Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-8667
Tsiviilasi
Natalja Mesi hagi OÜ Aknameister vastu 738 euro saamiseks 738 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. veebruari 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natalja Mesi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Hageja Natalja Mesi (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Kostja OÜ Aknameister (registrikood 10548265), esindaja vandeadvokaat Epp Landberg
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
tarbijavaidluste komisjoni 31. märtsi 2017 otsuse, milles leiti, et kostja valmistatud ja paigaldatud aknad ei vasta müügilepingu tingimustele, samuti rikuti lepingutingimusi VÕS § 223 lg 1 tähenduses, kuna kaupleja on õigustamatult keeldunud akende asendamisest. Seega leidis komisjon, et tarbija oli VÕS § 116 lg 1 alusel õigustatud taganema sõlmitud müügilepingust; Ehituskonsult Grupp OÜ ülevaatuse akti, milles on kokkuvõttena leitud, et akende suurus ei vasta aknaavadele, paigaldus oli ebakorrektne. Valmistatava akna suurus peab vastama aknaavale järgmiste parameetrite järgi: akna mõõdud (koos lisaprofiiliga) : laius = aknaava laius – 30 mm; kõrgus = aknaava kõrgus – 30 mm; minimaalne vahe aknaraami ja aknaava vahel peab olema 15 mm; akende fikseerimiseks horisontaalses tasapinnas peaks kasutama plastikklotse, kandeklotside eemaldamine on keelatud, kinnituselemendid peavad olema fikseeritud korrektselt; akende furnituur peab olema paigaldatud täismahus. Soovituslik on vahetada olemasolevad aknad õigete mõõtudega akende vastu.
Kostja palus jätta nimetatud ülevaatuse akt tähelepanuta, kuna akti koostanud isikul ei ole sellekohast kutsetunnistust, lisaks on hindamisel kasutatud Soomes, aga mitte Eestis, kehtivaid nõudeid. Maakohus leidis, et kuna Ehituskonsult Grupp OÜ esitatud ülevaatuse akti ei ole võimalik kasutada eksperdihinnanguna, vaid akt kannab endas pigem informatiivset tähendust, siis ei anna kohus aktile ja selles toodud faktiväidetele sisulist hinnangut. Kostja on oma väidete tõenduseks esitanud alljärgnevad tõendid:
fotod akendest; ehitisregistri väljatrükk, millest nähtub, et hoone välissein oli kaetud krohviga – seega ei olnud akende paigaldamiseks vaja teha muudatusi; Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu liikme AS Klaasmerk 12. novembri 2018 vastus kostja päringule, millest nähtub, et „akende paigaldamiseks on erinevaid võimalusi, mis sõltuvad seinakonstruktsiooni tüübist, konkreetsest paigalduse võimalikkusest ja otstarbekusest vastavasse avasse; kostjale akende valmistaja, s.o Stollar Systemy Okienne Godlewska Spolka Jawna,
Võttes arvesse, et Eestis puudub ühtne juhend akende valmistamiseks ja paigaldamiseks, siis võib teise, samal ja/või sarnasel alal tegutseva ettevõtte ja akende valmistaja arvamusi lugeda olulisteks tõenditeks, kuna need annavad vastuse küsimusele, kas akende paigaldamisel, samuti akende alusprofiili(de) paigaldamata jätmisel rikuti oluliselt lepingutingimusi või mitte. Tõendeid kogumis hinnates leidis maakohus, et ei ole vaieldamatult tõendatud töövõtja oluline lepingurikkumine, samuti see, et puudused tekkisid kostja kui töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Seega puudub materiaalne eeldus lepingust taganeda. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et kostja on õigustamatult keeldunud akende asendamisest. Maakohus leidis, et ei ole täidetud kõik seaduses sätestatud eeldused, mis annaksid aluse leping ühepoolselt lõpetada, s.o lepingust taganeda. Hageja ei ole tõendanud töövõtulepingu olulist rikkumist, mis vabastaks hageja VÕS § 647 lg 3 alusel töövõtjale täiendava tähtaja andmisest. Hageja on enne töövõtulepingust taganemise avalduse esitamist jätnud kasutamata kostja jaoks vähem koormavad õiguskaitsevahendid, nagu töö parandamine või toote asendamine.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.