lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-3033/13

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 03.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-3033/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1448
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 3401 lg 1, 2TsMS § 436 lg 3, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 187Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 199 lg 1Menetlusosalise õigusedTsMS § 348Kohtuistungi käikTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-3033/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.01.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ BREM Puhastus11769643(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. september 2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-3033

Tsiviilasi

A V hagi OÜ BREM Puhastus ülesütlemise eest hüvitise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A V (ik xxx, aadress: xxx)

vastu

töölepingu

Kostja: OÜ BREM Puhastus (registrikood 11769643, aadress registris: Tulika tn 15/17, Tallinn), juhatuse liikmed A A, R M e-post: xxx Kostja lepinguline esindaja: adv Ardi Rebane (e-post: [email protected])

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Välja mõista kostjalt OÜ BREM Puhastus hageja A V kasuks hüvitis 400 eurot.
3.Ülejäänud osas jätta hagiavaldus läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Jätta 10 % poolte menetluskuludest kostja kanda ja 90 % poolte menetluskuludest hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-24-2133/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 394 lg 2Kostja vastus hagile
TsMS § 442 lg 5Otsuse sisu
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Harju Maakohtusse esitas A V 25.02.2020 hagi OÜ BREM Puhastus vastu töölepingu ülesütlemise eest hüvitise nõudes. Hageja palub välja selgitada rikkumine ja süüdlane ning mõista hüvitiseks välja vähemalt 3 Eesti keskmist kuutöötasu.
2.Kohus jättis 09.03.2020 määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama hagis esinevad puudused kohtu määratud tähtaja jooksul.
3.16.04.2020 võttis kohus hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja 14 päeva hagile vastamiseks hagimaterjalide kättesaamisest.
4.30.04.2020 esitatud vastuses kostja on nõus hüvitama 400 eurot, so hüvitis vähem etteteatatud päevade eest, ülejäänud hageja hüvitisnõuetega kostja ei nõustu ning vaidleb neile vastu. Kohtu põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3. 12. TsMS § 436 lg 3 alusel tugineb kohus käesolevaga üksnes nendele tõenditele, mida pooled on kohtu ette toonud. Sama paragrahvi lg 4 alusel ei tugine kohus asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohus hindab poolte esiletoodud asjaolusid vastavalt poolte avaldatule. (vt nt TsMS § 348 lgd 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4) (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16; otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-41-15, p 18). 13. Kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise olemata seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8, § 688 lg 2).
6.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas alates 05.08.2019 sõlmitud töölepingu nr. xxx alusel välipuhastus-ja heakorratöötaja ametikohal töötasuga katseajal 800 eurot kuus.
7.Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus ka selle üle, et kostja on rikkunud töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaega. 30.04.2020 esitatud vastuses kostja möönab, et jättis tõesti ekslikult ülesütlemisest etteteatamise kohustuse täitmata. Seetõttu on kostja nõus

hagejale hüvitama tema 15 päeva töötasu, mis arvestades hageja kuutasu katseajal 800,00 eurot (bruto) on kokku 400,00 eurot (bruto). Kohus käsitleb hageja vastust hagi osalise õigeksvõtuna ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks hüvitise 400,00 eurot töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise eest.

8.Ülejäänud hüvitise nõuetega kostja ei nõustu ning vaidleb neile vastu. Kohus tutvunud kostja vastusega, leiab, et kostja vastuväited on põhjendatud ja hagi tuleb ülejäänud nõuete osas jätta läbi vaatamata.
9.Vastuseks hageja hagiavaldusele märgib kostja kõigepealt, et kohus ei oleks tohtinud hageja hagiavaldust üldse menetlusse võtta ja see tuleb jätta läbi vaatamata. Alternatiivselt, kui kohus siiski otsustab asja menetleda, palub hageja kohtul jätta hagiavaldus rahuldamata.
10.Nagu kohus oma 09.03.2020.a määruses selgitas, ei vastanud hageja poolt kohtule esitatud kaebus hagiavaldusele kehtestatud nõuetele. Sealhulgas olid ebaselged hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud, samuti ei olnud hageja välja toonud milliseid asjaolusid ta mingi konkreetse tõendiga soovib tõendada. Samuti toonitas maakohus, et hagiavalduse resolutsioon peab olema arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
11.Kuigi kohus hoiatas, et juhul kui hageja määruses antud tähtaja jooksul kohtu viidatud puudusi ei kõrvalda, jätab kohus tulenevalt TsMS § 3401 lg 2 hageja hagiavalduse menetlusse võtmata, hageja sisuliselt ühtegi olulist kohtu viidatud puudust ei kõrvaldanud ning tema avaldus ei vasta isegi hagiavalduse minimaalsetele nõuetele.
12.Hageja nõuded on endiselt arusaamatud ning ei ole seostatavad hagi aluseks olevate asjaoludega. Ka ei ole hageja viidanud millise tõendiga ta mis asjaolu tõendada soovib. Hageja ei ole resolutsioonis nõudeid formuleerinud sellisena, mis oleks kohtuotsuse resolutsioonina täidetavad.
13.Riigikohtu tsiviilkolleegium on sarnaselt maakohtu 09.03.2020.a määruse selgitustega toonitanud, et haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930. p 18). Samuti on Riigikohus toonitanud, et Rahaline nõue tuleb kohtule esitada summaliselt kindlaksmääratult ning üksnes seaduses ettenähtud juhul on hagejal võimalik jätta taotletava raha suurus kindlaks määramata (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 12). Lisaks sellele, peab ka hagiavalduse täiendus vastama hagiavaldusele kehtestatud vorminõuetele. Hageja 03.04.2020.a e-kiri „Hagiavalduse puuduste kõrvaldamine“ kohe kindlasti sellele ei vasta. Sealhulgas on muude vormipuuduste kõrval nimetatud dokument ka allkirjastamata.
14.Tõsiseltvõetav ei ole ka hageja selgitus, et vormipuudused ja dokumendi allkirjastamata jätmine on tingitud eriolukorrast. Tänapäeval on enamikel inimestel kodus oma isiklik arvuti koos internetiühendusega. Seega, isegi kui hagejal endal kodus arvutikasutamise võimalus puudub, oleks ta kohtu antud 10 päevase tähtaja jooksul kindlasti leidnud võimaluse mõne tuttava juures või avalikus internetiruumis nõuetele vastava hagitäpsustuse vormistamiseks ja printimiseks. Näiteks Rahvusraamatukogu veebilehe andmetel saab seal kasutada ka eriolukorra ajal internetiühendusega arvutit, millel on ühtlasi kontoritarkvara ja ID-kaardi tarkvara. Samuti on võimalus seal ka dokumente välja printida (lisa 1, kostja vastus 30.04.2020). Seetõttu on hageja väide, et raamatukogud on suletud ja ta ei saa dokumente printida, ka sisuliselt ebaõige ja eksitav.
15.TsMS § 3401 lg-s 2 on selgesõnaliselt sätestatud, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei kõrvalda, peab kohus jätma hagi TsMS § 3401 lg 2 järgi menetlusse võtmata (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16). Sama on Riigikohus rõhutanud otseselt ka töövaidluse puhuks oma tsiviilasjas nr 3-2-1-54-12 tehtud otsuses. Samuti on TsMS § 371 lg 1 p-s 9 sätestatud, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.
16.Olukorras, kus vaatamata kohtu selgitustele hageja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid hagiavalduses arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt kirjeldanud, ei ole kostjal võimalik nõuetekohaselt täita TsMS § 394 lg 2 p 3 sätestatud kohustusi ega kasutada TsMS § 199 lg 1 sätestatud õigusi.
17.Tulenevalt eelpooltoodust ja vastavalt viidatud õigusnormidele tuleb jätta hagiavaldus ülejäänud nõuete osas läbi vaatamata. Menetluskulud
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub välja mõista vähemalt 3 Eesti keskmist kuutöötasu. Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutopalk hagi esitamise ajal 1407 eurot, seega kolme kuutöötasu hüvitise nõue on kokku 4221 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude 400 euro ulatuses, mis teeb ca 10 % nõudest. Seega peab kohus põhjendatuks, et menetluskuludest jääb 90 % hageja kanda ja 10 % kostja kanda.
19.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast käesolevas asjast tehtud kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium