Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-19-20145 Hageja omandas nõude loovutuse alusel. Esimese astme kohtu määrus

Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2(4)

2-19-20145 Ringkonnakohtu põhjendused

Vaidlustatud määrusega keeldus maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et kohtu hinnangul saab hageja korduvat sama lepingu alusel kostja vastu esitatud erinevate perioodide eest sissenõutavaks muutunud võlanõuete esitamist pidada menetlusosalise õiguste kuritarvitamiseks, sest sellega tekitatakse kostjale põhjendamatult täiendavad kulusid nii menetlus- kui sissenõudekulude tõttu. Maakohtu hinnangul ei pea riik pakkuma hagejale kostja kahjustamise eesmärgil esitatud nõuetele õiguskaitset.

Riigikohus on leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib menetlusse võtmisest keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel ning menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus lahendada asja sisuliselt (vt nt RKTKm 13.02.2017, 2-16-17452, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika; RKTKm 01.02.2017, 3-2-1-146-16, p 9). Seejuures on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus, mis tähendab, et kohus peab hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel menetlusõiguse normist tulenevale menetlusosaliste õiguste kuritarvitamise keelule tuginedes hinnanud piisavalt tähtsust omavaid asjaolusid ja seetõttu on määrus ka olulises osas põhjendamata. Hagi menetlusse võtmata jätmise otsustamisel on tehtud järeldused, mis saaksid olla põhjendatud hagi sisulisel läbivaatamisel eelkõige hagi (osaliselt) rahuldamata jätmisel ning TsMS § 173 lg 1 mõistes menetluskulude jaotuse ja TsMS § 174 lg 1 alusel nende väljamõistmise ulatuse määramisel.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS-i liitumislepingu kliendinumbriga XXXXXXXXX, mille alusel on kostjale esitatud 1. juunil 2016 arve nr 2015355333 summas 48.43 eurot maksetähtajaga 18. juuni 2016 ja 1. juulil 2017 arve nr 2015598640 summas 36.31 eurot maksetähtajaga 18. juuli 2016. Kostjal on arved tähtaegselt tasumata. Võlale lisandub Elisa Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste p-s 7.10 sätestatud viivis 0,07% päevas võlgnetavalt summalt alates arvete maksetähtajale järgnevast päevast kuni nõude kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka seaduses sätestatud sissenõudmiskulu. Nõue on loovutatud hagejale. Kohtu ette toodud asjaoludel saab kolleegiumi hinnangul hageja põhi- ja viivisenõude rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks olla VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 ning seaduses sätestatud sissenõudmiskulu rahuldamiseks VÕS § 1132 lg 1 või 2.

Menetlusosaliste õiguste kuritarvitamist saab eelkõige tõkestada sellega, et keeldutakse isiku õiguspositsiooni kaitsmast, kuid menetlusosaliste õigustest ilmajätmine peab teisest küljest olema alati rikkumisega proportsionaalne. Praegusel juhul on maakohus tuginenud hagi tervenisti menetlusse võtmisest keeldumisel eelkõige hageja sissenõudmiskulude nõude esitamisest ja kohtumenetluses tekkivate menetluskuludest tulenevale kostja kahjule. Maakohtu määruse põhjendustest saab järeldada, et maakohus on tuginenud hea usu põhimõtte vastasele käitumisele (VÕS § 6 lg 2). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on antud kaalutlusotsustuse tegemisel piiranud hageja õigusi põhjendamatult suures ulatuses, kui keeldus eelnimetatud põhjustel kogu hagi menetlusse võtmisest, sest 3(4)

2-19-20145 vaidlustatud määrusest puuduvad põhjendused, miks on hageja põhi- ja viivisenõuete esitamine praegusel juhul hea usu põhimõtte vastane, arvestades sealjuures kostja poolt enda kohustuste rikkumise asjaoludega.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.