Võlaõigus

Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

on esile toonud, et kostjale esitati ostulimiidi kasutamise eest arve ning hageja väitel on kostjal arve summas 299,89 eurot tasumata. Hageja rõhutab, et kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arvest ning et tegemist on kaupade ostuhinnaga. Kohtu hinnangul ei ole T AS kauba müüja, vaid on kostjaga sõlminud laenulepingu (VÕS § 396). Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse (kaupadena, mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama hagejale). VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. Kuigi hageja ei ole seda ise välja toonud, saab kohus aru, et T AS on kauba müüja ees võtnud üle kostja kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud kostjaga kokku, et müügihinnale vastav summa võlgnetakse T AS-le laenuna. Kohtu hinnangul ei ole tegemist krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga). VÕS § 396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma. Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma, ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Antud juhul ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selleks tasuks. Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt, st arvetel toodud tähtajaks tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 369 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et kirja saatmisega tekkis kulu just sellises ulatuses, ei ole võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue jääb rahuldamata.

hulgaliselt. Seega on sellise nõude esitamine hagejale standardiseeritud protsess. Kostja ei ole menetluses osalenud. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihind mõistlik ja vastab turuhinnale. Kohtu hinnangul ei saa sellise hagi esitamisele pidada põhjendatuks suuremat ajakulu kui 1 h, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 122 eurot (1 tund × 122 eurot) koos käibemaksuga. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 282 eurot, millest riigilõiv on 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 122 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind oli 427,10 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 299,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 11.08.2024 – 11.02.2025 eest summas 36,06 eurot ja viivisenõude põhinõudelt alates 12.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,065% päevas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 71,15 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 407,1 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast 95,31%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 95,31% ulatuses kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 95,31% hageja põhjendatud menetluskuludest, millele vastab summa 268,77 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kostja ei ole menetluses osalenud ja kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.