lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-5233/13

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-5233/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1327
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 82 lg 3, 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegTsMS § 173 lg 5Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsÜS § 147 lg 2Aegumistähtaja algusTsÜS § 149Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaegVÕS § 3Võlasuhte tekkimise alusedVÕS § 492 lg 1Nõude üleminek

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-5233/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja05.08.20212-18-5233/26Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.10.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
2-24-6859/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.09.20252-21-10346/41Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.03.20232-20-8225/24Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.06.20222-20-2781/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.08.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-5233

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) hagi KK vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. oktoobri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AB „Lietuvos draudimas“ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1550,48 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

(Eesti

filiaali

kaudu)

nende Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Kostja: KK (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 14. oktoobri 2019 otsus ja teha vaheotsus, millega jätta aegumine kohaldamata.
2.Saata asi menetluse jätkamiseks tagasi esimese astme kohtule.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

ASJAOLUD

1.AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) esitas 05.04.2018 Harju Maakohtule hagi KK vastu põhivõla 1150,88 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 307,60 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kindlustas Codan Forsikring A/S (Eesti filiaal), kelle üldõigusjärglane on hageja, korteri Xxxxxxxx, xxxxxx x-x. Hageja sai 17.09.2014 teate kahjujuhtumist kindlustatud korteris. Teate kohaselt tekkisid 16.09.2014 ülemisel naabril vannitoa veetoru purunemise tõttu kindlustusvõtja korteris veekahjustused. Kahjuhaldus OÜ vaatas 24.09.2014 kahjustada saanud korteri üle, vormistas kahjude ülevaatuse akti ja pildistas korteri nähtavad kahjustused. Remonttööd tegi RVO Ehituse OÜ maksumusega 1250,88 eurot, millest hageja hüvitas 1150,88 eurot (omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda).
3.Korteriühistu selgituste kohaselt põhjustas kahju survevooliku purunemine korteris nr xx, mille omanik on kostja. Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p-st 1 tulenevalt on korteriomanik kohustatud hoidma korras survevooliku, mis asub korteri reaalosa piires ja on korteriomaniku mõjusfääris. Hageja esitas 20.11.2014 kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Kostja ei esitanud vastuväiteid, kuid ei ole kahju ka hüvitanud.

KOSTJA VASTUVÄITED

4.Kostja palus kohaldada nõudele aegumist, tuginedes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 143 ja VÕS §-le 1066. Kostja taotles vaheotsuse tegemist.

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

5.Maakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Vaidlust ei ole selles, et hageja kui kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel oli sõlmitud kindlustusleping. Kindlustusvõtja ja kostja on xxxxxxxxx x, xxxx korteriomanikud.
7.Korteriomanike vahel on seadusest tulenev võlasuhe ehk omalaadne lepinguline suhe, mis tuleneb ühisest omandiosast elamus, kus korterid asuvad. Korteri nr yy omaniku nõue korteri nr xx vastu on VÕS § 492 lg 1 alusel hagejale üle läinud.
8.Aegumise kohaldamisel on aluseks mitte seadusest, vaid võlaõigussuhtest tulenev nõue, sest hageja nõude aluseks on see, et korterite nr yy ja xx vahel on kaasomandist tulenev lepingulaadne võlasuhe. Seega tuleb teisele korteriomanikule põhjustatud veekahju lugeda lepinguliseks kahjuks, mis langeb korteriomanike erilise võlasuhte alla. Selline kahju langeb lepinguvälise kahju käsitlusest välja.
9.Olemuselt lepingulisele suhtele sarnaneva suhte aegumisele kohaldub tehingust tulenev aegumise regulatsioon. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 3 järgi peab võlgnik täitma kohustuse ja võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle

täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.

10.Hageja andis kostjale tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 07.12.2014, seega muutus nõue sissenõutavaks alates 08.12.2014. TsÜS § 146 lg 1, § 135 lg 2 ning § 136 lg-te 1 ja 2 alusel saabus tähtaeg hagi esitamiseks 08.12.2017. Seega oli nõue, sh kõrvalnõuded, hagi esitamise ajaks (05.04.2018) aegunud.

APELLATSIOONKAEBUS

11.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi. Alternatiivselt palub hageja saata asi tagasi maakohtusse asja arutamise jätkamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
12.Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte valesti. Kohtu põhjendustest ei nähtu, kuidas jõudis kohus järeldusele, et korteriomanike vahel on omalaadne lepinguline suhe. Riigikohtu selgituste kohaselt on korteriomanike vahel eriline seadusjärgne võlasuhe, mille aegumisele kohaldub eelduslikult TsÜS § 149 (Riigikohtu lahendid nr 2-14-25115, p 13 ja nr 3-2-1-129-13, p 19). Seadusest tulenev õigussuhe ei ole omalaadne lepinguline suhe.
13.Kohus kohaldas eeltoodu tõttu ebaõigesti TsÜS § 146, mis käsitleb tehingust tuleneva nõude aegumist. Kohus ei selgitanud seejuures, millist tehingut ta silmas peab. Kuna seaduses tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat (TsÜS § 149) ei ole hageja nõue aegunud. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse vaheotsusena, millega jätab aegumise kohaldamata ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
16.Hageja kindlustusandjana tugines hagi alusena kindlustusjuhtumile, mille käigus sai kindlustusvõtja korter veekahjustusi, mille põhjustas survevooliku purunemine kostja korteris. Hageja on hüvitanud kindlustusvõtja remondikulud 1150,88 euro suuruses summas, mille hüvitamist ta kostjalt koos viivisega nõuab. Hagejale kui kindlustusandjale on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kindlustusvõtjale kuulunud nõue kahju põhjustanud isiku vastu.
17.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas korteriomanike vahel on lepingust tulenev võlasuhe, millele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi 3-aastane aegumistähtaeg või seadusest tulenev võlasuhe, millele kohaldub TsÜS § 149 järgi 10-aastane aegumistähtaeg.
18.Maakohus leidis, et korteriomanike vahel on lepingulaadne võlasuhe, mistõttu on ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule tekitatud veekahju lepinguline kahju ja hageja nõue on TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud. Maakohus ei ole seejuures täpsustanud, millise lepingu sarnase võlasuhtega tegemist on. Ringkonnakohtu hinnangul kvalifitseeris

maakohus pooltevahelise õigussuhte ebaõigesti ja seetõttu ei ole õige ka maakohtu järeldus hagi aegumise kohta.

19.Riigikohus on korduvalt leidnud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes (vt Riigikohtu otsust nr 3-2-1-129-13, p 19). Kuna tegemist on seadusjärgse võlasuhtega, tuleb nõude aegumisele eelduslikult kohaldada TsÜS § 149, mille esimese lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest (vt nt Riigikohtu otsust nr 2-14-25115, p 13). Samuti on TsÜS kommenteeritud väljaandes leitud, et TsÜS §-le 149 alluvad korteriomanike vahelised, eelkõige kulutuste hüvitamise nõuded (lk 482 kommentaar 3.1.) Seega kohaldub käesolevas asjas TsÜS §-s 149 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg.
20.TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 kohaselt täitma kohustuse ja võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Nõude aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb seega tuvastada, millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks.
21.Maakohus tuvastas, et hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 08.12.2014, kuna kahju tekkis 16.09.2014 ja kindlustusandja andis kostjale 20.11.2014 kahju hüvitamiseks tähtja 07.12.2014. Neid asjaolusid ei ole pooled vaidlustanud. Hagi esitamise ajaks 05.04.2018 ei olnud TsÜS §-s 149 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg seega möödunud, st hagi ei olnud aegunud.
22.Kuna maakohus jättis hagi aegumise põhjendusel ebaõigesti rahuldamata ja ei lahendanud hageja nõuet sisuliselt, ei ole ringkonnakohtul õigust asuda hindama aegumata nõude aluseks olevaid asjaolusid ega lahendada ise vaidlust lõpuni, nagu hageja apellatsioonkaebuses taotleb (vt Riigikohtu otsust nr 2-15-3686, p 13). Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
23.TsMS § 173 lg 5 alusel ei märgi ringkonnakohus vaheotsuses menetluskulude jaotust, kuna kohus jätkab asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse ette lõppotsuses. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja