lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-19524/24

Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-19524/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2052
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 100 lg 4, 5KordusenampakkumineTMS § 83 lg 1, 5Tagatisraha enampakkumiselTsMS § 477 lg 9Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 99 lg 1Enampakkumise peatumine katkestuse tõttu oksjonikeskkonnasTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175 lg 31Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Lamaran Grupp11010740(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

29.06.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-19524

Tsiviilasi

Osaühingu Lamaran Grupp kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 11.12.2018 otsusele täiteasjas nr 025/2015/495 Avaldaja Osaühing Lamaran Grupp (registrikood 11010740), seaduslik esindaja LJ

Menetlusosalised

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik II BORGINO CONSULTING LTD (Briti Neitsisaarte registrikood 421715) Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 09.01.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Osaühingu Lamaran Grupp määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 09.01.2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Osaühingu Lamaran Grupp kanda. Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsil puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäitur) algatas BORGINO CONSULTING LTD (sissenõudja) avalduse alusel Osaühingu Lamaran Grupp (avaldaja, võlgnik) suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 025/2015/495). Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 27.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-07-39299, millega avaldajalt mõisteti sissenõudja kasuks välja võlgnevus 5000 eurot.

2-18-19524

2.Kohtutäitur kuulutas 16.11.2018 välja kordusenampakkumise avaldaja arestitud vara (varalise nõude) müümiseks. Vara alghinnaks oli 500 000 eurot ja tagatisraha suuruseks 5000 eurot.
3.Avaldaja esitas 22.11.2018 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kordusenampakkumise läbiviimisel, milles palus kordusenampakkumine tühistada ning määrata uue enampakkumise korral tagatisraha suuruseks mitte rohkem kui 500 eurot või loobuda tagatisraha nõudmisest.
4.Kohtutäitur jättis 11.12.2018 otsusega avaldaja 22.11.2018 kaebuse rahuldamata.
5.Kohtutäitur kuulutas 12.12.2018 otsusega kordusenampakkumise nurjunuks, kuna ühtegi pakkumist ei esitatud.
6.Avaldaja taotles 27.12.2018 Harju Maakohtule esitatud kaebuses kohtutäituri 11.12.2018 otsuse tühistamist ja määratud tagatisraha suurus õigusvastaseks tunnistamist. Kohtutäitur ei võinud enampakkumisel osalejatelt nõutava tagatisraha suurust kümme korda suurendada. Oluliselt väiksema tagatisraha puhul ei leidunud samuti piisavalt ostuhuvilisi. Kohtutäituri diskretsioon tagatisraha suuruse määramisel ei ole piiramatu ja tagatisraha suurus peab olema mõistlik ja loogiliselt põhjendatav. Arvestada tuleb enampakkumise eesmärki müüa vara võimalikult suure hinnaga, milleks on vaja kaasata rohkem ostuhuvilisi, kelle vahel tekkiv konkurents tagab õiglases suuruses pakkumise. Liiga suur tagatisraha takistab enampakkumisest osavõttu ning antud juhul tõi see kaasa selle, et potentsiaalsed ostjad enampakkumisel ei osalenud. Krediidiasutused on nõus laenu andma üksnes pärast enampakkumise tulemuste selgumist, mis tähendab, et ostjad peavad tagatisraha tasuma vabade vahendite arvelt, mida neil ei pruugi sellises suuruses olla. Eelmise enampakkumise tingimuste kohaselt oli vara alghind sama, kuid tagatisraha suurus üksnes 500 eurot. Enampakkumisel osales kaks isikut, kellest kumbki pakkumist ei teinud. Sellises olukorras tulnuks kaaluda hoopis tagatisraha vähendamist või loobuda tagatisraha nõudmisest. Puudus igasugune põhjus tagatisraha kümnekordseks suurendamiseks. Kohtutäituri põhjendus, et suurem tagatisraha tuli määrata, säilitamaks tagatisraha tasumise distsiplineerivat mõju, on asjakohatu. Seda funktsiooni täitis ka väiksem tagatisraha, kuna kumbki algsel enampakkumisel osalejatest ei rikkunud enampakkumise korda.
7.Kohtutäitur esitas 08.03.2020 vastuse, milles taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Tagatisraha on määratud kooskõlas seaduse ja õiguspraktikaga. Tagatisraha võib olla maksimaalselt 10% alghinnast ning selle suuruse üle otsustamine on kohtutäituri diskretsiooniõigus. Kohtutäitur määras tagatisraha suuruseks mitte enam kui 1% müüdava vara alghinnast, mis aitab säilitada tagatisraha tasumise distsiplineerivat mõju ning on ühtlasi proportsionaalne ja ostjatele jõukohane. Tagatisraha määramine tagasihoidlikus summas või selle mittemääramine loob soodsa pinnase enampakkumise nurjamiseks, millega pikeneb täitemenetluse üldine kulg. See ei ole eelduslikult kooskõlas ei sissenõudja ega võlgniku õigustatud heausksete huvidega.

2(6)

2-18-19524 Riigikohus on leidnud, et väga suure alghinna korral on mõistlik määrata tagatisrahana summa diskretsiooniõiguse teostamise n-ö alumise piiri lähedalt, st eelduslikult ca 1-2% müüdava eseme alghinnast. Usutav ei ole, et tagatisraha 5000 eurot takistab kordusenampakkumisele registreerumist. Kui isikul ei ole isegi 5000 euro suuruses vahendeid, ei anna ükski krediidiasutus talle vara soetamiseks tagatiseta laenu 495 000 eurot. Kordusenampakkumisele registreerus ostuhuviline, kes tasus tagatisraha, mis näitab, et määratud tagatisraha ei olnud liiga suur. 5000 euro suurune tagatisraha võib osutuda koormavaks, kui enampakkumisele registreerivad isikud, kellel tegelikkuses ostusoovi ei ole. Sellised isikud registreeruvad üksnes eesmärgiga jälgida võlgniku huvides, et võlgnikust sõltumatu isik ei ostaks ära võlgniku varalist õigust. Praktikas on vara enampakkumise nurjumisel võimalik ostuhuvi tõsta eelkõige alghinna alandamisega, mida kohtutäitur on 19.12.2018 koostatud vara ümberhindamise aktiga teinud.

8.Harju Maakohus jättis 09.01.2020 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur on määranud põhjendatult tagatisraha suuruseks 1% vara alghinnast. Tagatisraha määramisel tuleb kohtutäituril arvestada, et tagatisraha suurus oleks piisav selleks, et enampakkumisel osalevad isikud oleksid võimelised ja huvitatud enampakkumisel müüdava vara ostma. Tagatisraha aitab välja selgitada tegelikud ostuhuvilised ja seeläbi välditakse enampakkumise nurjumist ning täitemenetluse venimist. Kuivõrd esimene enampakkumine nurjus põhjusel, et enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat või ei esitatud ühtegi kirjalikku ega elektroonilist pakkumist, oli põhjendatud määrata uue enampakkumise alghinnaks 5000 eurot. Tagatisraha 5000 eurot ei ole takistus ostuhuviliste leidmisele 500 000 euro väärtuses vara ostmisel. Eelduslikult on 5000 euro tasumine jõukohane isikule, kes on valmis soetama 500 000 euro väärtuses vara või kellele krediidiasutused on valmis andma vastavas suuruses laenu. Ka Riigikohus on pidanud tsiviilasjas nr 3-2-1-66-15 väga suure alghinna puhul mõistlikuks tagatisraha suuruseks 1-2% alghinnast. Kohus nõustub kohtutäituriga, et ostuhuvi enampakkumisel müüdava vara suhtes on võimalik tõsta eelkõige alghinna alandamisega. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtutäitur tagatisraha määramisel rikkunud diskretsioonipiire ning on määranud õiguspäraselt ja kooskõlas kõigi asjaoludega tagatisraha suuruseks 1% alghinnast.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9.Osaühing Lamaran Grupp taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja esitas 03.04.2019 kohtule taotluse edastada avaldajale teiste menetlusosaliste esitatud ja tulevikus esitatavad menetlusdokumendid e-posti teel. Kohus jättis avaldaja taotluse tähelepanuta ning edastas taotletud menetlusdokumendid avaldajale alles pärast vaidlustatud määruse tegemist. Avaldaja jäi sellega ilma õigusest esitada oma seisukohad ja vastuväited kohtutäituri 08.03.2019 seisukohale. Tegu on avaldaja ärakuulamise õiguse olulise

3(6)

2-18-19524 rikkumisega, mis toob vältimatult kaasa maakohtu määruse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. Kohtu põhjendus tagatisraha põhjendatuse kohta on spekulatiivne ja sisutu ega seostu konkreetse asja tehioludega. Jääb selgusetuks, kas ja millistel põhjustel ei taganud enampakkumise läbiviimise ja laiemalt täitemenetluse läbiviimise eesmärkide saavutamist väiksem tagatisraha. Maakohus ei hinnanud asjaolu, et tegu oli korduva enampakkumisega ning eelmisel enampakkumisel oli tagatisraha suurus kümme korda väiksem. Olukorras, kus esimene enampakkumine nurjus põhjusel, et enampakkumisele ei esitatud ühtegi kirjalikku ega elektroonilist pakkumist, tuli kohtutäituril kaaluda pigem tagatise suuruse vähendamist, et laiendada enampakkumise potentsiaalsete osalejate ringi. Enampakkumise nurjumine nimetatud põhjusel ei saa õigustada tagatisraha suurendamist ja on vastuolus majandusliku loogikaga.

10.Kohtutäitur taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kohtutäitur jääb maakohtus esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde.
11.Sissenõudja määruskaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 ple 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
13.Avaldaja on määruskaebuses seisukohal, et maakohus rikkus avaldaja ärakuulamisõigust, kuna maakohus ei edastanud avaldajale e-postiga enne vaidlustatud määruse tegemist kohtutäituri 08.03.2019 seisukohta. TsMS § 477 lg 9 esimese lause kohaselt edastatakse avaldaja esitatud avaldus ning menetlusosaliste esitatud taotlused ja muud menetlusdokumendid, samuti kohtukutsed hagita menetluses menetlusosalistele kohtu valitud viisil. Sama sätte kolmanda lause järgi tuleb menetlusdokumendid hagita menetluses menetlusosalistele kätte toimetada üksnes juhul, kui see on seaduses ette nähtud. Kuna seadus ei näe ette, et avaldusele esitatud seisukoht tuleb avaldajale kätte toimetada, ei pidanud maakohus kohtutäituri 08.03.2019 seisukohta avaldajale kätte toimetama. Küll aga pidi maakohus TsMS § 477 lg 9 esimesest ja kolmandast lausest lähtuvalt kohtutäituri 08.03.2019 vastuse avaldajale enda valitud viisil edastama. Kuna kohus saab menetlusdokumentide edastamise viisi ise valida, ei ole ta seotud menetlusosalise taotlusega edastada talle menetlusdokumente kindlal viisil. Samas tuleb menetlusosalise vastavat taotlust arvestada, kui ta on muutnud usutavaks, et tal ei ole võimalik menetlusdokumente kohtu valitud viisil vastu võtta. Avaldaja on 03.04.2019 e-kirjas kohtule palunud endale edastada seni esitatud ja kohtu koostatud menetlusdokumendid ning ka tulevikus esitatavad ja tehtavad menetlusdokumendid e-posti teel, põhjendades seda asjaoluga, et avaldajal on raskusi e-toimikust menetlusdokumentide kättesaamisega. Samas ei ole avaldaja täpsemalt põhjendanud, millised 4(6)

2-18-19524 raskused tal e-toimikust menetlusdokumentide kättesaamisel esinevad. Puudub teave selle kohta, et nt e-toimiku tõrke tõttu ei saa menetlusosalised menetlusdokumente vastu võtta. Avaldajaks on äriühing, kelle puhul võib eeldada, et tal on e-toimiku kasutamise võimekus olemas. Kohtutäitur kordas 08.03.2019 seisukohas valdavas osas oma 11.12.2018 otsuse põhjendusi. Vastuväited kohtutäituri 11.12.2018 otsusele sai avaldaja esitada kohtule esitatud kaebuses. Kuna maakohus refereeris vaidlustatud määruses kohtutäituri seisukohti, oli väidetav viga kõrvaldatav määruskaebuse esitamisega. Lisaks tuleb märkida, et maakohus on pärast vaidlustatava määruse tegemist saatnud 20.02.2020 avaldajale taotletud menetlusdokumendid. Avaldaja esitas määruskaebuse 26.02.2020. Avaldajal oli võimalik oma vastuväited kohtutäituri vastuses esitatud seisukohtadele esitada määruskaebuses. Avaldaja ei ole seda teinud ega ole ka välja toonud, millised olulised asjaolud jäid maakohtu võimaliku rikkumise tõttu arvestamata ning kuidas see mõjutas lõpplahendi tegemist.

14.Kuna TMS § 83 lg 1 alusel tagatisraha määramine enampakkumisel on kohtutäituri diskretsiooniotsus, saab kohus sellesse sekkuda üksnes juhul, kui kohtutäitur on ületanud diskretsioonipiire, mh jätnud kaalutlusõiguse sisuliselt teostamata või jätnud kaalutlusõiguse teostamisel olulised asjaolud arvestamata. Avaldaja põhilised etteheited seisnevad selles, et kohtutäitur ei võinud kordusenampakkumisel suurendada osalejatelt nõutava tagatisraha suurust kümnekordselt ning kohtutäituri määratud tagatisraha on niivõrd suur, et tõrjub potentsiaalsed ostjad. Kui avaliku enampakkumise põhiline eesmärk on saada asja eest võimalikult kõrge hind, siis TMS § 83 lg 1 peamine eesmärk on enampakkumisel osalejate distsiplineerimine ning selle tagamine, et enampakkumisel osaleksid isikud, kes ka tegelikult soovivad enampakutavat asja osta ega soovi enampakkumist nurjata (vt Riigikohtu 21.06.2019 otsus asjas nr 5-19-28, p 79; 21.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-15, p 14). Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et kohtutäitur ei või kordusenampakkumise läbiviimisel suurendada tagatisraha suurust, kui esimene enampakkumine on TMS § 99 lg 1 p 1 alusel nurjunud. Seda enam, kui esimesel enampakkumisel on määratud seaduses ettenähtud maksimaalsest määrast (10%) oluliselt väiksemas määras tagatisraha (500 eurot moodustab 500 000 eurost 0,1%) ning enampakkumisele on registreerunud ja tagatisraha tasunud mitu isikut, kes hinnapakkumisi ei tee. Tagatisraha tõstmine aitab sellisel juhul tagada, et enampakkumisel osalevad isikud, kes on ka tegelikult enampakutavast asjast huvitatud. Õige on avaldaja väide, et tagatisraha suurus ei tohi saada takistuseks ostuhuviliste leidmisele, kuid antud juhul ei ole kordusenampakkumisel määratud tagatisraha suurus selline, mis takistaks isikuid kordusenampakkumisel osalemast. Kohtutäitur ja maakohus on viidanud õigesti Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-66-15, mille kohaselt on väga suure alghinna puhul mõistlik määrata tagatisrahana summa diskretsiooniõiguse teostamise n-ö alumise piiri lähedalt ehk 1-2% müüdava eseme alghinnast (vt Riigikohtu 21.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 32-1-66-15, p 15). Viidatud asjas oli enampakkumise alghind üheksa korda suurem kui käesoleval juhul ning praegu moodustab kordusenampakkumisel määratud tagatisraha suurus 1% müüdava eseme alghinnast. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei ole usutav, et isikul, kes on valmis soetama 500 000 euro väärtuses vara, ei ole raha, millega tasuda 5000 euro suurune tagatisraha. Kui see ka 5(6)

2-18-19524 vastaks tõele, on äärmiselt vähetõenäoline, et selline isik saaks laenu 500 000 eurot. Tagatisraha suuruses 5000 eurot ei hoidnud eelduslikult eemale enampakkumisest huvitatud isikuid. Märkida tuleb, et TMS § 83 lg 5 alusel arvatakse ostja makstud tagatisraha ostuhinna sisse ning teistele enampakkumisest osavõtnutele tagastatakse see enampakkumise päevale järgneval tööpäeval. Enampakkumisel osaleja ei kanna seega tagatisraha tasumisel kahju, välja arvatud juhul, kui ta rikub enampakkumisel ostetud asja ostuhinna tasumise kohustust (TMS § 100 lgd 3 ja 4). Riigikohus tunnistas 21.06.2019 otsusega nr 5-19-28 TMS § 100 lg 4 teise lause põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles kohtutäituril puudub täitemenetluses toimunud enampakkumisel osalenu tasutud tagatisraha tagastamise üle otsustamisel kaalutlusõigus küsimuses, millises ulatuses tuleb tagatisraha tagastada selle tasunud isikule ning millises kanda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarve ühisossa. Seega ei pruugi ka ostuhinna tasumata jätmine alati tähendada kogu tagatisrahast ilmajäämist. Eelnevast järelduvalt ei ole kohtutäitur diskretsioonipiire ületanud ja puudub alus kohtutäituri diskretsiooniotsusesse sekkumiseks.

15.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et õige on ka kohtutäituri ja maakohtu väljatoodu, et praktikas on võimalik tõsta vara enampakkumise nurjumisel ostuhuvi eelkõige alghinna alandamisega, mida võimaldab TMS § 100 lg 5. See nähtub ka täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast (Riigikogu XII koosseis; 309 SE; lk 4), millega muudeti TMS § 83 lg-t 1 ja anti kohtutäiturile õigus määrata tagatisraha ka vallasasjade enampakkumise korraldamisel. Nimelt näitas kohtutäiturite praktika, et tagatisraha määramise õiguse kaotamine vallasasjade müügi puhul ei avaldanud enampakkumistele elavdavat mõju. Kohtutäituri väitel on ta 19.12.2018 vara ümberhindamise aktiga alghinda ka alandanud, mis aitab tõenäoliselt tagada uuel kordusenampakkumisel suurema osaluse kui tagatisraha vähendamine.
16.Eelnevast lähtuvalt puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks ning määruskaebus jääb rahuldamata.
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtutäituril hüvitatavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja