Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

kahjuhüvitist summas 1 250 000 eurot ja viiviseid. Seega omas võlgnik materiaalõigusliku nõuet võlausaldaja vastu 1 250 000 eurot. Antud tsiviilasjas perspektiivikust kahju hüvitamise nõude rahuldamise osas oli ajutisel pankrotihalduril võimatu ennustada, kuid kindlasti ei olnud ajutise halduri hinnangul nõude rahuldamine ebatõenäoline. Arvestades, et eksperdid andsid 2018 ja 2019 osa väärtusele mitmekordselt erineva hinnangu (võlgniku osa väärtus 235 599 eurot vs 1 100 000 eurot) oli võimatu käesoleval ajal pädevalt hinnata, mis oli osa võimalik väärtus vaidluse lõpus ja võimalikul vara realiseerimisel. Juhul kui kohus ei rahulda tsiviilasjas nr 2-15-12148 võlgniku kahjuhüvitise hagi ning võlgnikul nõue 1 250 000 eurot puudub või osutub perspektiivituks, siis sõltub võlgniku vara väärtus olulises osas võlgnikule tagastatavate Baltic Ferry Tickets OÜ (BFT) osade väärtusest. Viimase eksperthinnangu kohaselt oli 2019 juuli seisuga osa väärtus orienteeruvalt 1 100 000 eurot, millest lähtuvalt sai võlgniku vara suureseks hinnata orienteeruvalt 1 100 000 + 69 689,21 = 1 169 689,21 eurot. Võlgnikul oli kohustusi orienteeruvalt summas 633 167,01 eurot. Võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses rahuldas Harju Maakohus 09.03.2018 kohtuotsusega võlausaldaja hagi Kristian Allikmaa ja võlgniku vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras ning tunnistas kehtetuks võlgniku ainuosaniku Kristian Allikmaa 02.01.2015 otsuse dividendide summas 73 000 eurot väljavõtmise kohta. Ajutine pankrotihaldur täiendavaid vara tagasivõitmise võimalusi ei tuvastanud, kuid ajutine pankrotihaldur ei välistanud, et pankroti välja kuulutamisel võisid esineda võimalused vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse.

kordades kõrgem väärtus, kui praegu eksperdi poolt hinnatud - ehk kokkuvõttes oli tegemist olukorraga kus vara reaalset turuväärtust lähitulevikus oli võimatu pädevalt hinnata. Maakohtu määrus ja põhjendused

hüvitamise nõude kasuks ja BFT osa oli võlausaldaja omandis, siis ei saanud kohus ega ajutine haldur käsitleda seda osa võlgniku varana. Kohtuasjas nr 2-13-8736 tuvastati üksnes osa kohustustehingu, mitte aga käsutustehingu tühisus. Võlgniku varalise seisundi hindamisel ei arvestatud, et kohtuasja nr 2-15-12148 kaotamine võlgniku poolt ei tähenda vältimatult osa tagasisaamist ja selle väärtuse võrra rikastumist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Pankrotimenetluses selgitab võlgniku varalise seisundi välja eelkõige haldur (Riigikohtu 26.10.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-17822, p 14.1). PanrkrS § 22 lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt ajutise haldur selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud ja annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele.

seda mõjutavaid kõiki asjaolusid kogumis (nt Riigikohtu 28.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1143-16, p 21). Kohus hindab tõendeid lahendi tegemisel (TsMS § 442 lg 8). Seega on avaldaja etteheited alusetud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.