2-20-5813/73 - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

Exxxx Lxxx kohustused 1) Bondora AS kohustuste kogusumma 10 723,03 eurot, sh põhisumma 10526,92 eurot; 2) Bigbank AS kohustuste kogusumma 8396,38 eurot, sh põhisumma 7755,16 eurot; 3) BB Finance AB kohustuste kogusumma 5318,09, sh põhisumma 4843,60 eurot; 4) TF Bank AB kohustuste kogusumma 9782,95 eurot, sh põhisumma 9015,72 eurot; 5) Placet Group OÜ kohustuste kogusumma 2969,77 eurot, sh põhisumma 2614,10 eurot; 6) Mogo OÜ kohustust kogusumma 2618,96, sh põhisumma 2283,51; 7) IPF Digital AS kohustuste kogusumma 2260,29, sh põhisumma 2000 eurot; 8) Nord Collect OÜ (endine Monefit Estonia OÜ) kohustuste kogusumma 2181,23 eurot, sh põhisumma 1986,97 eurot; 9) Creditstar Estonia AS kohustuste kogusumma 2043,29 eurot, sh põhisumma 1968,97 eurot; 10) Holm Bank AS kohustuste kogusumma 642,32 eurot, sh põhisumma 614,68 eurot ning Jxxxxx Lxxx kohustused 1) Aktiva Finants OÜ kohustuste kogusumma 11905,17 eurot, sh põhisumma 8935,34 eurot; 2) OK Incure OÜ kohustuste kogusumma 8802,67 eurot, sh põhisumma 7534,57 eurot; 3) PlusPlus Capital AS kohustuste kogusumma 7364,91 eurot, sh põhisumma 6539,54 eurot; 4) Renovum OÜ kohustuste kogusumma 3499,53, sh põhisumma 1945,14+110,61 RL; 5) Holm Bank AS kohustuste kogusumma 2318,30, sh põhisumma 1976,30+RL 66,94; 6) Bondora AS kohustuste kogusumma 1696,71, sh põhisumma 1493,10 eurot; 7) Credit.ee OÜ kohustuste kogusumma 1585,38 eurot, sh põhisumma 932,17 eurot; 8) OK Incure OÜ kohustuste kogusumma 1133,38 eurot, sh põhisumma 870,33 eurot; 9) Eesti Inkasso OÜ kohustuste põhisumma 1228,60 eurot, sh põhisumma 912,77 eurot ning 10) Kohtutäitur Oksana Kutšmei põhitasude nõue summas 1321,33 eurot, menetluste algatamiste tasud 165,49 eurot. Ümberkujundamiskava kohaselt toimuks võlgnike rahaliste kohustuste ümberkujundamine nende täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise tel. Põhinõuded täidetakse 50%-liselt kõikide võlausaldajate osas kuue ja poole aasta jooksul. Ümberkujundamiskava kinnitamise korral tasuvad võlgnikud võlausaldajatele tagatiseta nõuete katteks kokku 38 168,39 eurot. Ümberkujundamiskavaga hõlmamata (tagatud) kohustused: AB Kreditex AS nõue summas 4367,83 eurot, Luminor Bank AS nõue summas 34 249,18 eurot ning Best Capital OÜ nõue summas 6000 eurot.

6.Võlgnike nõustaja esitas 17.08.2020. a kohtule arvamuse võlausaldajate vastuväidete kohta. Nõustaja leiab, et võlausaldajate vastuväidetega ei saa nõustuda. Jxxxxx Lxxx kohustused vastuväiteid esitanud võlausaldajate ees on seotud ettevõtlusega (xxxxxxx OÜ). Renovum OÜ laen on võetud ettevõtlusega alustamiseks ja kohustus Credit.ee OÜ ees tuleneb sellest, et võlgnik tagas isikliku käendusega xxxxxxx OÜ nimele võetud kohustust. xxxxxxx OÜ tegevus ei ole osutunud kasumlikuks. 10.03.2020. a maksekäsu kohaselt on Jxxxxx Lxxx ja xxxxxxx OÜ kohustatud võlgnevust tasuma solidaarselt. Ettevõtte tegevus on peatunud ning ettevõttel puuduvad varad ja tulud, mille arvel kohustusi täita. Jxxxxx Lxxx ei saa töötasuxxxxxxx OÜst. Võlgnik töötab xxxxxxx OÜ-s ning tal ei ole võimalik sealt laekuvat töötasu oma suva järgi kujundada. Pensioniameti andmetel on Jxxxxx Lxxx kuue kuu töötasu 775 eurot. Väite kohta, et ebausutav on, et nii suure perekonna isa sissetulek jääbki pika aja jooksul nii madalaks märgib nõustaja, et võib nõustuda, et kava kehtivuse jooksul võlgniku sissetulek tõenäoliselt suureneb, kuid sellega ei saa kava koostamise hetkel arvestada. Pankrotivõrdluse koostamisel lähtutakse võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas menetluses ei ole piisanud vaid kõrvalnõuete vähendamisest. Arvestades võlgnike maksevõimet, tuli vähendada ka põhinõudeid ning seda 50% ulatuses kõikide tagatiseta nõuete osas. Nõustaja hinnangul ei oleks põhjendatud nende võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine, kelle kõrvalnõuded on teistest suuremad. Võrdse kohtlemise tagab just põhinõude võrdses ulatuses täitmine. Tagatisega nõuete puhul ei ole põhjust eeldada pandipidaja nõusolekut lepingutingimuste võlausaldaja jaoks oluliselt ebasoodsamaks muutmisega, sellisel juhul kaotaks tagatise olemasolu mõtte. Liisingu ese (auto) on Exxxx Lxxxxx hädavajalik nii tööl käimiseks kui laste transportimiseks. Nõustaja hinnangul on liisingulepingu ja pandiga tagatud nõuete ümberkujundamiskavast väljajätmine põhjendatud, õiguspärane ja kooskõlas kohtupraktikaga võlgade ümberkujundamise menetlustes. Ka võlgnike pankroti korral on pandipidajate nõuded eelistatud ja kaetakse vara realiseerimisest saadava tuluga esmajoones. Võlgade ümberkujundamine peaks võlausaldajatele andma parema tulemuse kui pankrot. Võlgnike vara realiseerimisel ning ümber kujundamise tähtaja pikendamisel 15-20 aastaks poleks mingit mõistlikku põhjendust võlgade ümberkujundamist pankrotile eelistada. Kava muutmine selliselt, et võlgnikud täidaksid põhinõuded tervikuna sama aja jooksul, ei ole rakendatav, kuna käiks võlgnikele üle jõu. Exxxx Lxxx ja Jxxxxx Lxxxvõlgade ümberkujundamise kavale on 17.08.2020. a seisuga esitanud vastuväideteid vaid kaks võlausaldajat seitsmeteistkümnest (12%), kelle nõuded moodustasid 6% nõuete üldsummast. Kava kinnitamise korral paluvad võlgnikud muuta kavas märgitud kohustuse täitmise kuupäevaks 15.kp.

7.2 Holm Bank AS esindaja ja Bondora AS vastuväited tuginevad VÕVS § 2 lg 1 sõnastusele ning leiab, et seaduse sõnastusest lähtuvalt saab võlgade ümberkujundamise menetluses korraga kasutada ainult üht VÕVS § 2 lg-s 1 toodud meetmetest. Võlausaldaja ei nõustu põhinõude vähendamisega. 7.3 OK Incure OÜ esindaja täpsustab ühe nõude suurust ning leiab, et võlgnikel tuleks tasuda võlgnevuste põhisumma koos seadusliku intressiga kolme aasta jooksul. 7.4 Nord Collect OÜ esindaja leiab, et põhinõude vähendamine sellises ulatuses ei ole võlausaldajate huve arvestav ega ka lubatud abinõu. Kava on vastuolus VÕVS § 2 lg-ga 1, mis ei võimalda korraga kohustust vähendada ja tasumise tähtaega pikendada. Võlgnik ei ole võlausaldajaga püüdnud saavutada kohtuvälist kokkulepet. Võlausaldaja andmed kavas on vananenud. Võlausaldaja nõustuks kavaga, millega võlgnik tasub kogu põhinõude 4 aasta jooksul. 7.5 Creditstar Estonia AS esindaja ei nõustu esitatud kavaga, sest see on vastuolus VÕVS § 2 lg 1, § 10 lg-d 1 ja lg 1 p-d 1, 2, 4. Võlausaldaja leiab, et kava kehtivust võiks pikendada 10ne aastani ning selle aja jooksul tuleks võlausaldaja põhinõue täita. 7.6 Mogo OÜ esindaja esitab vastuväite sellele, et võlgnik soovib sõlmida uue iseseisva kokkuleppe, millega vähendatakse kohustuste täitmise summat ja pikendatakse tähtaega. Võlausaldaja teeb ettepaneku võlatunnistuse sõlmimiseks, mille kohaselt võlgnik tasub kogu võlgnevuse 48 kuu jooksul ehk 3,7 korda suuremate kuumaksetega. 7.7 PlusPlus Capital AS esindaja ei nõustu kohustuste vähendamise ega tähtaja pikendamise ulatusega. Võlausaldaja nõustuks kavaga, kui võlgnik tasub kogu võlgnetava summa 3 aasta jooksul. 7.8 Aktiva Finants OÜ esindaja ei nõustu kavaga, sest nõuded jääksid suures osas tasumata. 7.9 Ümberkujundamiskavaga nõustumisest on teatanud BB Finance OÜ, Bigbank AS ja TF Bank AB. IPF Digital AS on nõude Jxxxxx Lxxx vastu loovutanud OK Incure OÜ-le. IPF Digital AS esindab Exxxx Lxxx nõuet ning võlausaldaja kinnitab, et kava andmed võlgnevuse kohta on korrektsed ning võlausaldaja nõustub võlgade ümberkujundamiskavaga. 7.10 Placet Group OÜ, kohtutäitur Oksana Kutšmei, AB Kreditex ning Best Capital OÜ on ümberkujundamiskava kätte saanud, kuid ei ole omapoolseid seisukohti esitanud. Kavast välja jäänud Luminor Bank AS pole esitanud kättesaamiskinnitust ega ka seisukohta, samas pangpäringule on tsiviilasjas vastanud. 7.11 Nõustaja ei saa nõustuda esitatud vastuväidete ning ettepanekutega. Esindaja osundab, et VÕVS § lg-s 1 toodud võimalusi on võimalik kasutada üksteisega koostoimes, mitte vaid ühte korraga. Kohustuste vähendamine, osadena täitmine ja tähtaja pikendamine on ümberkujundamisabinõud, mille samaaegne kasutamine on kohtupraktikas laialt levinud. Sellise praktika seadusekohasust on kinnitanud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-28-13 (p 16), märkides, et lubatud on korraga nii kohustuse täitmise tähtaja pikendamine kui kohustuste vähendamine. Erandid, mille puhul ei lubata kasutada kõiki kolme võimalust, vaid üksnes tähtaja pikendamist ja osadena täitmist, on toodud VÕVS § 2 lg-s 2 (õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise ja elatisnõuded). Võlgniku makseraskused on ületatavad ainult sellise ümberkujundamiskava kinnitamisel, mille koostamisel on arvestatud võlgniku maksevõimega ja mille täitmine on võlgnikule jõukohane. Võlgniku maksevõimet puudutavad andmed on toodud ümberkujundamiskava selgituste punktis 3. Tehes ettepanekuid, mille kohaselt võlgnikel tuleks võlgade ümberkujundamisel täita nõuded suuremas ulatuses ja lühema ajaga ei arvesta võlausaldajad, et sellisel juhul peaks võlgnikud loovutama niivõrd suure osa oma sissetulekust, et sellise kava täitmine ei oleks

võlgnikele jõukohane ning ei võimaldaks täita seadusest tulenevat eesmärki. Samuti ei arvesta vastuväite esitanud võlausaldajad asjaoluga, et hinnangu andmisel sellele, kas kava kinnitamine võib olla vastuolus võlausaldajate huvidega, ei saa lähtuda mitte nõuete täitmise ulatusest, vaid sellest, kas võlgniku pankroti korral oleks võimalik nõuded suuremas ulatuses rahuldada. Nõustaja osundab, et Monefit Estonia OÜ poolt nõude loovutamine Nord Collect OÜ-le oli tulenevalt VÕVS § 20 lg-st 2 seadusega vastuolus. Nõustaja toob välja, et läbirääkimistel võlausaldajatega ei ole võimalik saavutada kokkuleppeid, mis võimaldaks makseraskusi ületada, loobusid nad püüdest kohtuväliselt kokkulepeteni jõuda, pöördusid võlanõustaja ja seejärel kohtu poole. Seda, et võlausaldajad ei võimalda võlgnikele makseraskuste ületamist võimaldavaid lahendusi, kinnitavad makseraskuste ületamist mittevõimaldavad võlausaldajate ettepanekud võlgade ümberkujundamise menetluses. Võlgnike sissetulekuid arvestades on ilmne, et võlgnikele pole see jõukohane ega vii makseraskuste ületamiseni. Vastuväitele, et kava ei vasta VÕVS § 10 lg 2 p-dele 1, 2, 4 vastab nõustaja, et andmete kordamine kavas ei ole nõutav. Nõustaja on nõus OK Incure OÜ nõude täpsustamisega, s.o kogusumma suurusega 1143,35 eurot, sh viivis 20.05.2020. a seisuga 9,97 eurot. Nõude täitmise ulatuseks jääks 38%. Exxxx Lxx ja Jxxxxx Lxxx võlgade ümberkujundamise kavale on kokku esitanud vastuväideteid üksteist võlausaldajat kuueteistkümnest (69%), kelle nõuded moodustasid 66% nõuete üldsummast. Kavaga on võlausaldajaid koheldud võrdselt ja võlgnike pankroti korral ei oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremas ulatuses kui ümberkujundamiskavaga kinnitamisel. Nõustaja hinnangul võimaldab see esitatud ümberkujundamiskava VÕVS § 24 lg 3 alusel kinnitada. Võlgnikud on alustanud kava täitmise tagamiseks maksete tasumisega eraldi pangakontole. Exxxx Lxxx raske haigestumise tõttu ei ole ta saanud tööl käia, pere sissetulek on langenud ja praeguseks on tasutud ühe kuu maksete reserv. Kava kinnitamise korral paluvad võlgnikud muuta kavas märgitud kohustuse täitmise kuupäeva 15.kp (10.kp asemel) ning lükata kavakohaste maksetega alustamise kuupäeva edasi ühe kuu võrra (esimesed maksed 15.11.2020. a).

Seega eristamine, kas võlgnik on makseraskustes või maksejõuetu, põhineb peaasjalikult ajalisel faktoril - makseraskused on ajutine nähtus, maksevõimetuse puhul ei ole makseraskused enam ajutised, vaid suutmatus tasuda võlgasid ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule menetluse kestel esitatud andmed ja selgitused võimaldavad asuda seisukohale, et võlgnikud, s.o abikaasad Jxxxxx Lxxx ja Exxxx Lxxx on makseraskustes VÕVS § 1 lg 2 tähenduses. Abikaasadest võlgnike sissenõutavaks muutunud kohustused on peamises osas kajastatud nende avalduses võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise kohta, täielikult ja lõplikult on need kohustused kajastatud nõustaja abil koostatud ümberkujundamiskavas. Neid sissenõutavaks muutunud kohustusi on vähemalt 86 470,96 euro ulatuses. Jxxxxx Lxxxx sissetulek alates oktoobrist 2019. a on saadud äriühingust xxxxxxx OÜ (pangakonto väljavõtted Luminor Bank AS-st, tl 44-125 I kd), millest alates oktoobrist 2019. a on makstud töötasu vahemikus 948-327 eurot kuus. Võlausaldaja on omaalgatuslikult järele pärinud, et xxxxx Lxxx kuue kuu töötasu on keskmiselt 775 eurot kuus. Kuni juulikuuni 2019. a on Jxxxxx Lxxx saanud töötasu AS-st xxxxxxxxx kus töötasu on olnud suurem - umbes 1200 eurot kuus. Kohus on kontrollinud ka Jxxxxx Lxxxxx seotud xxxxxxx OÜ (registrikood 14689991) pangakontosid Eesti Vabariigi krediidiasutustes, kus kuue kuu kontoandmed (AS SEB Pank) näitavad, et konto on seisuga 22.09.2020. a miinuses (-1891,31 eurot), laekumisi kontole 28,99 eurot, tehinguid tehtud kontolt 137,82 euro ulatuses. Kohus kontrollis äriregistri andmetest, et xxxxxxx OÜ on asutatud märtsis 2019. a sissemakset tegemata, mis tähendab, et äriühingu osanik vastutab osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse (2500 eurot) ulatuses (ÄS § 1401 lg.2). xxxxxxx OÜ ainuosanik ja juhatuse liige on Jxxxx Lxxx, äriühingu osale on tehtud käsutamise keelumärge kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt. Äriühing ei ole seni majandusaasta aruandeid esitanud. Need andmed kokkuvõttes võimaldavad järeldada, et Jxxxxx Lxxx sissetulekuna on arvestatav siiski üksnes sissetulek palgatööst, mis varanimekirja kantuna on umbes 850 eurot kuus, võlausaldaja poolt kontrollituna 775 eurot kuus. Äriühing xxxxxxx OÜ, millel puudub tegevus ja mis on asutatud sissemakset tegemata, kujutab endast Jxxxxx Lxxxxx kohustust vähemalt 2500 euro ulatuses (tasumata sissemakse). Sellega on kohus kontrollinud ka võlausaldaja Credit.ee OÜ väidet, et võlgnikule Jxxxxx Lxxxxkuulub xxxxxxx OÜ ja ta saab näidata oma sissetulekuid sellisena nagu talle kasulikum on. Exxxx Lxxx sissetulekuna on arvestatav peretoetused viie lapse kohta umbes 800 eurot kuus, ühele lapsele makstavad ülalpidamismaksed (elatis) 175 eurot kuus, töötasu OÜ-st xxxx xxxxx umbes 220 eurot kuus (lõppes juulis 2019. a), töötasu alates veebruarist 2020.a OÜ-st xxxxxxx (448 eurot), varanimekirjas 515 eurot kuus. Sellise sissetuleku arvel ei ole võlgnikest abikaasadel võimalik maksta võlgasid suurusjärgus 86 000 eurot koheselt või lühikese tähtaja jooksul. Seega on tegemist ilmselgete makseraskustega. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluses esitatud andmeid ja uuritud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnikud Exxxx ja Jxxxxx Lxxx on kohased isikud taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust. Abikaasade pere sissetulekute summa oli 2020. a kuue kuu jooksul keskmiselt 2186,86 eurot kuus. Seetõttu ei ole alust rääkida võlgnike maksejõuetusest kui alalisest, püsivast seisundist. Võlgnikul ExxxxLxxx on ja temaga koos elavad tema alaealised lapsed (viis last). Arvestades võlgnike sissetulekuid ja igakuiseid vältimatuid püsikulusid, on võlgnikud valmis loovutama võlausaldajate nõuete täitmiseks kuni 1000 eurot kuus, millest 511 eurot tagatisega nõuete 10(3)

täitmiseks (neid nõudeid ei ole ümberkujundamiskavasse hõlmatud) ja tagatiseta nõuete katteks 486 eurot kuus. Sellega on 78 kuu (kuus ja pool aastat) jooksul võimalik täita 50% võlausaldajate põhinõuetest ja tasuda võlausaldajatele enam kui 38 000 eurot. Exxxx ja Jxxxxx Lxxxx on olemas püsiv sissetulek, mis võimaldab võlgade katteks makseid teha, ja neil on tahe oma võlausaldajatele võlad tasuda Võlgnike pere koosseisu ja ülalpeetavate arvu (Exxxx Lxxxx viis ülalpeetavat, Jxxxxx Lxxxx kolm ülalpeetavat) arvestades oleks sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata (mida ei arestita) täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1, 2 sätteid arvestades Exxxx Lxxx puhul 1544 eurot ja Jxxxxx Lxxx puhul 1160 eurot. See tähendab, et hüpoteetilises pankrotimenetluses, kui sellele järgneks võlgniku kohustustest vabastamise periood, puuduks võlgnikel sissetuleku arestitav osa ja võlgnikel oleks võimalik läbida pankrotimenetlusele järgnev kohustustest vabastamise periood võlausaldajatele makseid tegemata. Kuna võlgnike mittearestitava sissetuleku määr on sedavõrd suur, on ebatõenäoline, et Exxxx ja Jxxxxx Lxxxx õnnestuks leida (arvestades nende elukohta ja senist väljaõpet) töökoht ja töötasu, mis oleks märkimisväärselt suurem (kui arestimisest vaba sissetuleku osa) ja võimaldaks teha arvestatavas summas suuremaid makseid võlausaldajatele. Sellist sundi ei saa rakendada ka PankrS § 173 kaudu. Käesoleval juhul on tegemist võlgnikega, kellele kuuluvad kinnisasjad, kuid nõuded, mis on tagatud, sh tagatud kinnisvaraga, on ümberkujundamiskavast välja jäetud (AB Kreditex AS nõue 4367,83 eurot liisingleping sõiduauto rendiks, Luminor Bank AS nõue 34249,18 eurot eluasemelaen kinnisvara tagatisel ja Best Capital OÜ nõue 6000 eurot kinnisvara tagatisel). Kohus käsitleb kinnisasjadega seonduvat käesolevas ja võrreldavas pankrotimenetluses ja vastab sellega ka võlausaldaja Renovum OÜ sellekohasele vastuväitele (vara tuleks realiseerida ja selle arvel nõuded rahuldada) ja Credit.ee OÜ väitele, et kavast on välja jäetud kolm küllalt suure kuumaksega kohustust. Võlgniku Jxxxxx Lxxx nimele on registreeritud kinnistu registriosa numbriga 2055839 (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) asukohaga xxxxxx küla xxxxxxxx vald. Kinnistu on ostetud laenuga Luminor Bank AS-lt, laenukohustuse jääk 34 249,18 eurot, kinnistule on seatud hüpoteek Luminor Bank AS kasuks 1 100 000 krooni ehk 70 308,81 euro ulatuses. Kinnistu hinnanguline väärtus 26 000 eurot. Selline olukord tähendab, et kinnisasja realiseerimisel näiteks pankrotimenetluses saab pandiga tagatud nõudega võlausaldaja ehk Luminor Bank AS oma nõudele rahulduse esimeses rahuldamisjärgus (PankrS § 153 lg 1 p 1, lg 2) 85% ulatuses laekunud rahast ja ülejäänud 15% ulatuses liigub nõue teise rahuldamisjärku. Arvestades kohustuse jääki ja kinnistu hinnangulist väärtust ei ole selle pandieseme realiseerimisest laekuvatest vahenditest võimalik katta kohustusi tagamata nõuetega võlausaldajatele. Seega ei anna pandieseme (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) müük mitte mingit laekumist pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatele ehk neile võlausaldajatele, kelle nõuded on haaratud koostatud ümberkujundamiskavasse. Kinnistule on seatud ka keelumärge AS Bondora kasuks (keelumärge tehtud 01.10.2019. a). Kohus on kontrollinud kinnistusraamatust, sealt nähtavast kinkelepingust ja isikliku kasutusõiguse korterile seadmise lepingust (tl 147-156, III kd), et Exxxx Lxxxxon saanud 14.04.2014. a kingiks oma isalt korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa number 2291635). Reaalosa eluruumi pindala on 42,60m2 (kaks tuba, köök, kaks esikut), korteriomandi väärtus 4000 eurot. Korteriomandile on seatud tasuta isiklik kasutusõigus Üxxxx Kxxxxx (Exxxx Lxxx isa) kasuks. Korteriomand on tagatiseks Best Capital OÜ laenule, mille jääk on 6000 eurot. See tähendab, et korteriomandi võõrandamisel kaetakse sellest esimeses järjekorras ümberkujundamiskavaga hõlmamata võlausaldaja Best Capital OÜ nõue. Kohus prognoosib, et arvestades võlausaldaja Best Capital OÜ nõude jäägi suurust (6000 eurot) ja 11(3)

korteriomandi väärtust (tehingu hetkel 4000 eurot), ei ole tõenäoline, et pandieseme realiseerimisel jääb sellest vahendeid teiste võlausaldajate nõuete katteks. Märkimisväärne on, et kinnisasja müügihinda mõjutab (vähenemise suunas) oluliselt ka sellele seatud isiklik kasutusõigus (see ei lõpe kinnisasja müügiga). Kokkuvõttes tähendavad need asjaolud, et pandiga tagatud nõuete hõlmamine ümberkujundamiskavasse ei muuda mitte mingil viisil tagamata nõuetega võlausaldajate olukorda soodsamaks ja neil ei ole võimalik saada laekumisi pandieseme müügist ei võlgade ümberkujundamise menetluses ega hüpoteetilises pankrotimenetluses. Analüüsides võimalikku olukorda, kus kohus võlgnike Exxxx ja Jxxxxx Lxxx võlgade ümberkujundamiskava ei kinnita ja ei toimu ka pankrotimenetlust, ei ole tagamata nõuetega võlausaldajate olukord parema väljavaatega. Pandiesemete (kinnisasjade) realiseerimine saab toimuda üksnes pandiga tagatud nõuete katteks, liisinglepingu lõpetamisel tagastatakse liisinguese (sõiduauto BMW, hinnanguline väärtus 3500 eurot) liisinguandjale või müüakse, müügitulemusest kaetakse tagatud nõue (AB Kreditex AS ees). Võlgnike sissetuleku arestimine täitemenetluses saab toimuda üksnes TMS § 132 lg-te 1, 2 sätteid arvestades, mida kohus eespool käsitles. Sellega on saanud vastuse ka võlausaldajate Credit.ee OÜ ja Renovum OÜ vastuväited (et võlgnike vara tuleks realiseerida ja selle arvel katta kohustusi). Esitatu põhjal hindab kohus, et võlgnike Exxxx Lxxxxja Jxxxxx Lxxx võlgade ümberkujundamine on võimalik ning võlgade ümberkujundamisel on ka võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus suurem kui see oleks pankrotimenetluse korral. Arvestades võlgnikel sissetulekut ja olemasolevat (realiseeritavat) vara, oleks pankrotivara väärtus umbes 26 000 + 4000 eurot, millest rahuldatakse esmalt pandiga tagatud võlausaldajate nõuded (umbes 40 000 eurot), enne võlausaldajatele väljamaksete tegemist kantakse pankrotimenetluse kulud. Pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks vara ei jätkuks. Kohtule esitatud ümberkujundamiskava kohaselt maksab võlgnik võlausaldajatele nõuete katteks 38 168,39 eurot. Käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses on võlausaldaja OK Incure OÜ vaidlustanud võlgade ümberkujundamiskavas märgitud nõude suuruse - nõue on kogusummas 1143,35 eurot, sh viivis seisuga 20.05.2020. a 9,97 eurot. Nõustaja on sellise muudatusega nõustunud ja kohus kannab võlausaldaja nõude sellises suuruses ka ümberkujundamiskavasse. Samas ei muuda see kohustuse täitmise summat ega suhtarvu (50% põhinõudest). Teiste nõuete suurust vaidlustatud ei ole. Seega ei ole selles menetluses tegemist vaidlusega nõude suuruse üle ja nõude suuruse kindlaksmääramisega VÕVS § 23 kohaselt ei tule tegeleda. Kõik võlausaldajate nõuded tulenevad võlgnikuga sõlmitud laenu- ja krediidilepingutest. Nõuete puhul on tegemist võlgniku poolt nõuetekohaselt tagastamata laenu- ja krediidi põhiosaga ning kõrvalnõuetega. Ühegi ümberkujundamiskavasse hõlmatud võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud. Kolme võlausaldaja (Renovum OÜ, Bondora AS ja Credit.ee OÜ) nõude sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused, mille peatamiseks on kohus 20.05.2020. a määruse punktis 8 määranud täitemenetluste peatamise. Täitemenetluste peatamine jätkub kuni võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. VÕVS § 24 lg 1 järgi kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Võlausaldajad, kes on esitanud vastuväited ümberkujundamiskavale, on esitanud vastuväited peamiselt järgmises:

Kohus märgib esmalt vastuseks võlausaldaja Nord Collect OÜ väitele, et võlausaldaja andmed kavas on vananenud, et kohus on asendanud võlausaldaja Monefit Estonia OÜ võlausaldajaga Nord Collect OÜ. Kohus nõustub võlgnike nõustaja Ester Saag arvamusega selles, et VÕVS § 20 lg 2 järgi ei saa võlausaldaja võlgnike avalduse menetlusse võtmisel lõpetada võlgnikuga sõlmitud lepingut, millest tulenevate nõuete ümberkujundamist võlgnik taotleb. Samas on esialgne võlausaldaja Monefit Estonia OÜ loovutanud Exxxx Lxxxxja Monefit Estonia OÜ vahelisest lepingust tuleneva nõude uuele võlausaldajale Nord Collect OÜ 29.06.2020. a, teatanud sellest korrektselt võlgnikule ja sellega on loovutatud kõik lepingust nr 9752402629 tulenevad nõuded uuele võlausaldajale. Selle loovutusega on toimunud nõude loovutamine VÕS § 168, § 172 tähenduses. Asjaolu, et sama dokumendiga on võlausaldaja korranud ka lepingu ülesütlemisavaldust (edastatud võlgnikule 24.06.2020. a), ei muuda tühiseks loovutamist. Küll aga ei saa olla toimunud lepingu ülesütlemist, kuna see on vastuolus otseselt seadusest (VÕVS § 20 lg 2) tuleneva keeluga. Vastuseks võlausaldajate poolt esitatud vastuväidetele märgib kohus, et riigi poolt on välja töötatud ja seadusesse vormitud abinõud, mida saab rakendada üksnes selle menetluse käigus. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal (VÕVS § 1 lg 2). See tähendab, et isik, kellel puuduvad makseraskused ja kes suudab erilisi abinõusid kasutamata oma kohustused tasuda, ei ole selle menetluse subjekt ja tema suhtes selle seadusega ettenähtud abinõusid rakendada ei saa. Sellest tuleneb olukord, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärkide täitmiseks rakendatavad abinõud puudutavad võlgnikku, kuid ei jäta puudutamata ka võlausaldajaid. Selles menetluses ei saa võlausaldajatel olla ootust, et nende kõik nõuded kogu ulatuses täidetakse. Seadusandja on VÕVS §-s 24 toonud keskse põhimõttena esile võlausaldajate võrdse kohtlemise ümberkujundamiskavas. Käsitletavas ümberkujundamiskavas pandiga tagatud nõuetega võlausaldajaid hõlmatud ei ole, nemad on kavast välja jäetud. Sellest tuleneb, et võlausaldajaid on koheldud ühetaoliselt ja grupeeritud nii, et pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad on ühetaoliselt kavast hõlmamata ja kavasse on ühetaoliselt hõlmatud kõik tagamata nõuetega võlausaldajad. Kõigi võlausaldajate põhinõude täitmise määr esitatud kava järgi on 50%, kogu kohustuse vähendamise ulatus kujuneb vastavalt kõrvalnõude suurusele, st rakendatud intressi- jm kõrvalnõuete määrale. Kõigile võlausaldajatele tehakse makseid 78 korral ehk kuue ja poole aasta jooksul. Sellega on tagatud kavaga hõlmatud võlausaldajate võrdne kohtlemine. Vastavalt ümberkujundamiskavas ettenähtule saab võlausaldajatele tasutud nõudeid kokku 38 168,39 euro ulatuses, pankrotimenetluses ja sellele järgnevas kohustustest vabastamise menetluses saaks see summa (tagamata nõuetega võlausaldajatele) olla nullilähedane (käsitletud eespool). Ümberkujundamiskavas on pikendatud kohustuste täitmise tähtaega kõikidele võlausaldajatele ühetaoliselt. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamiskavas on võlgniku rahaliste kohustuste ümberkujundamine kavandatud VÕVS § 2 ettenähtud viisil: kohustuse täitmise tähtaja 13(3)

pikendamise, kohustuse osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Kõigi kolme abinõu rakendamine korraga on lubatud ja seda on pidanud võimalikuks ka Riigikohus lahendis 3-2-1-28-13 (p 16). Seega ei ole võlausaldajate vastuväide selles osas põhjendatud. Võlgade ümberkujundamiskavaga on hõlmatud kõik võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused. Arvestades võlgnike maksevõimet (486 eurot kuus) ja kohustuste täitmise maksimaalset mõistlikku tähtaega (kuus pool aastat), on võlgnikele jõukohane põhinõuete täitmine 50% ulatuses. Võlausaldajate vastuväide, kus nõutakse kohustuse täitmist lühema aja jooksul (36-48 kuud) ei arvesta reaalsusega, kus võlgnike sissetulek seda ei võimalda. Sellise napi ajaga ei saaks võlausaldaja nõuet täita ka ei pankrotimenetluses ega täitemenetluses. Seetõttu ei saa võlausaldajate sellist vastuväidet selle menetluse raames rahuldada. Puutuvalt nende võlausaldajate vastuväidetesse, kes nõuavad kohustuste täitmise tähtaja pikendamist veelgi pikemale ajale, et saavutada nõude täitmine suuremas ulatuses, märgib kohus, et VÕVS § 1 lg 1 järgi tuleb selles menetluses otsustuste tegemisel arvestada nii võlgniku kui ka võlausaldajate õigustatud huve. Võlgniku ja võlausaldajate huvid on vastandlikud ja Riigikohus on seda vastuolu käsitledes olnud seisukohal, et: „Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist“ (3-2-1-28-13 p 16). Peamine on, et võlausaldaja ei satuks ebasoodsamasse olukorda kui ta oleks sama isiku pankrotimenetluses. Kohus on eespool näidanud, et käesolevas menetluses on võlausaldajate huvid oluliselt paremini kaitstud. Kohus märgib, et ümberkujundamiskava ei pea soodustama mistahes liiki kõrvalnõuete paisutamist juba nõude tekkimise algushetkest alates ja erinevat liiki ja erineva nimetuse all kõrvalnõuete tekitamist. Käesolevas asjas on kohus kontrollinud, et mõne võlausaldaja kogunõue koosneb põhinõudest, mis moodustab 76% kogunõudest ja kõrvalnõuetest, mis moodustavad 24% kogunõudest, mõnel võlausaldajal koosneb kogunõue 58,80% ulatuses põhinõudest ja 41,20% ulatuses kõrvalnõuetest. See tähendab, et lähtumine kogunõudest tähendaks võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist sõltuvalt sellest, kuidas on õnnestunud kõrvalnõuete konstrueerimine. Käesolevas asjas on võlgnikud olnud tarbijad valdava osa võlausaldajate puhul, mistõttu on õiglane ja kõigi võlausaldajate jaoks võrdne, et käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses, kus kohus ei hinda enam rakendatud finantsinstrumentide (intressi- ja viivisemäärad ja muud kõrvalnõuete komponendid ) vastavust tüüptingimustele jm reeglitele, võetakse võlausaldajate võrdse kohtlemise tagamiseks aluseks põhinõuete suurus. Ümberkujundamiskavast, kus nähtub nii põhi- kui ka kõrvalnõuete suurus, aimub selgelt, millises olulises määras lisandub käsitletavatele põhinõuetele kõrvalnõudeid. Nende kõrvalnõuete põhjendatuse üle vaidlemine võiks hüpoteetilises kohtumenetluses ka võlgnikule edukaks osutuda. Kohustuste täitmise tähtaja pikendamine mõnedele võlausaldajatele tähendaks võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist (praegu kõigil ühetaoliselt 78 kuud) ja muudaks ümberkujundamiskava täitmise ebamõistlikult pikaks. Seetõttu jääb võlausaldajate sellesisuline vastuväide rahuldamata. Asjaolu, et mõned võlausaldajad soovivad kohustuste täitmist lühema ja teised oluliselt pikema aja jooksul tähendab, et võlausaldajate ootused ja eesmärgid ei ole ühetaolised, need ei ole ühetaoliselt arvestatavad ja mõistliku otsustuse tegemine nende vahel on kohtu kaalutlusõigus. Kohus kuulas Jxxxxx Lxxx ja Exxxx Lxxxxxära 11.11.2020. a, ärakuulamistoimingule olid kutsutud kõik võlausaldajad, osales võlausaldaja Renovum OÜ esindaja Inna Bogdanovskaja, osales ka nõustaja Ester Saag. Exxxx ja Jxxxxx Lxxx jäid selle juurde, et nad soovivad võlgade ümberkujundamiskava kinnitamist. Jxxxxx Lxxx andis seletuse viimasel ajal pere ette kerkinud raskustest, mis on nõudnud ettenägematuid väljaminekuid. Seetõttu ei ole suudetud eraldi koguda kahe kuu ettemaksete summat, on kogutud ühe kuu makse. Novembrikuus, kui kohus nõustub maksete alustamist määrama 15.detsembrile, jõutakse nö kõrvale panna ka teise kuu 14(3)

makse. Exxxx Lxxx on töövõimetuslehel, on tulnud ette palju arsti vastuvõtul käimisi. Võlgnikud on kavandanud, kelle sissetulekutest tehakse edaspidi igale võlausaldajale väljamaksed. Võlgnikud avaldasid, et nad ei ole suutelised maksma suuremat summat kuus võlausaldajatele, samas on nad nõus kui kohus pikendab väljamaksete tegemise perioodi. Jxxxxx Lxxx seletas, et tema töökoht on püsiv ja ta saab kindlasti kavakohaselt makseid tegema hakata. Exxxx Lxxx selgitas, et temale kuuluv korter xxxxxxxx, milles elab ta isa, asub väga viletsas seisukorras olevas majas, selle müümist ei pea ta reaalseks võimaluseks. Kohus käsitles võlgnikega küsimust ühe sõiduki realiseerimisest. Võlausaldaja Renovum OÜ esindaja oli seisukohal, et võlgnike maksete tegemise perioodi peaks pikendama näiteks 15 aasta peale. Nõustaja Ester Saag tõi esile, et võlgnikelt kuuldu osutab selgelt, et nende maksevõime on väga madal, iga ootamatu väljaminek vähendab maksevõimet, nad vajavad nö puhvrit maksete tegemiseks. Kui kinnitada kava üksnes mõnede võlausaldajate nõuete osas, tähendaks see võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist. Makseperioodi pikendamine olulises ulatuses tähendaks, et võrdluses pankrotimenetlusega oleks selles menetluses võlgnikud halvemas olukorras. Kohus, tehes kindlaks, missugusel VÕVS § 24 märgitud alusel, s.o kas lg 1, 2 või 3, ümberkujundamiskava kinnitatakse, on seisukohal, et ümberkujundamiskava kinnitamise aluseks on § 24 lg 3 märgitu - kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud (p 1); ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (p 2). VÕVS § 24 lg 5 sätestab, et kohus ei ole ümberkujundamiskava kinnitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada vaid osade võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus muu hulgas, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võimalusi võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust. Kohtu hinnangul on ümberkujundamiskava koostamisel arvestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, arvestades nende nõudeid ja nõuete suurust. Kohus on kaalunud kõiki VÕVS § 24 lg.5 loetletud võimalusi ümberkujundamiskava muutmiseks. Samas peab kohus, võttes aluseks nii võlausaldajate seisukohti kui võlgnike arvamust ja tuginedes VÕVS § 24 lg 5 esimesele ja kolmandale lausele, põhjendatuks muuta kohtule esitatud ümberkujundamiskavas näidatud võlgade ümberkujundamise viisi ja ulatust selliselt, et kõigile võlausaldajatele tehakse makseid 7 aastat ehk 84 kuud, st 84 makset, muutmata seejuures igakuiste maksete summat. Selle tulemusena muutub ka võlgade ümberkujundamise ulatus kohustuste vähendamine toimub väiksemas ulatuses kui on näidatud kohtule esitatud kavas. Sellise muudatuse tulemusena saavad kõigi võlausaldajate põhinõuded rahuldatud 54% ulatuses (senise 50% asemel) ehk summaliselt 40 812,24 euro ulatuses (varasema 38 168,39 euro asemel). Kohus märgib, et sellise ümberarvutamise käigus parandab kohus ka kohtule esitatud kavas ilmsiks tulnud arvutusvea (Renovum OÜ kogunõude rahuldamise määr on märgitud kohtule esitatud kavas 46%, tegelikult on see 29,37%). Kuna muutuvad võlausaldajate (sissenõudjate) nõuete rahuldamise määrad, muutuvad ka kohtutäituri põhitasu vähendamise proportsioonid. Selle tulemusena saavad kohtutäituri menetluse algatamise tasu nõuded tasutud kogu ulatuses ja põhitasu nõuded saavad rahuldatud 24% ulatuses. Võlgnikud palusid esimese makse tegemise

lükata detsembrikuusse ja kohus arvestab sellega. Selle võrra ja arvestades maksete arvu suurenemist 84-le, pikeneb ka kohustuse täitmise lõpptähtaeg. Kohus märgib, et PankrS § 175 lg 51 järgi ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendada rohkem kui seitsme aastani, seetõttu ei pea kohus võimalikuks ka käesoleva menetluse perioodi pikendada enamaks kui seitsme aastani. Võlgade ümberkujundamine selles menetluses on nii võlgnike kui võlausaldajate huve arvestades põhjendatud ja kohus kinnitab esitatud ümberkujundamiskava muudetuna käesolevas määruses kirjeldatud ja põhjendatud viisil. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärki (võlgniku makseraskuste ületamise saavutamine ja pankrotimenetluse vältimine), on võlgade ümberkujundamise menetluses nõuete vähendamine ja nende täitmise tähtaja pikendamine eesmärgipärane ning seadusega kooskõlas. Võlgnike Exxxx Lxxx ja Jxxxxx Lxxx kinnituste ja kohtule esitatu alusel hindab kohus, et ümberkujundamiskava täitmine võlgnike poolt on tõenäoline ja usutav. Võlgnikud on kogunud eraldi kontole kohustuste täitmise tagamiseks seni ühe kuu kavakohaste maksete summa, teise kuu summa panustatakse novembrikuus. VÕVS § 24 lg 4 järgi lähtutakse pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Võlgade ümberkujundamise menetlus võimaldab antud juhul kaitsta võlausaldajate huve paremini. Samas on tagatud ka võlgnike perele toimetulek. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel tuleks VÕVS § 25 lg 1 alusel jätta ümberkujundamiskava kinnitamata või VÕVS § 28 alusel jätta võlgade ümberkujundamise avaldus läbi vaatamata. VÕVS § 34 lg 1 järgi teostab ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalvet kohus. VÕVS § 34 lg 3 sätestab, et võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Kohus määrab, et võlgnikul Exxxx Lxxxx ja Jxxxxx Lxxxx tuleb kohtule esitada VÕVS § 34 lg-s 3 märgitud aruanne esmakordselt 1. detsembriks 2021. a ja edaspidi iga aasta 1.detsembriks. Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise õiguslikke tagajärgi: VÕVS § 29 lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. VÕVS § 31 lg 1 kohaselt ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 33 lg 1 järgi ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib.

VÕVS § 35 lg 1 näeb ette, et võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. VÕVS § 39 lg 1 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. VÕVS § 39 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et: võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral (p 1); ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita (p 2); võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane (p 3); võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta (p 4); võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huvisid oluliselt kahjustades (p 5); võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks (p 6). VÕVS § 7 lg 1 järgi on määrus kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule. VÕVS § 26 lg 1 kohaselt toimetab kohus määruse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastab nõustajale. Kohus teeb määruse ka avalikult teatavaks, avaldades selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Võlgade ümberkujundamise menetluse kuluks on muu hulgas nõustaja tasu ja kulud. Kohus on käesolevas menetluses nõudnud võlgnikult nõustaja tasu ja kulutuste katteks deposiiti ettemaksu tasumist summas 900 eurot. Nõutud ettemakssummas 900 eurot on laekunud (10.06.2020. a ja 08.07.2020. a). Laekunud ettemaksu arvel on võimalik katta nõustaja tasu ja kulud. Nõustaja Ester Saag esitas aruande tehtud tööst ja taotluse tasu saamiseks Kohus määrab nõustaja tasu 900 eurot, mis tuleb välja maksta kohtu deposiidikontole selleks kantud summa arvel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik