Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
25. märts 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-124863
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Sergei Pleškovi vastu 1545,08 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. veebruari 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk: 11919806), esindaja Marjana Šestel Vastustaja (kostja): Sergei Pleškov (ik: XXXXXXXXXXX)
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
jätmise põhjuseks ei ole märgitud, et aadress teadmata või adressaadi elu- või asukoht teadmata, vaid dokumendid on tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Kuivõrd rahvastikuregistri andmetel on kostja Eesti Vabariigi kodanik, siis tuleb lähtuda 12.12.2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mille art 6 lg 1 kohaselt tehakse juhul, kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui art 18 lg-st 1, art 21 lg-st 2 ning art-test 24 ega 25 ei tulene teisiti. Kuna viimati viidatud sätetest ei tulene teisiti, tuleb kohtualluvus määrata TsMS alusel. TsMS § 79 lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi. Kohus on tuvastanud, et kostjal puudub Eestis elukoht ja et kostja elab Venemaal. Tsiviilasi ei allu seega üldise kohtualluvuse kohaselt Eesti kohtule. Hageja ei ole TsMS § 363 lg 4 järgi põhjendanud, et peale üldise kohtualluvuse kohalduks muu kohtualluvus. Hageja ei ole ka selgitanud, miks võiks asi alluda Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.
Kohtud on tuvastanud, et rahvastikuregistris kostja elukohana registreeritud aadress (XXXXXXXXXXX) on alates 13.12.2018 kehtetu. Kindlaks on tehtud, et kostja ei ela ka rahvastikuregistris lisa-aadressina märgitud korteris XXXXXX. Kohus ei ole tuvastanud kostjal Eestis vara (kinnisasjad, sõidukid) olemasolu või tulu saamist. Viimased andmed kostja Eestis elamise ja tegutsemise (sh ilmselt majandustegevust mitteomava äriühingu juhatuse liikmeks vormistamine) kohta pärinevad 2018. a teisest poolest. 29.10.2018 seisuga on kostja märkinud rahvastikuregistris oma lisa-aadressiks Venemaa aadressi (XXXXXX). Nimetatud aadressile saadetud dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel, mitte märkega aadress teadmata või adressaadi elu- või asukoht teadmata. Kuivõrd kostja tütre 30.07.2019 kinnitus, et kostja elab Venemaal, on kooskõlas teiste tõenditega, on põhjendatud ka sellele tuginemine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ülaltoodud asjaoludest saab järeldada, et kostja elukoht ei ole praegusel ajal Eestis, st kostja ei ela alaliselt või peamiselt Eestis (TsÜS § 14 lg 1) ning Eestis ei asu ka üks kostja mitmest elukohast TsÜS § 14 lg 2 tähenduses. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kogutud andmete põhjal on põhjendatud teha järeldus, et kostja elab käesoleval ajal Venemaal. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja määruskaebuses maakohtu järeldusi ümber lükanud ega ka põhjendanud, miks maakohtu tuvastatud asjaolud kostja elukoha kohta on ebaõiged.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.