lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-120596/16

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-120596/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1984
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 175 lg 1, 2Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 657 lg 1, 2Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselRLS § 150 lg 4TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 217Esindamine kohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-120596/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja16.04.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Villem Lapimaa ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-120596

Kohtuasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi VVi vastu võla saamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 16. aprilli 2019. a tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Marilin Palts Kostja (vastustaja) VV (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 16. aprilli 2019. aasta tagaseljaotsus osas, millega maakohus jättis Osaühingu Aktiva Finants õigusabikulud VVilt välja mõistmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista VVilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks lisaks riigilõivule (200 eurot) välja hageja lepingulise esindaja õigusabikulud 120 eurot. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud.
2.Rahuldada osaliselt Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.09.20262-25-13953/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 23.09.20262-25-128456/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
3.
Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
2.Mõista kostjalt VV hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 985,62 eurot.
3.Mõista kostjalt VV hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis põhinõudelt (985,62 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.02.2019 kuni VV poolt põhinõude kohase täitmiseni.
4.Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.
5.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 320 eurot, mis koosneb hageja poolt tasutud riigilõivust summas 200 eurot ja esindajakulust 120 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa, s.o 320 euro tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 21. septembril 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse VVilt (kostja) võla 4416 eurot 9 senti saamiseks. Maakohus tegi 5. oktoobril 2018 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. Seetõttu edastas Pärnu Maakohus nõude lahendamiseks Harju Maakohtule hagimenetluses.
2.Hageja esitas 26. veebruaril 2019 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võla 985 eurot 62 senti ning viivise 79 eurot 14 senti. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja menetluskuludena riigilõivu 200 eurot ja hageja õigusabikulud 20 eurot ning viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras menetluskulusid kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt tuleneb võlg kostja ja IPF Digital Estonia OÜ (laenuandja) vahel sõlmitud laenulepingust, mille alusel laenuandja andis kostjale 2000 eurot laenu. Laenuandja loovutas 23. veebruaril 2018 nõude hagejale.
3.Hagi menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte 12. märtsil 2019 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja hagile ei vastanud.

MAAKOHTU OTSUS

4.Harju Maakohus rahuldas hagi 16. aprilli 2019 tagaseljaotsusega ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 985 eurot 62 senti ning viivise põhivõlalt alates 27. veebruarist 2019 kuni põhivõla kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 200 eurot (hageja tasutud riigilõiv) ning 2 (5)

viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulude osas märkis maakohus, et õigusabikulude väljamõistmine ei ole põhjendatud. Nii hageja kui hageja esindaja kuuluvad äriregistri andmetel samasse kontserni (Julianus Grupp OÜ), millest tekib põhjendatud küsimus, miks ei võinud nõuet omandada ja võla sissenõudmisega tegeleda otse esindajana tegutsev kontserni liige, kuna seeläbi oleks võinud vältida õigusabikulude teket, mis kostjal tuleb lisaks võlale tasuda. Kostjale tekivad kunstlikult ja põhjendamatult lisakohustused. Tegemist ei ole niivõrd keerulise nõudega, et selle esitamiseks oleks õigusabi vajalik. Praegusel juhul ei ole õigusabiteenuse vajadus tõendatud. Seetõttu ei ole põhjendatud ka hageja õigusabikulude kostjalt väljamõistmine.

5.Tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

APELLATSIOONKAEBUS

6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse ning selle täpsustuse, milles palub Harju Maakohtu 16. aprilli 2019. a otsuse tühistada osas, millega maakohus määras menetluskulude rahaliseks suuruseks ainult 200 eurot. Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ning hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tervikuna rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud 680 eurot (200 eurot riigilõiv ning 480 eurot lepingulise esindaja tasu). Ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lõikeid 1 ja 4. Maakohus on omaalgatuslikult esitanud vastuväite hageja menetluskuludele. Kostja ei ole menetluskuludele seisukohta esitanud. Maakohus leidis, et hageja õigusabiteenuse vajadus ei ole tõendatud. Selline maakohtu seisukoht on hagejale üllatuslik. Maakohus ei kohustanud hagejat menetluse ajal õigusabiteenuse vajalikkust tõendama. Hageja hinnangul ei saa kohus jätta menetluskulude vähendamisel lepingulise esindaja kulu üldse välja mõistmata, kui asjast nähtuvalt on esindaja esindatava nimel toiminguid teinud. Maakohus on lepingulise esindaja menetluskulude välja mõistmata jätmisega diskretsioonipiire ületanud. Hageja tugineb oma seisukohtade põhjendamisel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahenditele nr 3-2-1-154-15 (punktid 9 ja 10) ja 3-2-1-173-15 (punkt 11). Maakohtul ei ole ülevaadet hageja kontserni kuuluvate ettevõtete tegeliku tegevuse, kohustuste ja eesmärkide kohta. Hageja ettevõttes ei tööta juriste. Hageja tegeleb nõuete kokkuostuga. Seetõttu on arusaamatu ja mõistmatu maakohtu küsimus selles kohta, miks Julianus Inkasso OÜ ise nõudeid kokku ei osta. Julianus Inkasso OÜ on loodud selleks, et osutada õigusabiteenuseid, esindada kliente ja võlausaldajaid kohtumenetluses. Kontserni kuuluvatel ettevõtetel on õigus korraldada enda esindamine kohtumenetluses ettevõtte juristide abil ning sellise põhjenduse alusel esindustasu väljamõistmisest keeldumiseks puudub alus. Praegusel juhul, kus esindajaks oli kontserni kuuluva tütarettevõtte jurist, on igati põhjendatud esindustasu väljamõistmine kostjalt. Kohus peab menetlusosalisi võrdselt kohtlema ning jääma erapooletuks. Vastus apellatsioonkaebusele
7.Kostjale ei õnnestunud apellatsioonkaebust ja menetlusse võtmise määrust vahetult kätte toimetada. Seetõttu toimetati menetlusdokumendid kätte avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded 23. augustil 2019. Dokumendid loeti kättetoimetatuks 8. septembril 2019. Seega tuli kostjal apellatsioonkaebusele vastata hiljemalt 30. septembril 2019. Kostja apellatsioonkaebusele oma vastust ei esitanud. 3 (5)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Kooskõlas TsMS § 651 lõikes 1 sätestatuga kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise, st oma lepingulise esindaja õigusabikulude kindlaksmääramata ja kostjalt välja mõistmata jätmise osas. Seega asja sisulise lahendamise, menetluskulude jaotuse, maakohtus tasutud riigilõivu kostjalt menetluskuluna väljamõistmise ning hüvitatavatelt menetluskuludelt seadusjärgse viivise väljamõistmise osas on maakohtu otsus jõustunud (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1–6 ja 8).
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel tühistada osas, millega kohus jättis hageja õigusabikulud kostjalt välja mõistmata. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohalda kolleegium praegusel juhul TsMS § 657 lg 2, sest see reguleerib üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus on lahendanud hagis esitatud nõuded. See ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks ka menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus teha asjas uue otsuse, millega määrab kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.
10.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsustusega jätta hagejale õigusabikulud täies ulatuses hüvitamata. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Vaidlustatud lahendis on maakohus toonud esile järgnevad kaalutlused: kuivõrd hageja ja tema esindaja kuuluvad samasse kontserni, ei ole hageja õigusabiteenuse vajadus tõendatud ning seega ei ole põhjendatud võlgnikule menetluskulude näol lisakohustuste tekitamine. Maakohus leidis, et tegemist ei ole niivõrd keerulise nõudega, et selle kohtus kaitsmiseks on vajalik õigusabi.
11.Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud õigusabikulud välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes selliselt diskretsiooni piire. Maakohus leidis, et kuna hageja ja tema esindaja kuuluvad samasse kontserni, oleks võinud nõude omandada ja selle sissenõudmisega tegeleda otse esindajana tegutsev kontserni liige. Selle hinnanguga on maakohus lubamatul määral sekkunud äriühingute majandustegevusse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 1. detsembri 2015. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, milles käsitleti tütarettevõtjale (kelle õigusosakonnas töötavad ka juristid) tema lepinguliseks esindajaks olnud emaettevõtja töötaja kulude hüvitamist, leidnud, et hagejale lepingulise esindaja kulude hüvitamist ei välista ainuüksi asjaolu, et õigustatud poole ettevõttes töötavad juristid (punkt 10). Riigikohus selgitas, et kontserni kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kõigil on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Samuti märkis Riigikohus, et TsMS § 175 lõikes 2 sätestatud erireegel ei ole laiendatav menetlusosalise ema- või tütarettevõtja töötajatele. Seega ei ole alust välistada lepingulise esindajana tegutsenud emaettevõtja juristi esinduskulude hüvitamist menetluskuludena. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist analoogse olukorraga, kuid vastupidiselt viidatud Riigikohtu lahendile esindab käesolevas asjas hagejat kui emaettevõtjat tütarettevõtja (Julianus Inkasso OÜ) jurist. Hageja on kaebuses selgitanud, et tema ettevõttes ei tööta juriste ning ettevõte tegeleb ainult nõuete kokkuostmisega. Julianus Inkasso OÜ, kelle töötaja on hageja esindaja, tegeleb õigusabiteenuse osutamisega.
12.TsMS § 217 lõikest 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu. Selline õigus on menetlusosalisel sõltumata nõude keerukusest. Seega ei ole asjakohane maakohtu põhjendus, et tegemist ei ole niivõrd keerulise nõudega, mille 4 (5)

esitamiseks on vajalik õigusabiteenuse ostmine. Apellatsioonkaebuses on õigesti esile toodud, et maakohtu seisukoht, et hageja ei ole õigusabiteenuse vajadust tõendanud, on üllatuslik. Maakohus ei andnud hagejale võimalust õigusabiteenuse vajalikkust põhistada.

13.Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus osaleda menetluses oma tütarettevõtja Julianus Inkasso OÜ töötajaks oleva lepingulise esindaja kaudu, kelle kulud on Riigikohtu praktika kohaselt menetluskuludena hüvitatavad.
14.Kuna kolleegiumi hinnangul tuleb praegusel juhul ka lepingulise esindaja kulud hüvitada, siis tuleb hinnata ka hagejale osutatud õigusabiteenuse mahu põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 6. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
13.novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
15.Praeguses asjas on hageja lepinguline esindaja esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on õigusabiteenuse tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) ning teenuseid on osutatud 4 tunni ulatuses. Õigusabiteenusega seotud toiminguid ei ole täpsemalt lahti kirjutatud.
16.Hagejale on lepingulise esindajana teenuseid osutanud jurist. Kuna õigusabi pole osutanud advokaat, peab ringkonnakohus põhjendatuks tunnitasu 80 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kuna menetluskulude nimekirjas ei ole märgitud, milliseid konkreetseid õigusabitoiminguid on hageja lepinguline esindaja teostanud, tuleb kolleegiumil lähtuda asja materjalidest nähtuvatest kuludest (TsMS § 174 lõike 1 teine lause). Maksekäsu kiirmenetlusega seotud esinduskulud hüvitatavad ei ole. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud ajakulu osutatud teenuste eest 1,5 tundi (hagiavalduse ja sellega seotud tõendite esitamine).
17.Eelnevast tulenevalt tuleb kostjal hagejale menetluskuludena hüvitada lepingulise esindaja teenused 1,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 80 eurot, s.o 120 eurot (ilma käibemaksuta).
18.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 16 kohaselt tasutakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot.
19.Hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 200 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust 150 eurot rohkem. RLS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
20.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lõige 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja