Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-19-20351
Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja lahendamise viis
Menetlusliik
Pärnu Maakohus Indrek Nummert 13. märts 2020.a, Pärnu kohtumaja 2-19-20351 PlusPlus Capital AS hagiavaldus J.T.i vastu võla nõudes 1459,86 eurot nende Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806; asukoht: Tartu maantee 83-601, Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel, PlusPlus Legal OÜ; e-post: [email protected] Kostja: J.T., isikukood xxxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud aadressil Xxxxxxxxxxxx allkirja vastu 21.02.2020 M.T.ile edasiandmiseks J.T.ile Lihtmenetlus
Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt J.T.ilt (T.) hageja PlusPlus Capital AS kasuks kostja ja Elisa Eesti AS vahel 24.12.2014 sõlmitud liitumislepingu nr 3593428, 12.11.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 5503919 ja osamaksetega vara müügilepingu (kliendinumber 8363922) alusel koostatud arvetest nr 2016877892, 2017134688, 2017400244 ja 2017642343 tulenev võlgnevus kogusummas 914,41 eurot, millest põhivõlgnevus 719,58 eurot, viivis perioodil 19.11.2016.a kuni 16.12.2019.a 164,83 eurot, sissenõudekulu 30 eurot). Välja mõista kostjalt J.T.ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks viivis põhinõudelt summas 719,58 eurot alates 19.12.2019.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Jätta rahuldamata PlusPlus Capital AS nõue J.T.i vastu sissenõutavaks muutunud viivise eest summas 361,60 eurot. Jätta rahuldamata PlusPlus Capital AS nõue J.T.i vastu hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määras 0,07% päevas. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav ( lg 1 p 2). Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
1/4
2-19-20351 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-19-20351 hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
2-19-20351 ületab kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja on arvestanud viiviseid tasumata arve tasumistähtajale järgnevast päevast kuni 16.12.2019.a. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist: 1) arve nr 2016877892 summas 44,53 eurot tasumata jätmise eest perioodil 19.11.2016.a kuni 16.12.2019.a summas 10,96 eurot; 2) arve nr 2017134688 tasumata jätmise eest perioodil 19.12.2016-16.12.2019 summas 17,83 eurot; 3) arve nr 2017400244 tasumata jätmise eest perioodil 19.01.2017-16.12.2019 summas 10,76 eurot; 4) arve nr 2017642343 summas 554,41 eurot tasumata jätmise eest perioodil 19.12.201716.12.2019 summas 125,28 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 164,83 eurot (10,96 + 17,83 + 10,76 + 125,28). Sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 361,60 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 19.12.2019.a veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas kuni põhinõude 719,58 eurot tasumiseni.
2-19-20351
2-19-20351 lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kostjalt hageja kasuks välja 292,32 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert kohtunik
6/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.