küsitlemiseks nende kohtuistungile kutsumist; 2) on kohus põhjendamatult kogunud oma algatusel tõendeid (tsiviilasja nr 2-18-1174 ekspertiisiakt) ja teinud selle põhjal hagejale üllatava otsuse; 3) on hageja tõendanud ravimi (X) liigse manustamise ja sellest tingitud kõrvalmõjud, s.o X ja X, oma tervisekaardi väljavõtetega ning ravimi infolehega ravimi kõrvaltoimete kohta.
Lisaks märgib ringkonnakohus, et ekspertidel oli arvamuse andmiseks võimalik tutvuda kõikide hagejat puudutavate meditsiiniliste dokumentidega ning asja materjalidest ei nähtu, et ekspertidele esitatud dokumendid olid arvamuse andmiseks puudulikud. Arvestades ülaltoodut jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hageja taotluse eksperdi (ekspertide) kohtuistungile kutsumiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.