lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-50427/74

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.07.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-50427/74
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.07.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1598
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 173 lg 2, 5PankrS § 175 lg 2, 6PankrS § 2TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-50427/11Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja26.05.20142-14-50427/56Harju Maakohus Tallinna kohtumaja24.03.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

3. juuli 2020

Tsiviilasja number

2-14-50427

Tsiviilasi

XX kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 24. märtsi 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik: XX Võlausaldaja I (määruskaebuse esitaja): Swedbank AS, lepinguline esindaja Triin Kihuoja Võlausaldaja II: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), lepinguline esindaja Darja Kostenko Võlausaldaja III: OÜ Aktiva Finants (õiguseellanne Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu)), lepinguline esindaja Krista Raudsepp Võlausaldaja IV: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Võlausaldaja V: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Võlausaldaja VI: Bigbank AS, lepinguline esindaja Elari Arjakas Võlausaldaja VII: Elisa Eesti AS, seaduslikud esindajad juhatuse liikmed AH, KT, MM, TP, SS ja MV

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 24. märtsi 2020 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.09.20262-26-17476/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-1953/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.09.20262-26-18021/3Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.09.20262-26-18102/3Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.09.20262-26-17684/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 09.09.20262-26-17993/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 26. mai 2014 määrusega kuulutati välja XX (võlgnik) pankrot. Maakohus lõpetas 29. jaanuari 2015 määrusega võlgniku pankrotimenetluse ja algatas tema kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnik ise.
2.Võlgniku 16. märtsi 2017 aruande kohaselt sai ta töövõimetoetust kuni 223,11 eurot ja peretoetust 69,18 eurot ning 14. jaanuari 2020 aruande kohaselt sai võlgnik töövõimetoetust kuni 243,67 eurot, peretoetust 79,18 eurot ja tasemeõppe toetust 104 eurot. Vara võlgnikul ei ole. Võlgniku igakuised kulud on 935,91 eurot. Võlausaldajatele väljamakseid ei tehtud.
3.Swedbank AS (võlausaldaja I), Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, võlausaldaja II), Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (võlausaldaja IV) ja Bigbank AS (võlausaldaja VI) palusid jätta võlgniku kohustustest vabastamata, kuna ta pole tegelenud tulutoova tegevusega ega seda otsinud ning võlausaldajatele pole menetluse ajal midagi tasutud. Aktiva Finants OÜ-l (võlausaldaja III) ei olnud kohustustest vabastamiseks vastuväiteid.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Maakohus lõpetas 24. märtsi 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Maakohus vabastas võlgniku kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 26. mail 2014. Ühtlasi märkis maakohus, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Maakohus tugines pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-tele 1 ja 2, §-le 173 ning asus seisukohale, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Menetluse ajal sai võlgnik töövõimetoetust kuni 243,67 eurot kuus ja peretoetust kuni 79,18 eurot kuus. Tema sissetulekud ei võimaldanud võlgnevusi tasuda. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvelt, sest neile ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik pole võlgnevusi tasunud, kuid see ei ole süüline rikkumine ega võlausaldajate tahtlik kahjustamine.

MÄÄRUSKAEBUS

5.Võlausaldaja I esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -

-

-

maakohus ei andnud hinnangut võlgniku käitumisele, kuigi pangakonto väljavõttest nähtuvalt elas võlgnik pillavalt. Võlgnik külastas kohustustest vabastamise menetluse ajal kohvikuid ja restorane ning reisis Helsingisse, Stockholmi ja Antalyasse; maakohus ei selgitanud välja, miks on võlgnik kolmanda isiku kohustusi täitnud, mis kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole lubatud. Võlgniku kontoväljavõttest nähtub, et ta tegi alates 18. septembrist 2015 igakuiselt makseid kolmanda isiku eest; maakohus ei põhjendanud, miks võlgniku käitumine ei ole süüline ega võlausaldajate huve kahjustav, kuigi võlgnik ei otsinud kohustustest vabastamise menetluse ajal tööd. Võlgnik ei ole näidanud üles mingit initsiatiivi, et võlausaldaja nõudeid rahuldada.

2 (4)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, andis võlgnikule ning võlausaldajatele II–VII tähtaja vastamiseks. Võlausaldajad II, III ja IV nõustusid kaebusega. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu toimik saabus 20. mail 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.
8.PankrS § 173 lg-te 1–3 kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: 1) ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, 2) ta peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest vm sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, kes peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
9.PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4916, p 15). Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik rikkus süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustas sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Sel alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et võlgnik: 1) on PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta, 2) rikkus neid kohustusi süüliselt ning 3) kahjustas sellega võlausaldajate huve. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud ja tema kohustustest vabastamine ei ole eeltoodud alustel välistatud.
10.Põhjendatud ei ole kaebuse väide, et esile toodud asjaoludel rikkus võlgnik süüliselt PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Mõistlikult tulutoova tegevuse hindamisel ja selle otsimisel tuleb arvestada konkreetseid juhtumi asjaolusid, st mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks võlaõigusseaduse § 7 mõttes (vt Riigikohtu
30.oktoobri 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p-d 18 ja 19).
10.1.Käesolevas asjas puudub alus järeldada, et võlgnik oleks kohustusi rikkunud. Võlgniku kohustuste rikkumiseks võib pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19). Võlgnik ei ole oma sissetulekuid põhjendamatult vähendanud või vara varjanud. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt ei saa talle ette heita ülemäära suurte summade kulutamist. Lisaks ei näe seadus ette, et võlgnik ei tohi viie aasta jooksul kohustustest vabastamise menetluse ajal lubada endale või oma perekonnaliikmetele mingitki meelelahutust. Pillavat eluviisi võlgniku pangakonto väljavõttest ei nähtu.
10.2.Maakohtule esitatud andmetest nähtuvalt sai võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal töövõimetoetust kuni 243,67 eurot kuus ja peretoetust kuni 79,18 eurot kuus. Võlgnikul oli Sotsiaalkindlustusameti 30. juuni 2015 otsuse kohaselt perioodil 31. juuli 2015-31. juuli 2017 töövõime kaotus 70%. Eesti Töötukassa 10. jaanuari 2018 otsuse järgi on võlgnikul perioodil 20. juuni 2017-19. juuni 2021 osaline töövõime; tal esineb mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mis on põhjustatud närvihaigusest; mõõdukas tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mis on põhjustatud seedeelundkonna haigusest; samuti psüühikahäirest tingitud mõõdukas tegutsemispiirang õppimisel, tegevuste elluviimisel, muutustega kohanemisel, ohu tajumisel ja inimestega lävimisel. 3 (4)
10.3.Eesti Töötukassa 28. septembri 2018 otsuse järgi võeti võlgnik töötuna arvele alates
7.septembrist 2017 ja arvelolek lõpetati 30. augustil 2018. Töötukassa 3. detsembri 2019 teatise kohaselt on võlgnik uuesti töötuna arvele võetud alates 20. juunist 2019.
10.4.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et praeguse juhtumi asjaolusid arvestades ei saa võlgnikule ette heita, et ta kohustustest vabastamise menetluse ajal ei teinud võlausaldajatele väljamakseid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tulenevalt terviseprobleemidest ei olnud võlgnikul võimalik teenida sissetulekut, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada. Esile toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et võlgnik rikkus süüliselt PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida ja kahjustas sellega võlausaldajate huve.
11.Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14, ja 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11, ja 14. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Samuti ei saavutaks võlausaldajad võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega tõenäoliselt oma eesmärki saada oma nõue rahuldatud.
12.Võlgniku menetluskulud seoses tema taotlusega kohustustest vabastamiseks ja võlausaldaja määruskaebusega jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel võlgniku enda kanda. Kuivõrd võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele ja võlausaldaja vastuväited ei ole edukad, jäävad võlausaldaja menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel tema enda kanda. Menetluskulude sellise jaotuse korral ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
13.PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. /allkirjastatud digitaalsel/ Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-4290/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-18653/4Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja