lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-7851/42

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-7851/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3609
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 652 lg 1, 3Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidVÕS § 115 lg 1, 2Kahju hüvitamineMS § 37 lg 7TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 10Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-7851/31Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.02.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-22-10291/87Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.03.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler

Otsuse teatavaks tegemise aeg

24. aprill 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-7851

Tsiviilasi

KK hagi JJ vastu kahjuhüvitise 4000 euro ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. veebruari 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

KK apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

4320 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) KK (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Kostja (vastustaja) JJ (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 10. veebruari 2020. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-187851 muutmata, muutes osaliselt otsuse õiguslikku põhjendust.
2.Jätta KK apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud KK kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 229 lg 2Tõendi mõiste
TsMS § 232Tõendite hindamine
TsMS § 238 lg 5Tõendi asjakohasus ja lubatavus
TsMS § 4 lg 2Menetlusõiguste käsutamine
TsMS § 5 lg 2Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 101 lg 3Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 114 lg 4Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks
VÕS § 128 lg 4Hüvitatava kahju liigid
VÕS § 339Rendilepingu mõiste
4.Välja mõista KKlt JJ kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 720 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.KK (hageja) esitas 20. mail 2018 Tartu Maakohtule hagi JJ (kostja) vastu, paludes kostjalt enda kasuks välja mõista kahjuhüvitise 4000 eurot ja alates hagi esitamisest seadusjärgse viivise

kuni põhinõude tasumiseni. Tartu Maakohus saatis asja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2014. a lõpus suulise kasvava metsa raieõiguse müügilepingu, mille alusel omandas hageja Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistul õiguse raiuda metsa 810 tm ulatuses. Kostjat lepingu sõlmimisel esindanud U J väljastas hagejale 1. detsembril 2014 metsateatise. Hageja tasus kostjale raieõiguse eest 4000 eurot. Hageja tellis osaliselt raieõiguse teostamise teenuse (metsa langetamine ja väljavedu) Xxxxxxxx OÜ-lt, kes teostas raiet ca 370 tm ulatuses 2014. a detsembris ja 2015. a jaanuaris. 2015. a mais tellis hageja ca 40 tm ulatuses küttepuude tegemise FIE VVilt. Veel tellis hageja 2015. a kevadel metsaraie teenuse Yyyyyyyyy OÜ-lt, kes lõikas metsateatises määratletud alalt ca 320 tm puitu. Seda puitu hageja enam kätte ei saanud, sest kostja esindaja kaebas hageja peale Keskkonnainspektsiooni ja keelas hagejal kinnistule ligipääsu. Ligikaudu 80 tm metsa jäi maha võtmata. Hageja on saanud 810 tm puidust kätte ainult 410 tm, ülejäänud 400 tm eest on hageja küll tasunud, kuid selles osas ei ole kostja lepingut täitnud. Hageja on teinud kulutusi metsa raiele ja raieõiguse omandamisele. Kostja peab hagejale hüvitama saamata jäänud 400 tm puidu väärtuse. SIHTASUTUSE ERAMETSAKESKUS arvamuse kohaselt oli 2015. a metsaäärse küttepuidu tihumeetri hind (ilma veokuluta lõpplaoni) ca 10 eurot/tm, mis teeb 400 tm hinnaks 4000 eurot. Kostja vastuväited

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja ei vaidle vastu, et poolte vahel on sõlmitud leping, mille eest tasus hageja kostjale raieõiguse eest tasu 4000 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta lepingut rikkunud. Kahju hüvitamise eeldused on täitmata. Hageja raius kinnistul üle 810 tm puitu ja vedas selle ka ära. Samuti on hageja nõue aegunud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja takistas tal lepinguga ette nähtud 320 tm puidu äravedamist ja 80 tm puidu raiumist. Hageja esitatud Xxxxxxxx OÜ, FIE VVi ja Yyyyyyyyy OÜ arved ei tõenda teostatud raieõiguse mahtu ja tõendid on ebausaldusväärsed. Osaühingu METSAEKSPERT arvamuse kohaselt raiuti kinnistul ajavahemikus 2014 – 2015. a 856 tm kasvavat metsa. Hageja tegutses 2015. a augustis ja septembris kostja kinnistul segamatult. Kuna hageja ei ole kostjale andud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks, ei saa ta nõuda täitmise asemel kahju hüvitamist. Hagejale ei ole kahju tekkinud. Hageja hoidis kokku maha raiutud ja maha raiumata jäänud puidu kokkuvedamise kulu ning maha raiumata puidu raiekulu. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 10. veebruari 2020. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4320,80 eurot ja sellelt seadusjärgse viivise. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 2014. a suuliselt kasvava metsa raieõiguse müügilepingu, mille alusel omandas hageja õiguse raiuda 810 tm ulatuses metsa Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistul. Kostja väljastas hagejale 1. detsembril 2014 metsateatise ja hageja tasus kostjale 4000 eurot. Kostja esindaja U J pöördus 2015. a suvel Keskkonnainspektsiooni poole, kes peatas kinnistul raietegevuse. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus hagejaga sõlmitud lepingut ja takistas hagejal kokku lepitud raiemahu teostamist ning peab seetõttu hagejale hüvitama tekkinud kahju. Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud, kuid see on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. 2 (8)

Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks takistanud hagejal kokku lepitud raiemahu teostamist. Hageja väitis, et 80 tm puitu jäi raiumata ning 320 tm puitu sai ta raiuda, kuid ei saanud ära vedada. Neid asjaolusid tuli tõendada hagejal. Xxxxxxxx OÜ 4. septembri 2015. a arve Wwwww Wwwww OÜ-le ei tõenda metsas puidu raiumist ega äravedu. FIE VVi 6. mai 2015. a arvest Wwwww Wwwww OÜ-le ei nähtu, milles täpselt osutatud teenus seisnes. VV kanti füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse 17. veebruaril 2016. Seega ei saanud nimetatud isik esitada arvet juba 6. mail 2015. Wwwww Wwwww OÜ ja Yyyyyyyyyi OÜ vahel 16. juunil 2016 koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis on ajavahemiku

1.märtsist 2015 kuni 1. juunini 2015 tööde sisuks märgitud 320 tm puude langetus ja kokkuvedu. Samas nähtub äriregistri väljavõttest, et Wwwww Wwwww OÜ kanti registrisse alles 14. juulil 2015. Seega ei saanud antud äriühing tellida ega töid vastu võtta enne 14. juulit 2015. Ainuüksi hageja esitatud fotodest ei saa järeldada, kui palju puitu on langetatud ning ära veetud.
20.novembri 2018 osaühingu METSAEKSPERT arvamus kinnitab, et metsateatise alusel raiuti tegelikult metsa lepingus kokku lepitust suuremas mahus, s.o 856 tm ulatuses. Raiumist alustati pärast 17. maid 2014 ja lõpetati enne 2015. a juulit. Lisaks võib kostja esitatud fotodelt järeldada, et platsidele ladustatud puitmaterjali veeti suve jooksul järk-järgult ära ning hageja tellitud tehnika töötas platsil veel 2. septembril 2015. Maakohtu 8. aprilli 2019. a istungil möönis hageja, et ta on saanud puidu kätte esimeselt ja kolmandalt laadimisplatsilt. Hageja ei vaielnud vastu, et fotod olid tehtud kohtadest, kuhu ta langetatud puitu ladustas. Keskkonnainspektsiooni tegevus raie peatamisel ei ole omistatav ega ette heidetav kostjale. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, milline oli kostja esindaja pöördumise sisu ja millisel põhjusel väärteomenetlust läbi viidi. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja esindaja oleks inspektsiooni poole pöördudes esitanud valeväiteid. Vaatamata raietegevuse ajutisele peatamisele sai hageja raiet jätkata. PPA 5. novembri 2018. a vastusest kostja teabenõudele saab järeldada, et hageja korraldusel jätkati metsatöid pärast Keskkonnainspektsiooni sekkumist. Seda, millised takistused oleksid hagejal olnud pärast väärteomenetluse lõppemist puidu raiumisel ja raiutud puidu äravedamisel, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud. Muus osas ei ole hageja suutnud selgelt välja tuua, milles seisnes kostjale etteheidetav tegevus, millega viimane lepingu täitmist takistas. PPA teabenõudes teatati hagejale, et politsei andmebaasis ei ole registreeritud hageja kohta 2. septembril 2015 ja 24. augustil 2018 väidetavalt esitatud kaebusi. Hageja ise möönis, et politsei raietegevust ei takistanud, mistõttu on hageja selgelt määratlemata etteheited kostja politsei poole pöördumiste osas asjakohatud. Seega ei ole hageja tõendanud kostjapoolset lepingu rikkumist ega kahju tekkimist. Isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud lepingu rikkumist, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, et ta oleks mistahes viisil andnud kostjale täiendava tähtaja rikkumise lõpetamiseks. Maakohtu hinnangul oleks hagejal tulnud välja tuua ja tõendada, millal ja millise täiendava tähtaja ta andis kostjale väidetava lepingu rikkumise lõpetamiseks (VÕS § 115 lg 2). Maakohus nõustus kostjaga, et sisuliselt esitas hageja saamata jäänud tulu nõude, nõudes väidetavalt saamata jäänud puidu turuväärtuse hüvitamist (VÕS § 128 lg 4). Hageja ei ole tõendanud, milliseid ettevalmistusi ta tegi tulu saamiseks. Hagiavalduses märkis hageja, et SIHTASUTUSE ERAMETSAKESKUS arvamuse järgi on 400 tm hind ilma veokuludeta 10 eurot/tm. Kostja esitatud osaühingu METSAEKSPERT arvamuse kohaselt on 400 tm kokkuveokulu 7 eurot/tm (kokku 2800 eurot) ning 80 tm raiekulu 5 eurot/tm (kokku 400 eurot). Seega säästis hageja 3200 eurot. Lisaks hoidis hageja kokku kogu puidu äravedamise kulu, mille hinnanguline maksumus on 1200 eurot. Hageja ei ole oma kahju nõude esitamisel arvestanud kulusid, mida ta tegelikult säästis. Kohtuistungil loobus kostja tunnistaja J. J ülekuulamise taotlusest. Olukorras, kus pool tõendi kogumise taotlusest loobub, on teisel poolel võimalik ise vastav taotlus esitada. Hageja ei esitanud tunnistaja J. J ülekuulamise taotlust ega toonud esile ühtegi asjaolu, mida ta tunnistaja ütlustega soovis tõendada. 3 (8)

Apellatsioonkaebus

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus tõendeid hinnates valesti, et kostja ei takistanud hagejat raiutud puidu äraviimisel (320 tm) ja metsa raiumisel (80 tm). Asjas on tuvastatud, et hageja suhtes alustati Keskkonnainspektsiooni poolt 19. juunil 2015 väärteomenetlus ja tema suhtes oli raietegevus peatatud. Keskkonnainspektsiooni 14. mai 2019. a vastuse kohaselt on raieõiguse peatamine omistatav ja etteheidetav kostjale ja raietegevuse jätkamise õigus anti vaid kostjale. PPA 5. novembri 2018. a vastuskirjast järeldub, et raietegevus oli alates 19. juunist 2015 peatatud ja 2. septembril 2015 on kostja teatanud politseile, et tema arvates toimub puidu vargus. Kostja välistas igasuguse hageja tegevuse. Maakohus on õigustamatult omistanud osaühingu METSAEKSPERT arvamuses toodud raietegevuse täies ulatuses hagejale. Keskkonnainspektsioon andis loa raietegevuse jätkamiseks kostjale, järelikult jätkas raietegevust kostja. Maakohus tuvastas ekslikult, et hageja esitatud arved ei tõenda raie mahtu ja on ebausaldusväärsed. Samuti jättis maakohus tähelepanuta Keskkonnainspektsiooni 14. mai 2019. a vastusega esitatud J. J ülekuulamise protokolli. Wwwww Wwwww OÜ ja Yyyyyyyyy OÜ akti kohaselt oli maha saetud 320 tm puitu. Koos kasvama jäänud kogusega (80 tm) on see osa puitu, mida hageja enam kostja metsast kätte ei saanud. Aktil on ekslikult märgitud kuupäevaks 16. juuli asemel 16. juuni, mis ei muuda kinnistuse sisu õigsust. Väärteoasja ülekuulamise protokollis tunnistab kostja esindaja, et raietegevuse peatamise hetkel oli laoplatsil ca 150 tm metsamaterjali. Maakohus järeldas kostja esitatud fotodelt ja PPA 5. novembri 2018. a vastusest, et platsidele ladustatud puitmaterjali veeti suve jooksul järk-järgult ära ning hageja tellitud tehnika töötas platsil veel 2. septembril 2015. Viidatud platsidele (naaberkinnistule) oli hageja ladustanud veel 2014. a lõpus ja 2015. a alguses raiutud puitu, mis ei puuduta kuidagi hagis nõutud 320 tm puitu. Tõenditest ei saa teha järeldus, et hageja jätkas raietegevust. Maakohus leidis ekslikult, et kahju hüvitise nõudmiseks pidi hageja andma kostjale täiendava tähtaja rikkumise lõpetamiseks. Kostja pöördumine Keskkonnainspektsiooni ja raie peatamine kinnitavad veenvalt VÕS § 114 lg 4 mõttes kostja tahet keelduda lepingu täitmisest. Seda enam, et kostja esitas 2. septembril 2015 kuriteoteate olukorras, kui hageja hakkis varasemalt raiutud puitu naaberkinnistul. Veel on kostja kutsunud korduvalt välja politsei ja pöördunud Kanal 2-s jooksnud saate C-Komando poole. Maakohus leidis põhjendamatult, et ka hageja kahju nõue on tõendamata ja et hageja ei ole oma kahju nõude esitamisel arvestanud kulusid, mida ta tegelikult säästis. SIHTASUTUSE ERAMETSAKESKUS arvamuse kohaselt oli 2015. a metsaäärse küttepuidu lõpplaohind 2223 eurot/tm. Selles on kõik kulud sisse arvestatud. Hageja arvestas tunduvalt suurema kuluga kui kostja. Hageja ei nõustunud tõendi kogumisest loobumisega. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega. Maakohus leidis vastuoluliselt, et tõendi kogumisest loobumine tuleb vastu võtta, sest hageja oleks saanud taotleda ise tunnistaja ülekuulamist. Samas jättis maakohus hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht

4 (8)

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt otsuse õiguslikku põhjendust. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Esmalt hindab kolleegium apellatsioonkaebuse väidet olulise menetlusõiguse normi rikkumise kohta, mis seisnes maakohtus tunnistaja J. J üle kuulamata jätmises.
7.1.Kostja taotles tunnistaja J. J ülekuulamist 29. märtsi 2019. a menetlusdokumendis, täiendatud 7. juuni 2019. a menetlusdokumendiga (tl-d 102-103, 128-129). Maakohus lahendas taotluse 14. oktoobri 2019. a eelistungil ja rahuldas kostja taotluse. Hageja esindaja vaidles kostja tunnistaja ülekuulamise taotlusele vastu (vt maakohtu 14. oktoobri 2019. a eelistungi protokoll; tl 133). Maakohtu 20. jaanuaril 2020. a kohtuistungil kostja loobus tunnistaja J. J ülekuulamise taotlusest. Hageja ei olnud sellega nõus ja avaldas, et hageja taotleb sama tunnistaja ülekuulamist. Maakohus jättis hageja taotluse rahuldamata (vt maakohtu 20. jaanuari 2020. a kohtuistungi protokoll; tl-d 142 pöördel-143).
7.2.Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). TsMS § 5 lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega on tsiviilkohtumenetluses üksnes poolel õigus määrata, mis asjaolud ta kohtu ette toob ja millise TsMS §-s 229 nimetatud tõendiga ta millist asjaolu vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendab. TsMS § 229 lg 2 kohaselt on tõendiks mh tunnistaja ütlus. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus tunnistaja ülekuulamise taotluse lahendamisel TsMS §-s 242 sätestatut rikkunud. Tegemist oli olukorraga, kus tõendi kogumist taotlenud kostja loobus tõendist enne selle kogumist. Hageja vaidles tõendi kogumise taotlusele vastu, kuid kohtuistungil esitas taotluse, et soovib ise tunnistajat üle kuulata. Maakohus on ekslikult otsuse p-s 69 märkinud, et hageja ei taotlenud tunnistaja ülekuulamist, sest kohtuistungi protokollist nähtub, et maakohus on hageja vastavasisulise taotluse jätnud rahuldamata (tl 143). Maakohus on õigesti jätnud hageja taotluse rahuldamata, sest hageja ei ole välja toonud, mida ta soovib tunnistaja ütlustega TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada. Eelnevalt ei olnud hageja tunnistaja ülekuulamisega nõus, mistõttu ei olnud tegemist kogutava tõendiga, mida hageja soovis oma väidete tõendamiseks koguda (vrd Riigikohtu 22. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1515, p 15).
8.Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-st 1 on ringkonnakohus seotud esimese astme kohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud apellatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled enam hagi aegumise küsimuse üle. Maakohus tuvastas, et hageja nõue ei ole aegunud (vt maakohtu otsuse p 46). Uute asjaolude esitamine apellatsioonimenetluses on piiratud. Ringkonnakohus menetleb uut asjaolu üksnes juhul, kui on täidetud TsMS § 652 lg 3 p-s 2 sätestatud eeldus. Hageja on apellatsioonkaebuse juurde lisanud dokumendi „tegevuste kronoloogia“. See sisaldab asjaolusid, mida varem ei ole maakohtu menetluses esitatud. Kui hageja leidis, et tegemist on asjaoludega, mis omavad asja lahendamisel tähtsust, pidi ta need esitama maakohtu menetluses. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohtu menetluses oli hagejale asjaolude avaldamine piiratud. Hageja viibis isiklikult kohtuistungitel ning tal oli võimalus korduvalt oma seisukohti avaldada nii kirjalikult kui ka suuliselt. Eeltoodust tulenevalt ei arvesta ringkonnakohus apellatsioonkaebusele lisatud dokumendis (tegevuste kronoloogia) avaldatud uute asjaoludega (tl-d 165-167).
9.Hageja on kostja vastu esitanud lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1). Pooled ei vaidle, et nende vahel oli lepinguline suhe. Maakohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse müügileping, mille alusel tasus hageja kostjale raieõiguse eest 4000 eurot ning hageja omandas õiguse raiuda 810 tm ulatuses metsa. 5 (8)

Maakohus on pidanud pooltevahelist suhet müügilepingulaadseks suhteks. Kuigi tegemist ei ole müügilepinguga, ei anna see alust kahelda maakohtu lõppjärelduse õigsuses, et hageja kahju hüvitamise nõude eeldused on täitmata. Kolleegium muudab maakohtu otsuse õiguslikku põhjendust sellega, et poolte vahel on sõlmitud kinnisasja rendileping (vt Riigikohtu 20. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-280, p-d 22 ja 23). Raieõiguse võõrandamise lepingu põhisisu on avatud metsaseaduse (MS) § 37 lg-tes 6 ja 7. Raieõigus annab MS § 37 lg 7 esimese lause järgi õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb MS § 37 lg 7 teise lause järgi õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Lisaks näevad MS § 37 lg 7 kolmas ja neljas lause ette selle lepingu ülemineku kinnisasja võõrandamisel. Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja ning rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti) (VÕS § 339).

10.Hageja on kostja vastu esitanud täitmise asemel kahju hüvitamise nõude. Kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab poolte vahel olema kehtiv võlasuhe, võlgnik peab olema kohustust rikkunud, vastutama selle eest ja võlausaldajale peab olema tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele.
10.1.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja takistas hagejal raieõiguse teostamist ning kas hagejal jäi selle tõttu 400 tm puitu saamata. Samuti vaidlevad pooled kahju suuruse üle.
10.2.Maakohus leidis, et kostja ei ole lepingut rikkunud ning hagejale ei ole kahju tekkinud. Samuti leidis maakohus, et hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega täitmiseks vastavalt VÕS §-le 114. Seega on maakohus kontrollinud kõiki kahju hüvitamise eeldusi.
11.Hageja seostas kostja lepingu rikkumist ennekõike sellega, et kostja pöördumise tõttu peatas Keskkonnainspektsioon kinnistul raie teostamise, kostja pöördus politseisse ja paigaldatud oli silt „Eramaal viibimine keelatud“. Hageja ei nõustunud maakohtu järeldustega, et Keskkonnainspektsiooni tegevus raie peatamisel ei ole omistatav ega ette heidetav kostjale ning pärast peatamist sai hageja raiet jätkata. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud (maakohtu otsuse p-d 58 ja 59). Kolleegium nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, et kostjapoolne raieõiguse teostamise takistamine on tõendamata. Asjaolu, et kostja esindaja pöördus Keskkonnainspektsiooni poole hageja tegevuse kontrollimiseks ja raietegevus ajutiselt peatati, ei ole käsitletav kostjapoolse lepingu rikkumisena (tl-d 122-126). Samuti ei saa kostjapoolseks takistuse tegemiseks pidada seda, kui kostja teatas 2. septembril 2015 politseile puitmaterjali varastamise kahtlusest (tl 90). Esmalt märgib kolleegium, et VÕS §-st 343 on rendileandjal õigus kontrollida rendilepingu eseme majandamist ja selle korrashoiu tagamist. Hageja pidi raieõiguse teostamisel kinni pidama keskkonnakaitsenõuetest, mille täitmist kontrollib Keskkonnainspektsioon. Nõuete rikkumise korral võis riikliku järelevalvet teostav asutus väärteomenetluse ajaks raie peatada. Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab (VÕS § 101 lg 3). Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kostja välistas hageja tegevuse oma kinnistul, mistõttu ei saanud hageja raietegevust jätkata. Keskkonnainspektsiooni infopäringu vastuse kohaselt võis raietegevust pärast J. J ja hageja ülekuulamist jätkata, s.o pärast 22. juunit 2015 (tl 122). Kolleegium märgib, et täiendava tähtaja määramisel kostja rikkumise korral on tähendus vaid siis, kui võlgnik rikkumise eest ka vastutab. Täiendava tähtaja määramine ise 6 (8)

õiguskaitsevahend ei ole. Kuna kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejal ei ole kostja suhtes õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, siis ei ole tähendust ka täiendava tähtaja määramisel. Need seisukohad tuleb maakohtu otsusest välja jätta.

12.Maakohus tuvastas, et osaühingu METSAEKSPERT arvamusest tulenevalt on raiet teostatud lepingus kokkulepitud mahtu ületades, s.o 856 tm, ning raiet alustati pärast 17. maid 2014 ja lõpetati enne 2015. a juulit (tl-d 71-89). Hageja leiab, et maakohus on õigustamatult omistanud sellises ulatuses raietegevuse hagejale. Kolleegium hageja väitega ei nõustu. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, arved ja fotod (tl-d 8 ja pöördel, 9-15, 32-35, 29-30). Tõendite ebausaldusväärsuse küsimuse tõstatas kostja 23. novembri 2018. a menetlusdokumendis (tl-d 66-68). Maakohus leidis, et arve nr 5 ja akt on ebausaldusväärsed. Samas on maakohus eeltoodud dokumentaalseid tõendeid koosmõjus teiste tõenditega TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt hinnanud. Kolleegium peab võimalikuks eeltoodud vastuolu kõrvaldada. Menetluse käigus ei teavitanud maakohus hagejat sellest, et maakohus võib kaaluda hageja esitatud dokumentaalsete tõendite osas TsMS § 238 lg 5 teise lause kohaldamist. Apellatsioonkaebuses on hageja selgitanud, et tegemist on inimliku eksitusega kuupäevade märkimisel. Kolleegium märgib, et ainuüksi see, et arvel ja aktil võib olla märgitud vale kuupäev, ei tähenda automaatselt, et tõend on ebausaldusväärne (intellektuaalne võltsimine). Küll aga nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et esitatud dokumentaalsed tõendid, sh fotod, ei tõenda hageja väiteid selle kohta, kui palju puitu ta sai raiuda ja ära vedada. Eeltoodud tõendid ei tõenda, et hageja ei saanud 400 tm ulatuses puitu kätte. J. J väärteoasja ülekuulamise protokoll ei tõenda hageja väidet, et laoplatsile jäi 320 tm puitu, mille äravedu kostja takistas (tl-d 125-126). Maakohus on seda tõendit koosmõjus teiste tõenditega hinnanud (vt maakohtu otsuse p 53). Tõendamata on hageja väide, et ta vedas pärast raie ajutist peatamist ära üksnes varem maha raiutud puitu. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et hageja ei tõendanud, et tal jäi lepingu rikkumise tõttu saamata 400 tm puitu. Maakohtu seisukohad võimaliku tekkinud kahju suuruse osas tuleb otsusest välja jätta, sest tuvastatud asjaoludel ei ole hagejale kahju tekkinud.
13.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata hüvitatavate menetluskulude suurust. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
13.1.Kooskõlas TsMS § 174 lg-s 3 sätestatuga määrab kolleegium kindlaks kostja apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kostja palub ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskuludena (lepingulise esindaja kulu) mõista hagejalt enda kasuks välja 1435,50 eurot. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja tunnihind 145 eurot (käibemaksuta). Ajakulu oli seotud järgmiste toimingutega: apellatsioonkaebusega tutvumine, selle analüüs ja selgitused kliendile 1 tund; vastuse koostamine 7 tundi ja 15 min. Hageja leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu ei ole põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja tunnihind 145 eurot (käibemaksuta) ei ole kolleegiumi hinnangul arvestades asja mahtu ja keerukust mõistlik. Mõistlikuks saab pidada tunnihinda 120 eurot (käibemaksuta). Samuti vähendab kolleegium ajakulu, sest vastuses apellatsioonkaebusele on kostja esindaja korranud oma varasemas menetluses esitatud seisukohti. Arvestades asja keerukust ja mahtu on TsMS § 175 lg 1 järgi kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks, mille hageja on kohustatud kostjale hüvitama apellatsioonkaebuse vastuse koostamisega seotud toimingute eest, 600 eurot (5 tundi x 120 eurot), millele lisandub käibemaks 120 eurot. Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, tuleb hagejalt mõista välja menetluskulu koos käibemaksuga (TsMS § 173 lg 10). Kostja ei ole palunud 7 (8)

kohustada hagejat maksma menetluskulude maksmisega viivitamise korral viivist (TsMS § 177 lg 4).

14.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja