Eesistuja Henn Jõks, liikmed Kai Kullerkupp ja Kalev Saare
Kohtuasi
Aleksander Narusbeki hagi Ülemiste Center OÜ vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulude tagatise andmine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksander Narusbeki määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Aleksander Narusbek, esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Kostja Ülemiste Center OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Johannes Raude
Asja läbivaatamise kuupäev
18. mai 2020. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-16510 ja saata Ülemiste Center OÜ menetluskulude tagatise taotlus samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.
Määrata Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaadi Aleksei Vassiljevi tasu ja kulude suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 324 eurot (sh käibemaks).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aleksander Narusbek (hageja) esitas 1. novembril 2016 Harju Maakohtule Ülemiste Center OÜ (kostja) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise hagi. Maakohus jättis 7. oktoobri 2010. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes temalt kostja kasuks välja 8749 eurot, millest 2380 eurot oli hageja andnud kostja menetluskulude tagatiseks maakohtu
13.veebruari 2017 määruse alusel. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus võttis menetlusse.
2.Kostja esitas apellatsioonimenetluses taotluse, paludes kohustada hagejat tasuma menetluskulude tagatisena 1710 eurot. Tagatise määramine on põhjendatud hageja majandusliku olukorra tõttu. Kostja
2-16-16510 eeldatavad menetluskulud apellatsiooniastmes on vähemalt 1710 eurot, sh apellatsioonkaebuse analüüsi, vastuse koostamise ja ringkonnakohtu otsuse analüüsi ajakulu 9 tundi 30 minutit tunnitasuga 180 eurot.
3.Hageja vaidles taotlusele vastu ja leidis, et nõutav tagatis on põhjendamatult suur. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on üllatuslikult suurenenud ja hageja jaoks ebaõiglane. Taotlus võimaldab järeldada, et kostja esindaja on hageja apellatsioonkaebusega juba tutvunud. Menetluskulude tagatist ei ole põhjendatud nõuda mitu korda, hageja satuks järjekordset tagatist andes raskesse majanduslikku olukorda, kuigi hagejal on vara. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 19. detsembri 2019. a määrusega kostja taotluse, kohustades hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatise 1710 eurot nelja osamaksena 427 eurot 50 senti kuus. Määruse kohaselt on hageja majanduslikku seisundit ja tagatise nõudmiste eeldusi hinnatud maakohtu
13.veebruari 2017. a hagejalt menetluskulude tagatise nõudmise määruses ja ringkonnakohtu
13.aprilli 2017. a määruses hageja määruskaebuse kohta. Maakohus tuvastas, et 2017. a-l oli hageja sissetulek 276 eurot 81 senti kuus, tal ei olnud sääste ja tema vara müük või üürile andmine ei olnud võimalik. Hageja märkis 6. novembri 2019. a menetlusabi taotluses, et tema ühe kuu keskmine sissetulek on 348 eurot 96 senti, tal ei ole sääste, tema korteriomand ei sobi müügiks või üüriks, ta on juhatuse liige äriühingus, kelle ees on hagejal 2250 euro suurune kohustus. Sama kohustus nähtus ka hageja 15. novembri 2016. a menetlusabi taotlusest. Seega ei ole hageja majanduslik olukord oluliselt muutunud, pigem on see vähesel määral paranenud. Eeltoodu võimaldab järeldada, et hageja majandusliku seisundi tõttu võib olla raskendatud hagejalt kostja menetluskulude sissenõudmine (TsMS § 196 lg 1 p 3) ning ei esine tagatise nõudmist välistavaid asjaolusid (TsMS § 196 lg 2 esimene lause). TsMS § 196 lg-s 21 sätestatud tagatise nõudmata jätmise aluseid ei ole. Kostja märgitud menetlustoimingud on vajalikud ning nende ajakulu mõistlik ja põhjendatud. Nõustuda ei saa hageja väitega, et menetluskulude tagatise taotlusest nähtub, et kostja on vastuse koostamiseks piisavalt apellatsioonkaebust analüüsinud. Vandeadvokaadi tunnihind 180 eurot on mõistlik. Kuivõrd tagatise nõudmise eesmärgiks on kaitsta kostjat juhuks, kui tema menetluskulude sissenõudmine hagejalt võib viimase majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel olla raskendatud, saab poolte huve mõistlikult tasakaalustada, võimaldades hagejal tasuda tagatis osade kaupa. Tagatise osamaksete suuruse ja tasumise tähtaegade määramisel arvestatakse muu hulgas asjaoluga, et hageja oli sarnases majanduslikus seisundis oma igapäevaste kohustuste kõrvalt võimeline tasuma maakohtu menetluses 595 euro suuruseid osamakseid. Seetõttu tuleb hagejal maksta tagatis nelja osamaksena (1710 : 4 = 427,50).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Hageja palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta rahuldamata kostja taotlus kohustada hagejat tasuma menetluskulude tagatist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja palub määrata tasu suuruseks kassatsiooniastmes 558 eurot (sh käibemaks).
2(4)
2-16-16510 Määruskaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus valesti TsMS § 196 lg 1 p 3, sest selles sätestatud eeldused ei ole täidetud. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsMS § 196 lg 2 esimese lause ja/või TsMS § 196 lg 21. Ringkonnakohus ei saanud rajada määrust varem tuvastatud asjaoludele, sest hageja majanduslikku seisundit tuli hinnata taotluse esitamise aja seisuga. TsMS § 196 lg 1 p 3 eesmärgiks ei ole nõuda menetluskulude katteks tagatist isikult, kes samal ajal on õigustatud taotlema riigilt menetlusabi menetluskulude kandmisel. Olukorras, kus isik on maksejõuetuse tõttu vabastatud riigilõivu, kautsjoni ja õigusabi eest tasumisest ning ei ole tuvastatud tema pahatahtlikkust oma kaebeõiguse kasutamisel, ei ole temalt kohtukulude väljamõistmine põhjendatud (nr 3-3-1-49-04, p 12). Tagatise korduv nõudmine hagejalt on ebaõiglane, kuna vaidluse olemusest tulenevalt on kostja esitanud pahatahtlikult tagatise taotluse üksnes selleks, et vältida tema vastu esitatud nõude lahendamist ja vabaneda kohustusest hüvitada hagejale tekkinud kahju. Tagatise nõudmine on välistatud ka põhjusel, et hagejal on piisavalt vara. Hageja on kahe korteriomandi omanik, kuid tagatise nõudmist ei saa hagejalt oodata ja kaebuse läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda hagejale rasked tagajärjed. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et varasema tagatise maksis hageja eest kolmas isik.
6.Kostja palub jätta hageja määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse menetlemise kulud hageja kanda, mõistes temalt välja 682 eurot.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning kostja taotlus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel saata samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Hageja määruskaebus tuleb rahuldada.
8.Kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse lahendamisel tuleb lisaks kontrollimisele, kas TsMS § 196 lg 1 järgi võib hagejalt tagatist nõuda, hinnata ka seda, kas tagatise nõudmine on välistatud TsMS § 196 lg 2 kohaselt. Kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, peab kohus võtma seisukoha, kas tagatise võiks nõudmata jätta TsMS § 196 lg 21 alusel (vt Riigikohtu
2.veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-09, p 12). Kohus võib TsMS § 196 lg 21 järgi jätta vaatamata sellele, et tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed hagejale või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Ringkonnakohus ei ole piisavalt kaalunud võimalust jätta tagatis TsMS § 196 lg 21 alusel osaliselt või täielikult nõudmata, kuna sellega võivad kaasneda hagejale rasked tagajärjed või see võib olla hageja suhtes ebaõiglane.
9.Ringkonnakohus märkis õigesti, et tagatise andmise määramise eesmärk on kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks. Samas on tagatise määramine kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole huvidega (vt Riigikohtu 1. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16). Seega tuleb tagatise määramisel arvestada ka hageja põhiseadusliku õigusega pöörduda kohtusse, sh teostada kaebeõigust, ning hinnata hagejale kaasnevaid tagajärgi, kui kohus jätab tagatise andmata jätmise korral hagi või kaebuse menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Seejuures peab kohus hindama ka hageja kaitstavat õigushüve, sh vaidluse asjaolusid. Kuna kohus peab andma hagejale võimaluse esitada kostja menetluskulude tagatise kohta oma seisukohad (vt 3-2-1-158-09, p 15), tuleb hagejal esitada asjaolud, millest tulenevalt saab kohus TsMS § 196 lg 21 kohaldamise aluseid hinnata.
3(4)
2-16-16510 Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks hageja huvidega arvestanud. Jättes tähelepanuta hageja väited, et tagatise maksmine nõutud ulatuses paneb ta raskesse seisu ja on talle kui menetluse nõrgemale poolele ebaõiglane (V kd, tl 39 pöördel, p 3 ja tl 40, p 9), ei ole ringkonnakohus hinnanud hagejale kaasnevaid tagajärgi, kui apellatsioonkaebus jäetakse tagatise andmata jätmise korral menetlusse võtmata. Asjaoludest nähtuvalt on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti rahuldamata tema hagi kostja vastu tervise kahjustamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtub mh, et hageja on töövõimetuspensionär, kelle sissetulekuks on töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus (maakohtu
20.novembri 2017. a määrus hageja riigi õigusabi taotluse rahuldamise kohta).
10.Kolleegium leiab, et hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kassatsiooniastme riigi õigusabi tasu taotlus on põhjendatud osaliselt. Avalduse kohaselt tegi esindaja menetlustoiminguid kassatsiooniastmes 516 minutit, s.o 8 tundi 36 minutit. Arvestades asjaoluga, et tegemist on menetluskulude tagatise vaidlustamise, mitte hagiasja sisulise lahendamisega, loeb kolleegium esindaja põhjendatud ajakuluks kassatsiooniastmes viis tundi. Riigi õigusabi osutamise tasu on hagimenetluses 27 eurot iga poole tunni kohta (justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kinnitatud „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (kord) § 1 lg 6 ja § 10 lg 3). See kehtib ka kassatsiooniastmes. Kooskõlas riigi õigusabi seaduse §-des 22 ja 23 ning korra § 1 lg-tes 1 ja 6 ning § 10 lg-s 3 sätestatuga määrab kolleegium hageja esindaja tasu suuruseks 324 eurot.
11.Menetluskulude jaotus ja nende rahaline suurus määratakse kooskõlas TsMS § 173 lg-s 1 ja § 174 lg-s 2 sätestatuga kindlaks põhiasja lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest ja kindlaksmääramisest. (allkirjastatud digitaalselt) Henn Jõks, Kai Kullerkupp, Kalev Saare
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.