Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-4236
Tsiviilasi
R.V. hagi S.K. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. novembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.V. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11. veebruar 2020
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): R.V. (ik: XXXXXXXXXX), esindaja advokaat Marit Seesmaa Vastustaja (kostja): S.K. (Tartu Vangla psühhiaater), nõustaja Angela Arbus
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
olevat asjaolu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 770 lg 3 järgi tõendada hagejal. Hageja peab tõendama, et kostja tervishoiuteenuse osutajana rikkus kohustust, ta on süüdi kohustuse rikkumises, hagejal on tekkinud mittevaraline kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja ei ole tõendanud, et talle vanglas osutatud tervishoiuteenus (ravi) ei olnud nõuetekohane või et talle on jäetud mingi oluline ravi määramata. Hageja sai Tartu Vanglas psühhiaatrilist toetusravi alates psühhiaatri juurde pöördumisest 30.08.2011 diagnooside F90.0 (täpsustamata kineetiline häire) ja F15.71 (amfetamiini tarvitamisest põhjustatud residuaalsed isiksus- ja käitumishäired) alusel. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja arst P.K. kirjas on hagejale selgitatud, et ADHD uuringuid ja ravi on võimalik läbi viia pärast vangistusest vabanemist hageja enda soovitud spetsialisti juures. ADHD raviks täiskasvanutel on näidustatud preparaat Atomoksetiin, mis Eesti vanglates kasutatavate ravimite nimekirja ei kuulu. 07.03.2019 vastuses on Tartu Vangla osakonnajuhataja Ingrid Mesila hagejale selgitanud, et teda ei ravita metüülfenidaadiga, kuna hagejal puudub diagnoos (ATH), mis sellise ravimi kasutamist nõuaks. Ainuüksi hageja arvamus, et tal võib mingi psüühikahäire esineda, ei anna alust ravi alustamiseks. Kostja on hagejat ravinud alates 08.02.2018. Seega saab kostja vastutus ravivigade eest tuleneda alates sellest perioodist. Hageja põhidiagnoos on segatüüpi isiksushäire (düssotsiaalne, impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus) ja sõltuvus amfetamiinist. Ei kostja ega ka ükski varasem raviarst ei ole hagejale ATH diagnoosi määranud. Tsiviilasjas nr 2-15-2894 viidi hagejale Tartu Vanglas osutatud tervishoiu kvaliteedi hindamiseks läbi ekspertiis, mille kohus võttis hageja taotlusel käesoleva tsiviilasja materjalide hulka. 01.11.2016 kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 77/16 nähtub, et hagejal on lapseeast esinenud käitumishäired, mis on viinud isiksushäire kujunemiseni. Lisandunud on sõltuvus amfetamiinist, mille kroonilise tarbimisega võivad kaasneda ärevus- ja hirmuseisundid, paranoilised mõtted, meeleolu langus, hüpertoonia ja isutus. Ekspertiisiaktis on sedastatud, et psüühiliste häirete tekkimist ei saa seostada Tartu Vanglas määratud ravimitega, kuna erinevatel psüühilistel häiretel on kattuvad sümptomid ning mitmed sümptomid käitumises olid hagejal juba enne ravi ja on jätkunud ka ravi lõpetamisel. Ekspertiisiaktis on kajastatud hageja avaldusi kohtutele ja vanglale, talle varasemalt teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi tulemusi ja meditsiinilisi dokumente koos hageja ütlustega. Ekspertiisiakti kohaselt vastab psühhiaater S.A. määratud raviskeem kaasaegse meditsiini ravistandardile ning kostja on hagejale ravimi ja selle dooside määramisel võtnud arvesse patsiendi soovi/arvamust ja reageerinud ravimi kõrvaltoimete tekkimisele. Aktis on selgelt jälgitavad asjaolud, millele tuginedes on eksperdid oma järeldustele jõudnud. Vastavalt hageja tervisekaardi 30.08.2011 kandele saatis Tartu Vangla meditsiiniosakond esmase psühhiaatri vastuvõtu järgselt päringu Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriahaiglasse, kus hageja oli noorena viibinud. Päringu vastuses ATH diagnoosi ei edastatud. Seega ei ole hagejal lapseeas ATH-d diagnoositud. Hagejale teostatud kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisist nähtuvalt võib täiskasvanueas diagnoosida küll hüperkineetilist häiret, kuid kui on lisandunud düssotsiaalne isiksushäire või psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine, siis tuleb diagnoosida neid, mitte eelnevalt olnut. Seega on eksperdiarvamusega ümber lükatud väide, et hagejal peaks olema diagnoositud teisi psüühikahäireid (ATH) peale segatüüpi isiksushäire ning ta vajaks teistsugust ravi kui talle määratud. Kostja on olnud hageja raviarst alates 08.02.2018. Sel perioodil on hageja kostja poole pöördunud nelja haigusjuhuga. 08.02.2018 raviloost nähtub, et hageja diagnoosiks on F61.0 – segatüüpi isiksushäired, millele arst on koostöös patsiendiga sobivat ravi otsinud. Hageja ei ole
esitanud ühtegi tõendit, et kostja oleks antud ravi osutamise käigus rikkunud süüliselt oma kohustusi tervishoiuteenuse osutajana. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et hagejal on ATH. Sellist diagnoosi ei ole hagejale ükski arst ega ekspert pannud. Seda ei saa teha ka kohus, sest kohtul puuduvad vajalikud eriteadmised. Varasemas asjas tehtud ekspertiisi tulemused kinnitavad vaid seda, et hagejal on segatüübiline isiksushäire ja hagejale on osutatud nõuetekohast ravi. Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tõendamist, et kostja tervishoiuteenuse osutajana rikkus VÕS §-st 762 tulenevat kohustust, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.