lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-115093/43

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-115093/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2550
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastus
Lääne Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-11-25
Teabenõue
Lääne Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-11-21
Määrus
Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-13
Õiend
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-06
Päring
Päästeamet · Sissetulev kiri · 2026-07-06
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-07-03

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusLKindlS § 53 lg 1, 4VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 174 lg 5Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 178 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 637 lg 2, 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 638 lg 10Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-115093/41Harju Maakohus Tallinna kohtumaja15.04.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
If P&C Insurance AS10100168(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-115093

Tsiviilasi

If P&C Insurance AS hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 15. aprilli 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1151,11 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja Riho Siil Kostja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Keelduda XX Harju Maakohtu 15. aprilli 2020. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 127 lg 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.If P&C Insurance AS (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 30. mail 2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu 1018,98 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati 19. juuli 2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetlus. Hageja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 4. septembril 2019 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 947,41 eurot, viivise 127,91 eurot ning viivise põhinõudelt alates
5.septembrist 2019 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja väitel toimus 12. novembril 2017 kell 21.25 Tallinnas Tulika-Koskla ristmikul liiklusõnnetus, milles sai kahjustada sõiduk Citroën Picasso. Kahju põhjustas kostja juhitud sõiduk Volkswagen Passat. Kostja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud Citroën Picasso juhile. Pärast õnnetuse toimumist lahkus kostja sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja tsiviilvastutus kindlustatud hageja juures. Sõiduk Citroën Picasso remonditi Autoks Grupp OÜ poolt. Remont maksis 8. detsembri 2017 arve nr 172165 kohaselt 947,41 eurot. Hageja hüvitas kahju kannatanule. Hageja esitas kostjale
20.detsembril 2017 tagasinõude, milles palus kostjal tasuda tagasimakse summas 947,41 eurot seitsme päeva jooksul. Hageja tugines tagasinõude esitamisel liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p-le 2 ja lg 2 p-le 3. Kostja seda nõuet ei tasunud. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagasinõude maksmise tähtpäeva järgnevast päevast, s.o alates
28.detsembrist 2017. Hagi esitamise seisuga on sissenõutava viivise suurus 127,91 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 5. septembrist 2019 kuni põhinõude tasumiseni. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vaidleb vastu remondikulude suurusele. Hageja pidi arvestama ka seda, kas Citroën Picassol oli juba enne avarii toimumist kahjustusi. Peale selle oli mõlemal sõidukil kindlustus. Seega pidi ka kindlustus vähemalt osa kahjust korvama. Vastavalt LKindlS § 53 lg-le 4 on kindlustusandjal õigus saada 30% väljamakstavast hüvitisest, kuid mitte rohkem kui 640 eurot. Hagi kohaselt on kahju suurus 947,41 eurot. Seega saab hageja nõuda kostjalt maksimaalselt 284,22 euro hüvitamist. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas 15. aprilli 2020. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 947,41 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 127,91 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 5. septembrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 696,65 eurot, s.o riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 496,65 eurot. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et 12. novembril 2017 kell 21.25 toimus Tallinnas Tulika-Koskla ristmikul liiklusõnnetus, milles sai kahjustada sõiduk Citroën Picasso. Kahju põhjustas kostja juhitud sõiduk Volkswagen Passat. Vaidlus puudub ka selles, et kahjustatud sõiduk Citroën Picasso remonditi Autoks Grupp OÜ poolt maksumusega 947,41 eurot, mille hageja on hüvitanud. Hageja esitas kohtule kannatada saanud sõiduki juhi 12. novembri 2017 kahjuteate, milles sõiduki juht selgitas toimunut ja kirjeldas kahju ulatust. Teate kohaselt sai kannatada sõiduki parempoolne tagumine poritiib ja parem tagaratas. Samuti on hageja esitanud
13.novembri 2017 remondikalkulatsiooni koos fotodega. Kalkulatsiooni peatükis „Eemaldatud osad värvimiseks" on loetelu detailidest, mis tuleb eemaldada, et saaks teha värvimise tööd. Peatüki „Varuosade kokkuvõte“ kohaselt vahetati kahjustatud sõidukil ainult ilukilp. Peatükis „Värvitööde kokkuvõte“ on loetletud kõik värvimist vajavad detailid. Seega on tõendatud ka värvitööde vajalikkus. Lisatud fotodelt on näha, et kannatada on saanud parempoolne tagumine 2 (6)

tiib ja ilukilp. Remondikalkulatsioon kinnitab ka kostja kohtuistungil esitatud väiteid, et kannatada sai sõiduki parem tagumine tiib ja ilukilp. Sõiduki kahjustused ning remontimise ulatus ja vajadus on tõendatud ka kahjukäsitleja 2. juuli 2018 e-kirjaga saadetud selgitusest, millest selgub, et sõidukil on remonditud paremal küljel tagumisel osal olevad kahjustused ning värvi on hajutatud ka kahjustuse piirkonnaga külgnevatele detailidele. Samas e-kirjas selgitati, et tegemist on tavapäraste remondivõtetega, et tagada võimalikult ligilähedaselt avariieelne olukord. Kohus selgitas, et kannatanule tekitatud kahju hüvitamine tähendab seda, et tuleb taastada endine olukord, mis eelnes kahjujuhtumile. Hageja on tõendanud, et endise olukorra taastamiseks oli vaja teha remondikalkulatsioonis kirjeldatud tööd. Eluliselt on usutav, et remondikalkulatsiooni koostanud isikud on oma ala spetsialistid andmaks hinnangut vajalike tööde kohta. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega ka tõendeid, et remonttööd oleks saanud teha odavamalt. Samuti ei tõenda kostja esitatud fotod, et autol ei olnud nii suured kahjustused. Kostja väited auto väärtuse osas ei ole praeguses asjas olulised. Kuna kostja ei ole hagejale nõutud summat tasunud, siis mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 108 lg 1 kohaselt 947,41 eurot. Kohus tugines asja lahendamisel LKindlS § 53 lg 1 p-le 2 ja lg 2 p-le 3. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 127,91 eurot on põhjendatud ajavahemiku eest 28. detsembrist 2017 kuni hagiavalduse esitamiseni. Lisaks kuulus kostjalt väljamõistmisele viivis seadusjärgses määras põhinõudelt alates 5. septembrist 2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Asjakohane ei ole kostja viide LKindlS § 53 lg-le 4, sest viidatud paragrahv käsitleb olukorda, kus sõidukijuht ei ole esitanud sõidukit kindlustusandja nõudel ülevaatamiseks või ei andnud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta selgitusi. Hageja nõue tuleneb sellest, et kostja põhjustas liiklusõnnetuse ning lahkus sündmuskohalt. Seega ei olnud alust LKindlS § 53 lg 4 alusel hüvitist vähendada. Apellatsioonkaebus

5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud, sh maakohtu menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda või hageja kanda. Kostja väitel ei hinnanud maakohus tõendeid igakülgselt ja objektiivselt. VÕS § 127 lg 4 järgi peab hüvitama ainult sellise kahju, mille kahju tekitaja on põhjustanud. Kostja esitas
2.märtsil 2020 tõenditena politsei fotod avariilisest sõidukist. Fotode põhjal sai kahjustada sõiduki parempoolne tagumine poritiib ja ratas. Fotod tõendavad, et sõidukil ei olnud selliseid kahjustusi ning sellises ulatuses, nagu hageja on esile toonud. Seega ei esine põhjuslikku seost kogu kahjustatud sõiduki remondi ja õnnetuse vahel. Hageja tõi esile, et ülemisel fotol on näha, et auto roostetab. Samas ei ole hageja esile toonud, millal rooste kahjustatud sõidukile tekkis. Seda asjaolu esile toomata ei ole teada, kas rooste oli sõidukil juba enne õnnetust. Seega pidi hageja esile tooma vaid selle kahju, mille põhjustas kostja. Peale selle oli mõlemal sõidukil kindlustus. Seega pidi ka kindlustus vähemalt osa kahjust korvama, kuid maakohus mõistis kogu kahju välja kostjalt. Kostjalt väljamõistetav summa ei võinud LKindlS § 53 lg 4 kohaselt ületada 640 eurot. Kuna kindlustusel oli võimalus sõiduk läbi vaadata ja hinnata kahjusid, siis sai ta auto kätte. Samuti andis kostja selgitusi õnnetuse kohta. Kostja palus maakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda, alternatiivselt hageja kanda. Kuna kostja kannab karistust vanglas ning tal on teisi võlgnevusi, siis ei ole mõistlik jätta menetluskulud kostja kanda, mis tekitaks temale täiendavaid majanduslikke raskusi. 3 (6)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda.
7.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi lihtsustatud korras, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Praeguses asjas on hageja palunud mõista kostjalt välja põhinõude 947,41 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 127,91 eurot ning viivise põhinõudelt alates 5. septembrist 2019 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega on tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
8.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud otsust tehes ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud menetlusõiguse norme, mis võiks mõjutada lahendit. Samuti ei ole maakohus valesti kohaldanud materiaalõiguse norme.
11.Maakohus on õigesti tuvastanud, et esinevad LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamise eeldused. Väljavõttega Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasist on tõendatud, et kostja põhjustas liiklusõnnetuse ning lahkus pärast seda õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kostja ei ole nimetatud asjaolu ka vaidlustanud. Kostja on vaidlustanud üksnes kahju suurust ja põhjuslikku seost enda teo ja kahju vahel. Hageja esitas liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju ja põhjusliku seose tõendamiseks kannatanu 12. novembri 2017 kahjuteate ja kahjustatud sõiduki taastusremondi tegija koostatud
13.novembri 2017. a remondikalkulatsiooni. Remondikalkulatsioonis on esile toodud kannatanud sõiduki kahjujuhtumieelse seisukorra taastamiseks vajalike tööde ja varuosade loetelu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nendest tõenditest piisab hageja väidete tõendamiseks.
12.Kostja on esitanud üksnes üldsõnalise vastuväite, et liiklusõnnetusega sõidukile tekkinud vigastused oleks saanud odavamalt remontida. Samas ei ole kostja selgelt välja toonud, millises osas on Osaühingu Autoks Grupp arvel nimetatud remondikulu põhjendamatu. Kostja on esitanud ainsa tõendina politsei tehtud fotod kannatanu autost, millel on näha autol mõlgid ja katkine ilukilp. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa üksnes nendest fotodest teha järeldust, et kahjustatud sõidukit oleks saanud odavamalt remontida. Hageja esitatud remondikalkulatsioonist ei nähtu, et autol oleks remonditud muid osasid kui need, mis fotodest nähtuvalt on kahjustatud. Ka ei ole kostja esile toonud ühtegi teist dokumentaalset tõendit, mis tõendaks tema vastuväiteid remondikulude põhjendamatult kõrge maksumuse osas või tehtud tööde ebavajalikkuse kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus kostjale korduvalt selgitanud vajadust esitada kohtule tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks (vt ka maakohtu
9.oktoobri 2019. a korraldav määrus, 22. jaanuari 2020. a eelistungi protokoll). Kostja seda teinud ei ole. Maakohus on hinnanud kõiki poolte esitatud tõendeid. Eeltoodust tulenevalt ei saa maakohtule tõendite hindamise osas etteheiteid teha.
13.Asjakohane ei ole ka kaebuse väide, et kuna mõlemal liiklusõnnetuses osalenud sõidukil oli kindlustus, siis pidi ka kindlustus vähemalt osa kahjust korvama. Praegusel juhul ongi kannatanule hüvitanud kahju hageja kui kindlustusandja. Kindlustusandjal on aga LKindlS 4. ptk 3. jaos sätestatud alustel ja tingimustel õigus esitada tagasinõue kindlustusjuhtumi 4 (6)

toimumise tõttu hüvitatud kahju osas. Nagu eespool toodud, on hagejal LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel õigus esitada kostja vastu tagasinõue. Samuti on maakohus leidnud õigesti, et LKindlS § 53 lg 4 ei ole asjakohane säte. Hageja on esitanud kostja vastu tagasinõude LKindlS § 53 lg 1 p 2, mitte lg 4 alusel.

14.Samuti jättis maakohus menetluskulud õigesti hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 lubab küll erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Üksnes kostja vanglas viibimine ega võimalikud kostja teised täitemenetlused ja võlgnevused ei ole aga TsMS § 162 lg 4 mõttes äärmiseks ebaõigluseks, mis tingiks kohtukulude poolte enda kanda jätmise.
15.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist ei välista ka asjaolu, et maakohus on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud menetluskulu 696,65 eurot ning kostja on palunud jätta menetluskulud poolte endi või hageja kanda. Riigikohus on iseenesest küll leidnud, et TsMS § 637 lg 21 alusel ei tohiks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda olukorras, kus lihtmenetluse asjas on maakohus otsuses kindlaks määranud menetluskulude rahalise suuruse, menetlusosaline vaidlustab apellatsioonkaebuses ka menetluskulude rahalist suurust ning on täidetud TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud eeldused (vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot). Riigikohus on seda seisukohta põhjendanud sellega, et vastasel juhul oleks menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise võimalused lihtmenetluse asjas isiku jaoks erinevad sõltuvalt sellest, kas menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks kohtuotsuses või eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud lahendi jõustumist (vt Riigikohtu 15. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-16, p 11). Kostja ei ole aga praeguses asjas esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi väidet selle kohta, et temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu suurus oleks kuidagi põhjendamatu. Seega ei ole kostja vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamisega TsMS § 178 lg 2 mõttes olla tegu olukorras, kus menetlusosaline on vaidlustanud üksnes asja sisulist lahendust ning menetluskulude jaotust, vaatamata sellele, kas maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 200 eurot ületavas summas. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda sellist tõlgendust ei seaduse tekst ega mõte. Samuti oleks see vastuolus Riigikohtu seisukoha aluseks olnud menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega. Esiteks märgib ringkonnakohus, et TsMS § 178 lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale. Selles menetluses ei ole enam võimalik vaidlustada menetluskulude jaotust, mida on TsMS § 178 lg 1 kohaselt võimalik vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Eelviidatud tõlgendus tooks kaasa seega selle, et menetlusosalised oleksid ebavõrdses seisus sõltuvalt sellest, kas menetluskulud määratakse kindlaks kohtuotsuses või pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi määrusega. Nimelt peaks ringkonnakohus olukorras, kus maakohus on menetluskulude suuruse kindlaks määranud otsuses, apellatsioonkaebuse sisuliselt läbi vaatama ja otsusega lahendama, vaatamata TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluse olemasolule, samas kui ta võiks jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata olukorras, kus maakohus määrab menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi määrusega. Seega tooks selline tõlgendus kaasa vastupidise tagajärje Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-51-16 soovitud eesmärgile. Teiseks ei sõltu TsMS § 178 lg 2 järgi kaebeõigus sellest, kui suured on maakohtu kindlaksmääratud menetluskulud, vaid kui suures ulatuses neid vaidlustatakse (kaebeõigus on olemas, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot). Seega olukorras, kus kaebuses ei ole öeldud sõnagi menetluskulude suuruse kohta, ei ole võimalik ka hinnata, kas TsMS § 178 lg 2 järgi kaebeõigus oleks olemas. 5 (6)

Lisaks sellele on ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse piiridega. Olukorras, kus kaebuses ei ole menetluskulude suurust vaidlustatud ning ringkonnakohus asja sisulist lahendust, sh menetluskulude jaotust ei muuda, ei ole ringkonnakohtul alust omal algatusel ka asuda maakohtus kindlaksmääratud menetluskulude suurust muutma. TsMS § 174 lg 5 kohaselt on kõrgema astme kohtul ilma vastava kaebuseta võimalik maakohtus kindlaks määratud menetluskulude suurust muuta üksnes juhul, kui ta muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata.

16.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna hagejal ei ole kaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hageja apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.
17.Ringkonnakohus ei toimeta vastavalt TsMS § 638 lg-le 4 apellatsioonkaebust hagejale kätte. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid kostjale füüsiliselt tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
18.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on kohtumäärus edasikaevatav. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin

/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa

/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja