Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar
Otsuse teatavaks tegemise aeg
30. september 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-108
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Antifire Tuleohutuslahendused OÜ hagi OÜ Avesco vastu põhivõla 16 244,28 euro, kahjuhüvitise 1056 euro ja viivise väljamõistmiseks Harju Maakohtu 11. juuni 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Avesco apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
26 670,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Antifire Tuleohutuslahendused OÜ (registrikood 12209202), lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Kostja (apellant) OÜ Avesco (end ärinimi Aktsiaselts Avesco, registrikood 10503541), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres 18. september 2020. a, kohtuistung
Asja läbivaatamine
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
kostjal oli õigus hageja nõue tasaarvestada oma nõudega hageja vastu. Leppetrahvinõuet ja sellel alusel kostjale kahju tekkimist hageja vaidlustanud ei ole. Vaieldakse selle üle, kas hageja vastutab tähtaja rikkumise eest ning sellega kaasnenud kostjale leppetrahvi näol tekkinud kahju eest. Maakohus leidis valesti, et pooled ei ole leppinud kokku uues buldooserite üleandmise tähtpäevas. Kostja esitas selle kohta tõendid – väljavõtte poolte esindajate DD ja BB elektronkirjavahetusest. Pooled leppisid buldooserite Eestisse jõudmise kuupäeva lõplikul selgumisel kokku uues paigaldusgraafikus. Igale mõistlikule isikule on elektronkirjavahetusest ja tunnistaja DD ütlustest tulenevalt selge, et ehkki buldooserite paigaldusgraafik venis, lepiti kokku uutes tööde alustamise kuupäevades ja seejuures peeti silmas seda, et tööd peavad igal juhul olema lõpetatud 20. augustil 2018. Kui maakohus leidis, et kostja tõendid uue tähtaja kohta ei ole veenvad, tulnuks seda selliselt ka märkida. Maakohtu otsus on vastuoluline. Olles asunud seisukohale, et kostja ei ole esitanud tõendeid tähtaja pikendamise kohta, on maakohus samas lugenud asjakohaseks tõendiks täpselt sama elektronkirjavahetuse lisatasu kokkuleppes. Selline kokkulepe elektronkirjavahetuse teel saavutati, kuid hageja nõude välistab VÕS § 101 lg 3, sest tööde teostamine Narvas oli hageja enda hilinemise tagajärg. Puudub arusaadav põhjus, miks tuleb ühel juhul lugeda elektronkirjavahetus piisavaks tõendiks kokkuleppe sõlmimise kohta ja teisel juhul mitte. Sisuliselt leidis maakohus, et olenemata poolte elektronkirjavahetusest ja kostja rõhutustest
kostjale üle anda hiljemalt 20. augustiks 2018 (vt BB 12. juuli 2018 kell 14.51 e-kiri ja 23. juuli 2018 kell 14.47 e-kiri, tl 76 pöördel – 77 pöördel). Nendest vastustest ei tulene otsest tahteavaldust TsÜS § 68 lg 2 mõttes. Kostja leiab, et kuna hageja ei vastanud, et töö teostamine on võimatu ja jätkas lepingu täitmist, siis oli uues kuupäevas kokku lepitud (vt tunnistaja DD ütlused, tl 128). Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul võimalik lugeda vaikimist või tegevusetust hageja tahteavalduseks TsÜS § 68 lg 4 järgi. Samuti ei saa tahteavalduseks lugeda seda, et hageja jätkas lepingu täitmist (TsÜS § 68 lg 3). Kokkuleppe sõlmimise tuvastamisel ei saa kolleegiumi hinnangul lähtuda kostja seisukohast, kes endale sobiva tahteavalduse tõlgenduse leidmiseks heidab hagejale ette seda, et hageja otsustas vaatamata kostjapoolsele lepingu rikkumisele lepingu täitmist jätkata ja ei öelnud lepingut VÕS § 652 lg 2 alusel üles. Poolte elektronkirjavahetusest ja tunnistajate ütlustest saab järeldada, et pooled ei leppinud kokku konkreetses töö üleandmise päevas. Hageja pidi töö teostama mõistliku aja jooksul (vt BB 4. juuli 2018 kell 10.00 e-kiri; tunnistaja BB ütlused, tl 78 pöördel, 127). Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et ebamõistlik oleks tekkinud olukorda arvestades eeldada, et hageja võtab endale kohustuse olla seotud kostjale teisest lepingulisest suhtest tuleneva kuupäevaga (TsÜS § 75 lg 1 teine lause).
Samuti nõustub kolleegium hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasuga, sest see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu vandeadvokaadist esindaja puhul. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei sisalda lepingulise esindaja kulud käibemaksu (TsMS § 174 lg 10). Hageja palub kohustada kostjat maksma menetluskulude maksmisega viivitamise korral viivist (TsMS § 177 lg 4).
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.