QQ hagi CC ja DD vastu pärandvara koosseisu tuvastamiseks ning pärandvara jagamiseks CC ja DD vastuhagi QQ vastu pärandvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. mai 2019 otsus
Kaebuste esitajad ja kaebuste QQ apellatsioonkaebus liigid CC ja DD apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuste hinnad Menetlusosalised esindajad
ja
QQ apellatsioonkaebus 3500 eurot CC ja DD apellatsioonkaebus 3500 eurot
nende Hageja: QQ (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Kostja I: DD (isikukood XXXXXXXXX), kes on ka XX (isikukood XXXXXXXXXX) õigusjärglane Kostja II: CC (isikukood XXXXXXXXXX) kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. mai 2019 otsus osas, milles maakohus jagas pärandvarana X OÜ osa ning milles tuvastas, et pärandvarasse kuulub nõue Telia Eesti AS vastu ja jagas selle, samuti osaliselt väljamõistetud hüvitise suuruse ja kohtuotsuse täitmise korra määramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jagada X OÜ osa teisiti ja jätta rahuldamata QQ hagi osas, milles ta palus tuvastada, et pärandvara hulka kuulub nõue Telia Eesti AS vastu ning palus selle jagada, määrata teistsuguses suuruses hagejale väljamaksmisele kuuluv hüvitis ja osaliselt
teistsugune kohtuotsuse täitmise kord. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi.
4.1.QQ hagi pärandvara koosseisu tuvastamiseks rahuldada osaliselt.
4.2.Jätta rahuldamata QQ hagi, milles ta palus määrata, et 464/1000 suuruse mõttelise osa OOO, Tallinn kinnistu nr OOOOOOOO kaasomandi osas tuleb kalduda täielikult kõrvale abikaasade osade võrdsusest ja tuvastada, et 464/1000 suurune mõtteline osa OOO, Tallinn kinnistu kaasomandist kuulub täielikult LL pärandvara hulka. Rahuldada hagi selles osas osaliselt ja tuvastada, et LL pärandvara hulka kuulub OOO, Tallinn kinnistu nr OOOOOOOO 464/1000 suurusest osast 232/1000 suurune mõtteline osa. 4.3.Jätta rahuldamata QQ hagi, milles ta palus tuvastada, et LL pärandvara hulka kuulub nõue Telia Eesti AS vastu.
4.5.Jätta rahuldamata QQ hagi osas, milles ta palus tuvastada, et LL pärandisse kuulub: a) OOO, Tallinn, kinnistu nr OOOOOOOO kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pärandvara jagamiseni, sh hagi tervikteksti esitamise seisuga 15.01.2017 kokku 70 210 eurot ja edaspidi igakuise väärtusega 1600 eurot; b) sõiduauto Citroën C3 kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pärandvara jagamiseni, sh hagi tervikteksti esitamise seisuga 15.01.2017 kokku 10 182 eurot ja edaspidi igakuise väärtusega 330 eurot; c) Hiiu-Rahu kalmistu, teine kvartal, 12-10, 3-kohaline kirstuplats; d) 1⁄2 nõudest CKE Inkasso OÜ vastu suurusega 223 690,77 eurot; e) pesumasin 400 eurot, valgustid köögis 300 euro, ehted 5500 eurot, kuivati, vann 500 eurot, valgustid keldris 300 eurot, mutrivõtmed, käi.
4.6.QQ hagi ning CC ning DD vastuhagi pärandvara jagamiseks rahuldada osaliselt. Jagada LL pärandvara järgmiselt: Kinnistu OOOOOOOO, OOO, Tallinn
4.6.1.Rahuldada QQ hagi osaliselt ning CC ja DD vastuhagi osaliselt kinnistu nr OOOOOOOO 232/1000 suuruse mõttelise osa jagamiseks.
4.6.2.Lõpetada QQ, CC ja DD ühisomand kinnistu nr OOOOOOOO 232/1000 suurusele mõttelisele osale ja jätta 232/1000 suurune mõtteline osa kinnistust CC ja DD ühisomandisse ning jätta rahuldamata QQ alternatiivne nõue müüa kinnistu osa avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha pärijate vahel vastavalt igaühe pärandiosa suurusele.
4.6.3.Jätta rahuldamata CC ja DD vastuhagi kinnistu nr OOOOOOOO jätmiseks nende kaasomandisse.
4.6.4.Jätta rahuldamata QQ hagi CC ja DD vastu, milles ta palus jätta CC ja DD ühisomandisse OOO, Tallinn kinnistu nr OOOOOOOO kasutamisest
saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pärandvara jagamiseni, sh hagi tervikteksti esitamise seisuga 31.07.2017 kokku 70 210 eurot ja edaspidi igakuise väärtusega alates 1600 eurot ja alternatiivses nõudes nende võõrandamiseks avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamiseks pärijate vahel. Kinnistu nr TTTTTTT (TTT)
4.6.5.Rahuldada QQ hagi osas ning CC ja DD vastuhagi osas, millega paluti jagada kinnistu nr TTTTTTT 1⁄2 suurune mõtteline osa.
4.6.6.Jätta rahuldamata QQ hagi osas, milles ta palus jätta 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnistust nr TTTTTTT CC ja DD ühisomandisse.
4.6.7.Rahuldada QQ alternatiivne nõue ning lõpetada QQ, CC ja DD ühisomand 1⁄2 suurusele mõttelisele osale kinnistust nr TTTTTTT ja müüa selle kinnistu 1⁄2 suurune mõtteline osa avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning jagada saadud raha vastavalt pärandiosade suurusele järgnevalt: QQ-le 1⁄4 osas, CC-le 1⁄4 osas ja DD-le 1⁄2 osas.
4.6.8.Jätta rahuldamata CC ja DD vastuhagi kinnistu nr TTTTTTT jagamiseks selle jätmisega QQ, CC ja DD kaasomandisse. X OÜ osa
4.6.9.Jätta rahuldamata QQ hagi X OÜ 1⁄2 suuruse osa jagamiseks selle jätmisega CC ja DD ühisomandisse ning CC-lt ja DD-lt hüvitise väljamõistmiseks QQ kasuks vastavalt tema pärandiosa suurusele, samuti CC ning DD vastuhagi äriühingu osa jätmiseks QQ, CC ja DD kaasomandisse vastavalt nende pärandiosade suurusele.
4.6.10.Rahuldada QQ alternatiivne nõue X OÜ 1⁄2 mõttelise osa jagamiseks. Lõpetada QQ, CC ja DD ühisomand X OÜ 1⁄2 suurusele osale ning müüa see osa avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning saadav raha jagada vastavalt pärandiosade suurusele: QQ-le 1⁄4 osas, CC-le 1⁄4 osas ja DD-le 1⁄2 osas. Citroën C3
4.6.11.Rahuldada QQ hagi osas ning CC ja DD vastuhagi osas, millega jagada 1⁄2 suurune mõtteline osa sõidukist Citroën C3 (registreerimismärk DDDDDD, tehasetähis DDDDDDDDDDDDDDDD).
4.6.12.Lõpetada QQ, CC ja DD ühisomand 1⁄2 mõttelisele osale sõidukist Citroën C3 (registreerimismärk DDDDDD, tehasetähis DDDDDDDDDDDDDDDD) ja jätta selle 1⁄2 suurune mõtteline osa DD ainuomandisse.
4.6.13.Jätta rahuldamata QQ alternatiivne nõue - võõrandada Citroën C3 (registreerimismärk DDDDDD, tehasetähis DDDDDDDDDDDDDDDD) 1⁄2 suurune mõtteline osa avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada pärijate vahel vastavalt pärandiosade suurusele.
4.6.14.Jätta rahuldamata QQ hagi CC ja DD vastu, milles ta palus jätta kostjate ühisomandisse Citroën C3 (registreerimismärk DDDDDD, tehasetähis DDDDDDDDDDDDDDDD) kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pärandvara jagamiseni, sh hagi terviktesti esitamise seisuga 31.07.2017 kokku 10 182 eurot ja edaspidi igakuise väärtusega 330 eurot ning selle eest hüvitise saamiseks ja alternatiivses nõudes nende võõrandamiseks avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamiseks nende vahel vastavalt pärandiosade suurustele. 1⁄2 nõudest CKE Inkasso OÜ vastu
4.6.15.Jätta rahuldamata QQ hagi CC ja DD vastu - jätta CC ja DD ühisomandisse 1⁄2 nõudest CKE Inkasso OÜ vastu suurusega 223 690,77 eurot ning välja mõista CC-lt ja DD-lt vastav hüvitis, samuti QQ alternatiivne nõue eelnimetatud nõude 1⁄2 mõttelise osa müümiseks avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamiseks pärijate vahel vastavalt nende pärandiosade suurusele. Hiiu-Rahu kalmistu, teine kvartal, 12-10, 3-kohaline kirstuplats
4.6.16.Jätta rahuldamata QQ hagi CC ja DD vastu Hiiu-Rahu kalmistu, teine kvartal, 12-10, 3-kohalise kirstuplatsi jätmiseks QQ ainuomandisse. 1⁄2 nõudest Telia Eesti AS vastu
4.6.17.Jätta rahuldamata QQ hagi CC ja DD vastu 1⁄2 nõude Telia AS vastu jagamiseks selle jätmisega CC ja DD ühisomandisse ning CC-lt ja DD-lt hüvitise väljamõistmiseks QQ kasuks, samuti tema alternatiivne nõue müüa eelnimetatud nõude 1⁄2 mõtteline osa avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha pärijate vahel vastavalt nende pärandiosade suurusele. Vallasvara
4.6.18.Rahuldada QQ hagi vallasvara jagamiseks osaliselt ning CC ja DD vastuhagi vallasvara jagamiseks osaliselt.
4.6.19.Lõpetada QQ, CC ja DD ühisomand 1⁄2 mõttelisele osale padrunvõtmete komplektist ja 1⁄2 mõttelisele osale kalapüügivahenditest ning müüa need avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja saadud raha jagada nende vahel vastavalt pärandiosade suurustele: QQ-le 1⁄4 osas, CC-le 1⁄4 osas ja DD-le 1⁄2 osas.
4.6.20.Jätta rahuldamata QQ hagi padrunvõtmete komplekti 1⁄2 mõttelise osa ning kalapüügivahendite 1⁄2 mõttelise osa jätmiseks CC ja DD ühisomandisse ning jätta rahuldamata CC ja DD vastuhagi padrunvõtmete komplekti ja kalapüügivahendite jätmiseks QQ ainuomandisse.
4.6.21.Rahuldada QQ hagi ning lõpetada QQ, CC ja DD ühisomand 1⁄2 mõttelistele osadele järgmistest asjadest vastavate väärtustega ja jätta need kostjate ühisomandisse: pliit 27,50 eurot, ahi 20 eurot, kubu 15 eurot, nõudepesumasin 50 eurot, kohvimasin Jura 175 eurot, pott 2,50 eurot, mahlapress 7 eurot, elutoa valgustid 12,50 eurot, 2 televiisorit kokku 875 eurot, mööbel elutoas 87,50 eurot, lehmanahk 60 eurot, raamatud 100 eurot, teise korruse mööbel 1750 eurot, mängukonsool Wii 35 eurot, pingpongi laud 37,50 eurot, trenažöör 39,50 eurot, mööbel keldris 1250 eurot, võsalõikur 52,50 eurot, kompressor 25 eurot, survepesur Kärcher 55 eurot, BBQ grill 49,50 eurot, kasvuhoone 50 eurot.
4.6.22.Jätta rahuldamata QQ hagi alternatiivses nõudes eelmises punktis nimetatud vallasasjade müügiks avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamiseks QQ, CC ja DD vahel vastavalt nende pärandiosade suurustele.
4.6.23.Jätta rahuldamata QQ hagi vallasvara jagamiseks, nende jätmiseks CC ja DD ühisomandisse või alternatiivselt avalikul enampakkumisel müümiseks ja saadud raha jagamiseks nende vahel vastavalt pärandiosade suurustele järgmiste asjade osas: pesumasin 400 eurot, valgustid köögis 300 eurot, ehted 5500 eurot, kuivati, vann 500 eurot, valgustid keldris 300 eurot, mutrivõtmed, käi. Hüvitis enamsaadud vara eest 4.7.Rahuldada osaliselt QQ hagi enamsaadud vara eest hüvitise saamiseks ning osaliselt CC ja DD vastuhagi nende poolt hagejale makstava hüvitise osas.
4.7.1.Välja mõista solidaarselt CC-lt ja DD-lt QQ kasuks: a) OOO kinnistu osa eest hüvitis 34 756,75 eurot; b) vallasasjade eest hüvitis 1192,78 eurot.
4.7.2.Välja mõista DD-lt QQ kasuks sõiduauto Citroën C3 eest hüvitis 275 eurot. Kohtuotsuse täitmine 4.8.Rahuldada QQ taotlus kohtuotsuse täitmise korra määramiseks osaliselt ja määrata, et QQ-l ei ole kohustust anda CC-le ja DD-le tahteavaldust kinnistu nr OOOOOOOO mõttelise osa, mis on nende ühisomandis, vastavalt oma pärandiosa suuruse osa omandi üleandmiseks ja vastavate kinnistusraamatu omanike kannete tegemiseks CC-le ja DD-le enne, kui CC ja DD on tasunud QQ-le 34 756,75 eurot. 4.9.Jätta rahuldama QQ taotlus kohtuotsuse täitmise tagamiseks hagi tagamise abinõude rakendamisega. Menetluse osaline lõpetamine 4.10.Lõpetada osaliselt menetlus QQ nõudes, milles ta palus tuvastada, et LL pärandvarasse kuulub järgmine vallasvara, mille ta palus jagada kas kostjate ühisomandisse jätmisega või müüa need asjad avalikul enampakkumisel saadud raha jagamisega nende vahel: külmutuskapp 800 eurot, mikrolaineahi 200 eurot, söögilaud + 8 tooli 2000 eurot, laelamp söögilaua kohal 200 eurot, nõud, 12 taldrikut 700 eurot, pann 7 eurot, noad ja kahvlid 400 eurot, veekeetja 150 eurot, röster 100 eurot, televiisor 139 eurot, vaip 200 eurot, pesumasin 300 eurot, aiamööbel 1500 eurot. Menetluskulude jaotus, riigituludesse kulude sissenõudmine 4.11.Jätta CC hagi ja vastuhagi menetlemise kulud tema enda kanda.
4.11.1.Välja mõista riigituludesse CC-lt ekpertiisikulude katteks 2000 eurot ja DD-lt ekspertiisikulude katteks 2000 eurot. Märgitud kulud tuleb neil tasuda riigile 30 päeva jooksul ning nende kulude tasumisega viivitamisel tuleb neil tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras võlgnetavatelt kuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni.
4.11.2.Jätta CC ja DD kanda QQ, CC ja DD menetluskulud, mis on seotud CC ja DD 15.01.2018 esitatud tõenditete (lisa 4-6) tagasivõtmisega, mida käsitleti 15.08.2018 ja 14.11.2018 istungil, mille kohta esitati ka 06.11.2018 kirjalik taotlus. Nende kulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
4.11.3.Jätta QQ, CC ja DD muud hagi ja vastuhagi menetlemise kulud ning kompromissiga seotud menetluskulud nende endi kanda.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja QQ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1.QQ esitas 22.05.2015 Harju Maakohtule hagi DD, CC ja XX (varasem kostja III) vastu pärandvara koosseisu tuvastamiseks ja pärandvara jagamiseks. Kohus kinnitas 20.06.2017 määrusega menetlusosaliste vahel osalise kompromissi ja lõpetas vastavas osas asja menetluse. Kompromissiga kinnitasid pooled mh, et hageja, kostja I ja kostja III on pärandaja LL lastena igaüks pärandvara 1⁄4 mõttelise osa pärijad ning kostja II üleelanud abikaasana samuti 1⁄4 mõttelise osa pärija. Kostjale III kuuluv osa läks 31.07.2015 pärandvara ühisuse mõttelise osa tasuta võõrandamise lepinguga üle kostjale I, kellele kuulub nüüd 1⁄2 suurune mõtteline osa pärandvarast.
2.Hagiavalduse 31.07.2017 tervikteksti ja selle 15.01.2018 täpsustuse kohaselt suri LL 12.06.2012. Hageja palus tuvastada pärandvara koosseisu ja jagada poolte vahel veel jagamata pärandvara: • • • • •
• • • •
464/1000 suurune mõtteline osa OOO, Tallinn kinnisasjast väärtusega 258 000 eurot; 1⁄2 TTT kinnisasjast X külas Raplamaal väärtusega 88 500 eurot; 1⁄2 sõiduautost Citroën C3 väärtusega 2500 eurot; 1⁄2 X OÜ osadest väärtusega 77 818,50 eurot; OOO, Tallinn kinnisasja kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pärandvara jagamiseni - seisuga 31.07.2017 kokku 70 210 eurot (13.06.201231.12.2012 850 eurot kuus; 2013.a 900 eurot kuus; 2014.a 950 eurot kuus; 2015.a 1000 eurot kuus; 2016. ja 2017.a 1600 eurot kuus); sõiduauto Citroën C3 kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pärandvara jagamiseni igakuise väärtusega 330 eurot; vallasvara väärtusega 40 000 eurot; 1⁄2 nõudest CKE Inkasso OÜ vastu suurusega 223 690,77 eurot; 1⁄2 nõudest Telia Eesti AS (endine AS EMT) vastu isikliku kasutusõiguse hüvitise eest kuni X kinnistu omandi kostjatele üleminekuni.
3.Hageja palus jätta tema omandisse Hiiu-Rahu kalmistul (teine kvartal, 12-10) 3-kohalise kirstuplatsi. Samuti palus ta kohustada kostjaid tasuma solidaarselt hagejale enamsaadud pärandvara eest hüvitisena 159 079,10 eurot. Hageja palus määrata otsuse täitmise tagamiseks, et pärandvara omandiõigus ei lähe kostjatele üle enne, kui kostjad on tasunud hagejale hüvitise, seada kohtuotsuse täitmise tagamiseks hageja kasuks kohtulik hüpoteek pärandvaraks olevatele OOO ja TTT kinnisasjadele ning seada äriregistrisse käsutamise keelumärge X OÜ kõikidele osadele hageja kasuks kuni kostjate poolt hagejale hüvitise kohase tasumiseni.
4.Alternatiivselt palus hageja müüa kogu pärandvara avalikul enampakkumisel (v.a HiiuRahu kalmistuplats) ja jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende pärandiosade suurusele. Hiiu-Rahu kalmistu kirstuplatsi palus hageja jätta enda omandisse. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
5.Pärandvarasse kuulub 464/1000 suurune mõtteline osa kinnisasjast OOO, Tallinnas. Kuigi kostja II on Harju Maakohtu 30.08.2013 otsuse nr 2-13-4990 kohaselt abikaasana OOO kinnisasja ühisomanik, tuleb pärandvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade ühisvara võrdsuse põhimõttest ja lugeda 464/1000 suurune mõtteline osa kinnisasjast pärandaja lahusvarana pärandvara koosseisu kuuluvaks. Pärandaja omandas OOO kaasomandi osa oma lahusvara arvel 05.11.2008 tehinguga oma emalt NN-lt. Tegemist ei olnud tasuta tehinguga (tuvastatud tsiviilasjas nr 2-07-4362). Nimelt loovutas pärandaja 18.03.2003 tasuta OOO krundi tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse NN-le, kellele kuulusid maatükil olevad ehitised ja kellele maatükk Tallinna Linnavalitsuse 28.12.2005
korraldusega nr 2583-k ka tagastati. Krundi tagastamise või kompenseerimise nõudeõigus ei moodusta abikaasade ühisvara. Kostja II ei ole OOO 464/1000 suuruse mõttelise osa omandamisesse panustanud ja esineb alus kalduda täielikult kõrvale abikaasade osade võrdsusest pärandaja kasuks. Lisaks tuleb arvestada pärandaja tähelepanuväärivat huvi võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumisel, kuna tegemist oli pärandaja isale kuulunud maa tagastamise nõudeõigusega ja emale kuulunud hoonetega.
6.Hagejale tuleb kostjate poolt hüvitada hageja takistamine OOO kaasomandi osa kasutamisel vastavalt keskmisele üüritasule. Hagejal on ühisomanikuna õigus ühist asja kasutada ja saada asjalt kuni ühisomandi lõppemiseni kasutuseelist. Eksperthinnangu kohaselt olid 464/1000 mõttelise osa üürihinnad aastatel 2012-2015 vastavalt 850 eurot, 900 eurot, 950 eurot ja 1000 eurot kuus. Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel on kinnistu keskmine üürihind alates jaanuarist 2016 olnud 1600 eurot kuus.
7.Pooled ei vaidle TTT kinnistu jagamise viisi üle. Ekspertiisiakti kohaselt on kinnistu väärtus ilma hoonestusõiguseta 134 000 eurot ja hoonestusõiguse väärtus 43 000 eurot. Kuna kinnistule on seatud hoonestusõigus X OÜ kasuks, on asja väärtus kokku 177 000 eurot. Kinnisasi tuleb jätta kostjate kaasomandisse ja hagejale välja maksta tema osa 22 125 eurot rahas.
8.Kostjad ei lasknud pärast pärandaja surma hagejal pärandvaraks olevat sõiduautot Citroën C3 kasutada. Hagejal on õigus sõiduauto kasutamisest tuleneva kasutuseelise hüvitamisele. Kasutuseelis on võrdne sõiduauto väljarentimisel saadava igakuise renditulu kogusummaga. Autorent OÜ andmetel on Citroën C3 keskmine renditasu olnud 330-390 eurot kuus. Kokku on hageja nõue alates pärandi avanemisest ehk 13.06.2012 kuni 31.07.2017 vähemalt 10 182 eurot ((390÷30×18p+((6+4×12+7 kuud)×330)÷2) eurot.
9.Kuna OÜ X osadest kuulub 1⁄2 kostjale II ja pärandvarasse 1⁄2 ning hagejale sellest omakorda 1⁄4, ei ole võimalik osade jagamine reaalosadeks. Hageja jääks vähemusosanikuks, kellel puuduks reaalne võimalus ettevõtte tegevusest osa saada. Kostjad keelduvad hagejale ettevõtte kohta informatsiooni avaldamisest. Kaasomanike huve ja pärimisseaduse (PärS) § 159 arvestades tuleb osa jätta kostjatele ning hüvitada hagejale tema osa väärtus rahas.
10.Pärandvara hulka kuulub pärandajale kuulunud Hiiu-Rahu kalmistul, teine kvartal 12-10, 3-kohaline kirstuplats, mis on kostja II nimel, kuna tema vormistas pärandaja matmise. Tegemist on pärandaja lähisugulaste ja suguvõsa hauaplatsiga, kuhu on maetud pärandaja isa ja mis on planeeritud ka pärandaja ema matmiskohaks (seatud on ühine hauakivi). Arvestades, et kostjate ja pärandaja ema suhted on halvad ning hauaplatsil puudub turuväärtus, tuleb hauaplats jätta hageja omandisse, et tagada võimalus matta pärandaja ema tema abikaasa kõrvale.
11.Pärandvara hulka kuulub nõue CKE Inkasso OÜ vastu suurusega 223 690,77 eurot, mille kostja II väidetavalt tasaarvestas 30.11.2012 CKE Inkasso OÜ väidetava 11.01.2012 vahekohtu otsusest tuleneva nõudega pärandaja vastu. Kuna vahekohtu otsus tunnistati kehtetuks (tsiviilasi nr 2-13-52643), ei ole tasaarvestust toimunud ja pärandvarasse kuulub vähemalt pool nõudest CKE Inkasso OÜ vastu.
12.Pärandvara hulka kuulub nõue Telia Eesti AS vastu isikliku kasutusõiguse hüvitise näol kuni X kinnistu omandi kostjatele üleminekuni.
13.Abikaasade ühisvara hulka kuulub ka vallasvara väärtusega umbes 40 000 eurot.
14.Kostjad on pärandvara täielikult hõivanud ning takistavad hagejal selle valdamist ja kasutamist. Seega on kostjatel soov saada pärandvara omandit, eriti arvestades, et kostjad tegutsevad ja elavad koos ning kostja II on kostja I ema, kellele kuulub ühisvararežiimist
tulenevalt enamus pärandvarast. Kogu pärandvara tuleb seetõttu jätta ühiselt kostjate omandisse (v.a Hiiu-Rahu kalmistuplats), pannes neile kohustus maksta hagejale välja tema osa rahas. Hageja huvides ei ole pärandvara jagamine muul viisil, kuna poolte suhted on halvad ja pärandvara ühine kasutamine ei ole võimalik. Alternatiivselt tuleb pärandvara müüa avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada vastavalt pärandiosade suurusele.
15.Selleks, et hageja ei kaotaks pärandvara omandit ilma hüvitist vastu saamata, tuleb kindlaks määrata otsuse täitmise viis selliselt, et omand esemetele ei lähe kostjatele üle enne, kui hagejale makstakse välja hüvitis omandi kaotuse eest. Otsuse täitmine tuleb tagada kohtuliku hüpoteegi või ühishüpoteegi seadmisega pärandvaraks olevatele kinnistutele. Samuti tuleb otsuse täitmise tagamiseks seada äriregistrisse käsutamise keelumärge OÜ X osadele hageja kasuks kuni kostjate poolt hagejale hüvitise kohase tasumiseni.
16.Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Hageja tegi enne hagi esitamist kõik endast oleneva kaaspärijatega kokkuleppe saavutamiseks. X OÜ ekspertiisikulud tuleb jätta täies ulatuses kostjate kanda või alternatiivselt pärijate kanda vastavalt igaühe pärandiosa suurusele, arvestades, et hageja tasus 1/3 ekspertiisikuludest ja kostjad keeldusid neile kohtumäärusega määratud 2/3 osa tasumisest. Kuna osaühingu osa ei olnud väärtusetu, nagu väitsid kostjad, oli ekspertiisi teostamine kõikide pärijate huvides. Kostjad keeldusid hagejale ettevõtte väärtuse väljaselgitamiseks informatsiooni andmisest. Kostjate vastuväited
17.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18.464/1000 suurune mõtteline osa OOO kinnistust ei kuulu terves ulatuses pärandvara hulka. Abikaasade osade võrdsusest ei tule kõrvale kalduda. Ringkonnakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-13-4990, et LL ehitas krundile eluhoone koos juurdeehitustega ja tal oli NN-ga kokkulepe, et ehitist ei ehitata tasuta, vaid kinnisasja osa vastu. Hageja ei tõendanud, et elamu oleks rajatud enne kostjaga II sõlmitud abielu ja ta ei ole toonud esile, millal elamu ja juurdeehitused rajati. Hageja ei ole neid asjaolusid tõendanud ka käesolevas menetluses. Hageja tõendid ei tõenda, et elamu ehitati LL lahusvara arvelt. Jõustunud lahendis on tuvastatud, et abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks puudub alus. Käesolevas asjas ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale. Tõendamata on hageja väide, nagu oleks OOO 464/1000 mõttelise osa hind 310 000 eurot. Eksperthinnangu kohaselt on selle osa väärtus 245 000 eurot. Pärandvara koosseisu kuulub seega 232/1000 mõtteline osa OOO kinnistust, mille väärtus on mitte rohkem kui 100 000 eurot.
19.X kinnisasi ei kuulu täies ulatuses pärandvara koosseisu. Kuna 1/6 suurune mõtteline osa kinnisasjast on pärandajale omandireformi käigus tagastatud vara, oli 4,31 ha kinnisasjast tema lahusvara. Õige ei ole hageja hinnang kinnisasja väärtusele. Kinnistu väärtus ei ületa 30 000 eurot. Pärandvara koosseisu kuulub seega 583/1000 suurune mõtteline osa kinnisasjast väärtusega mitte rohkem kui 17 400 eurot.
20.Kostjad nõustuvad, et pärandvara hulka kuulub 1⁄2 TTT kinnistust, aga õige ei ole kinnisasja väidetav väärtus 75 000 eurot. Arvestades kinnistu suurust ei ületa selle koguväärtus 20 000 eurot. Kinnistul ei ole vee ja elektriga liitumist. Samuti vajab sellel asuv hoone renoveerimist ja kinnistu on koormatud hoonestusõigusega.
21.Kostjad nõustuvad, et sõiduauto Škoda Octavia (YYYYYY) ja VAZ 2107 (NNNNNN) ei kuulu pärandvara hulka. Seetõttu ei ole tekkinud ka kasutuseelise hüvitamise nõuet. 1⁄2 sõiduautost Citroën C3 kuulub pärandvara hulka, kuid tõendamata on, et selle väärtus oleks 5500 eurot. Sõiduki väärtus ei ole enam kui 2200 eurot. 1⁄2 haagisest TikiTreiler
(OOOOO) kuulub pärandvara hulka, kuid selle väärtus on 200 eurot. Haagis TikiTreiler (OOOOOO) ei kuulunud pärandajale. 1⁄2 omavalmistatud haagisest (XXXXXX) kuulub pärandvara hulka, kuid selle väärtus ei ole enam kui 50 eurot. 1⁄2 mootorpaadist (VVVVV) kuulub pärandvara hulka, kuid selle väärtus ei ületa 500 eurot. Veok Iveco Eurocargo (MMMMMM) ei kuulu pärandvara hulka.
22.1⁄2 OÜ X osadest kuulub pärandvara koosseisu, kuid tõendamata on, et ettevõtte väärtus oleks hageja väidetud 250 000 eurot. Arvestades ettevõtte 2014.a majandusaasta tulemusi, ettevõtte varade väärtust ja kohustusi ning seda, et omakapital on -52 982 eurot, on ettevõtte koguväärtuseks selle osade nimiväärtus 2556 eurot.
23.M OÜ ei kuulu pärandvara koosseisu. Ettevõte kustutati äriregistrist 22.05.2013.
24.Õige on hageja seisukoht, et pärandvara hulka kuulub 1⁄2 rahalistest vahenditest krediidiasutustes väärtusega 228,03 eurot.
25.Hüvitis isikliku kasutusõiguse eest, mis on seatud Telia Eesti AS kasuks X kinnistule, ei kuulu pärandvara koosseisu, kuna Telia Eesti AS ei ole alates 2012.a väljamakseid teinud. Nõue saab tekkida alates pärandvaraks oleva kinnisasja jagamisest ja Telia Eesti AS poolt väljamakse tegemisest. Kostjad I ja II ei ole kasutuseelist saanud.
26.Hagejal ei ole õigust nõuda kasutuseelise hüvitamist OOO kinnisasja eest. Nõue on ebaselge ja arusaamatu. Pärandvara hulka kuulub 232/1000, mitte 464/1000 suurune mõtteline osa. Hageja märgitud kasutuseelise igakuine väärtus ei ole õige. Sarnaste objektide üüripakkumised kasutuseelise suurust ei tõenda. Hageja on kostjate I ja II elukohaks olevasse OOO elamusse omavoliliselt sisenenud, lõhkunud välisukse ja luku. Hageja ei saa nõuda kasutuseelist osa eest, mida teised ühisomanikud on õigustatud kasutama.
27.Hagejal ei ole õigust kasutuseelisele sõiduauto Citroën C3 eest. Nõue ei ole selge. Hageja arvestab kasutuseelise ebaõigesti kogu sõiduauto eest, kui pärandvara hulka kuulub vaid 1⁄2. Nõue ületab oluliselt vara väärtust. Õige ei ole hageja arvestatud kasutuseelise igakuine väärtus. Hageja ei ole väljendanud soovi asja kasutada ja pärijate vahel puudub vara kasutamise osas ka kokkulepe. Kasutuseelist ei saa nõuda osa eest, mida teised ühisomanikud on õigustatud kasutama. Kostjatel I ja II on sõiduki tehnilise registreerimistunnistuse kohaselt õigus seda kasutada.
28.Hageja nimekiri vallasvara kohta ja selle väärtus on tõendamata. Pärandvarasse kuulub kaks sileraudset jahipüssi väärtusega kokku 300 eurot.
29.Hiiu-Rahu kalmistu kirstuplats ei kuulu pärandvara koosseisu. Kostja II sõlmis matmiskoha kasutamise lepingu 03.07.2012, s.o pärast abikaasa surma. Kostja II korraldas matusetalituse, paigaldas hauakivi ja hauakividele graniitalused ning hooldab platsi.
30.Hageja nõue seoses väidetava nõudega CKE Inkasso vastu on arusaamatu. Tõendamata on, et kostja II oleks tasaarvestanud pärandaja ja kostja II ühisvarasse kuuluva nõude CKE Inkasso OÜ nõudega, millele oleks pärijatel nõudeõigus. Vastuhagi
31.Kostjad esitasid 09.04.2017 vastuhagi ja 31.08.2017 selle tervikteksti, milles palusid jagada veel jagamata pärandvara järgmiselt: •
jätta OOO, Tallinn kinnistu kostjate kaasomandisse;
•
jätta TTT kinnistu X külas, Raplamaal hageja ja kostjate kaasomandisse;
•
jätta sõiduauto Citroën C3 kostja I ainuomandisse;
•
jätta X OÜ osad pärijate kaasomandisse vastavalt nende osade suurustele, s.t kostjale I 25%, kostjale II 62,5% ja hagejale 12,5%;
•
jätta kalapüügivahendid, kalapüügiriided ja tööriistad hageja omandisse;
•
kohustada kostjaid tasuma hagejale enamsaadud vara väärtuse eest hüvitist 29 283,25 eurot. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.
32.Kuna pärandaja oli abielus kostjaga II, kuulub pärandvara hulka 1⁄2 abikaasade ühisvarast. Esemetest, mis olid abikaasade ühisvara, on kostja II osa 62,5%, kostja I osa 25% ja hageja osa 12,5%. Pärandaja lahusvaraks olevatest esemetest on kostja II osa 25%, kostja I osa 50% ja hageja osa 25%.
33.Kostjatel tuleb OOO kinnistu eest tasuda hagejale 32 525 eurot. Kompromissi sõlmimisel lepiti kokku, et hageja tasub enamsaadud vara eest kostjatele hüvitisena 616,75 eurot, mis tasaarvestatakse poolte vahel OOO kinnistu jagamisel hüvitamisele kuuluva summaga. Lisaks tuleb hagejal hüvitada kostjatele nende osa kalapüügivahenditest, kalapüügiriietest ja tööriistadest, s.o 2625 eurot (87,5% 3000 eurost (2500 + 500)). Kokku tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitist 29 283,25 eurot (31 908,25 – 2625).
34.TTT kinnistu tuleb jätta pärijate kaasomandisse. Pärija peab arvestama, et ta võib vara jagamise tulemusel saada kinnisasja ainu- või kaasomanikuks ja ei saa loota üksnes rahalisele hüvitisele. X OÜ osad tuleb jätta pärijate kaasomandisse vastavalt nende osade suurustele. Osaluse jagamist ei välista see, et hageja jääks vähemusosanikuks ja et hagejale ei anta ettevõtte kohta teavet. See ei õigusta kostjate koormamist hageja osa hüvitamisega. Osaühingu osalus on hiljem kergesti jagatav. Kostjad nõustuvad OOO kinnisasjast hagejale tema osa hüvitamisega, kuid veel teise kinnistu ja osaühingu osade hüvitamine on kostjatele liigselt koormav. Hüvitamisele kuuluv summa on niigi väga suur. Alternatiivse lahenduse olemasolul ei ole mõistlik koormata kostjaid veel suurema hüvitise maksmisega.
35.Pärandvara jagamisel tuleb arvestada mh kaaspärijate enamiku soove. Pärandvara enamus kuulub kostjatele.
36.Kuna hagi esitamine kohtusse ei olnud vajalik, ei ole õiglane jätta menetluskulusid kostjate kanda. Kostjad on soovinud jagada vara kohtuvälise kokkuleppega. Kuna läbirääkimised on luhtunud hageja vastuseisu tõttu, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna tõendamiskoormis X OÜ väärtuse tõendamisel lasus hagejal, on ekspertiisikulud õigustatud ja mõistlik jätta hageja kanda, kes ka ettevõtet üle hindas. Hageja vastus vastuhagile
37.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
38.Maakohus rahuldas hagi pärandvara koosseisu tuvastamiseks osaliselt ja tuvastas, et • pärandvara hulka kuulub: o 232/1000 suurune mõtteline osa OOO, Tallinn kinnisasjast; o nõue Telia Eesti AS vastu - isikliku kasutusõiguse hüvitise summa 3182,75 eurot; o vallasasjad pooles mõttelises osas (pliit, ahi, kubu, nõudepesumasin, kohvimasin Jura, pott, mahlapress, elutoa valgustid, kaks televiisorit, mööbel elutoas, lehmanahk, raamatud, teise korruse mööbel, mängukonsool Wii, pingpongi laud, trenažöör, mööbel
pärandvara hulka ei kuulu: o OOO, Tallinn kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pärandvara jagamiseni; o sõiduauto Citroën C3 kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis; o Hiiu-Rahu kalmistu, teine kvartal, 12-10, 3-kohaline kirstuplats; o 1⁄2 nõudest CKE Inkasso OÜ vastu; o pesumasin, valgustid köögis, ehted, kuivati, vann, valgustid keldris, mutrivõtmed, käi.
39.Maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi pärandvara jagamiseks osaliselt ning lõpetas pärijate ühisomandi järgmisele varale: • 232/1000 mõttelisele osale OOO, Tallinn kinnisasjast, jättes selle kostjate ühisomandisse; • 1⁄2 mõttelisele osale TTT kinnisasjast Vigala vallas X külas Raplamaal, otsustades selle müümise avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ja saadud raha jagamise vastavalt pärijate pärandiosade suurustele; • 1⁄2 mõttelisele osale X OÜ osast, jättes selle kostjate ühisomandisse; • 1⁄2 mõttelisele osale sõiduautost Citroën C3, jättes selle kostjale I; • 1⁄2 mõttelisele osale nõudest Telia Eesti AS vastu isikliku kasutusõiguse eest, jättes selle (seisuga 09.10.2017 3182,75 eurot) kostjate ühisomandisse; • 1⁄2 mõttelisele osale padrunivõtmete komplektist ja kalapüügivahenditest, otsustades nende müümise avalikul enampakkumisel täituri vahendusel ja saadud raha jagamise vastavalt pärandiosade suurustele; • 1⁄2 mõttelisele osale järgmistest vallasasjadest: pliit, ahi, kubu, nõudepesumasin, kohvimasin Jura, pott, mahlapress, elutoa valgustid, kaks televiisorit, mööbel elutoas, lehmanahk, raamatud, teise korruse mööbel, mängukonsool Wii, pingpongi laud, trenažöör, mööbel keldris, võsalõikur, kompressor, survepesur Kärcher, BBQ grill ja kasvuhoone, jättes need kostjate ühisomandisse.
40.Kohus rahuldas hagi enamsaadud vara hüvitamiseks osaliselt ja rahuldas vastuhagi enamsaadud vara hüvitamiseks ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks hüvitisena välja 34 756,75 eurot OOO kinnistu osa eest, 19 455 eurot X OÜ osa eest ning 1988,47 eurot vallasasjade ja nõude eest Telia Eesti AS vastu. Kohus mõistis kostjalt I hageja kasuks sõiduauto Citroën C3 osa hüvitamiseks välja 275 eurot.
41.Kohus rahuldas hageja taotluse otsuse täitmise korra määramiseks osaliselt ja määras: • hagejal ei ole kohustust anda kostjatele tahteavaldust OOO kinnistu mõttelise osa omandi üleandmiseks ja vastavate kinnistusraamatu omanike kannete tegemiseks enne, kui nad on hagejale tasunud 34 756,75 eurot; • hagejal ei ole kohustust anda kostjatele tahteavaldust X OÜ osa omandi üleandmiseks kostjatele enne, kui nad on tasunud hagejale 19 455 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse otsuse täitmise tagamiseks hagi tagamise abinõude rakendamisega.
42.Kohus lõpetas menetluse hageja nõude osas tuvastada, et pärandvarasse kuulub külmutuskapp, mikrolaineahi, söögilaud ja 8 tooli, laelamp söögilaua kohal, nõud ja 12 taldrikut, üks pann, noad ja kahvlid, veekeetja, röster, üks televiisor, vaip, pesumasin ja aiamööbel.
43.Kostja III menetluskulud jäid tema enda kanda. Kohus mõistis kostjalt II ekspertiisikulude katteks riigituludesse välja 2000 eurot ja kostjalt I 2000 eurot. Menetlusosaliste kulud, mis on seotud kostjate I ja II 15.01.2018 esitatud ning tagasi võetud tõenditega, jättis kohus
kostjate I ja II kanda. Muud menetluskulud nii hagi, vastuhagi kui kompromissi osas jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.
44.Kohus tuvastas, et pärandaja LL ja kostja II abiellusid 12.12.1992. Pärandaja suri 12.06.2012. Tema vara pärisid hageja ja kostjad 1⁄4 mõttelistes osades. Kostja III võõrandas 31.07.2015 temale kuulunud mõttelise osa pärandvara ühisusest kostjale I ja kohus lubas tal astuda menetlusse kostja III õigusjärglasena. Kostjale I kuulub seega 1⁄2 mõtteline osa pärandvarast.
45.Pärandvara koosseisu kuulub 232/1000 suurune mõtteline osa OOO kinnisasjast. Kuna 464/1000 suurune mõtteline osa kinnisasjast omandati pärandaja ja kostja II abielu ajal, kuulus see abikaasade ühisvara hulka ja pärandvara koosseisu kuulub sellest pool. Abikaasade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks puudub alus, kuna üks abikaasadest on surnud. Samuti ei ole tõendatud kulutuste tegemine kinnisasjale enne abielu sõlmimist. Need asjaolud on tuvastatud juba tsiviilasjas nr 2-13-4990. 20.06.2017 kohtulikus kompromissis leppisid pooled kokku, et kinnistu turuväärtuseks loetakse 282 000 eurot. Kuna kompromiss on pooltele siduv, ei oma tähtsust hageja esitatud tõendid kinnistu turuväärtuse kohta.
46.Kinnisasi tuleb jagada selliselt, et see jääb kostjate ühisomandisse ja kostjad kohustuvad solidaarselt maksma hagejale välja tema osa rahas, s.o 35 250 eurot. Vastavalt 20.06.2017 kompromissile peavad kostjad hüvitama hagejale 123,50 eurot ja hageja kostjatele 616,75 eurot. Kokkuleppe kohaselt tasaarvestatakse hüvitis OOO kinnisasja jagamisel hüvitamisele kuuluva rahaga. Kostjad peavad seega tasuma hagejale solidaarselt hüvitist 34 756,75 eurot (35 250 + 123,50 – 616,75).
47.Hageja tuvastusnõue, et OOO kinnisasja kasutuseelis kuulub pärandvara hulka, jääb rahuldamata. Asjaolud, mille alusel hageja kasutuseelist arvestab, on seotud perioodiga, mis järgneb pärandaja surmale. Hagejal on võimalik esitada kasutuseelise hüvitamiseks eraldi hagi.
48.Pärandvara hulka kuulub 1⁄2 TTT kinnisasjast. See tuleb vastavalt hageja alternatiivnõudele müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ja saadud raha jagada vastavalt pärandiosade suurusele.
49.Pärandvara hulka kuulub 1⁄2 X OÜ osast. 20.06.2017 sõlmitud kompromissi kohaselt on osaühingu turuväärtus 155 637 eurot. Poolte väited kinnitavad, et erinevalt kostjatest ei ole hageja äriühingu osa omamisest huvitatud. Kuna pärandvarasse kuulub vaid 1⁄2 mõtteline osa, on mõistlik jätta see kostjate ühisomandisse. Kostjate väide, et hüvitise maksmine on neile koormav, ei õigusta nende soovi jätta osaühingu osa hagejale. 1⁄2 mõttelise osa võõrandamine hageja pakutud viisil, st avalikul enampakkumisel, ei ole mõistlik. Hagejale tuleb välja maksta tema osa rahas, s.o 19 455 eurot.
50.Vaidlus puudub selle üle, et pärandvara hulka kuulub 1⁄2 sõiduautost Citroën C3. Sõiduki turuväärtus on vastavalt VEHO Eesti AS sõiduki hindamisele 2200 eurot. Hagejale kuuluva osa väärtus on seega 275 eurot. Hageja sõiduki osa enda omandisse ei soovi. Kostjad soovisid jätta sõiduki kostjale I, kuid käesoleva asja raames ei ole terve auto jagamine võimalik. Pärandvarasse kuuluv 1⁄2 osa tuleb seega jätta kostjale I ja panna talle kohustus hüvitada hagejale tema osa rahas. Kasutuseelis sõiduauto kasutamise eest ei kuulu pärandvara hulka ja sellele ei kohaldu pärandvara jagamise sätted.
51.Hiiu-Rahu kalmistu hauaplats või selle kasutusõigus ei kuulu pärandvara hulka. Asjaolu, et selle platsi kasutamises on omastel võimalik kalmistuseaduse (KalmS) alusel kokku leppida ja saada platsi kasutamiseks eelisõigus, ei muuda platsi pärandvaraks. Hauaplats ja selle
kasutusõigus, erinevalt isikule kuuluvast varast, ei ole vabalt võõrandatav ja sellel ei ole harilikku väärtust. Kasutusõigusega ei kaasne ka kohustusi.
52.Nõue Telia Eesti AS vastu X kinnistule 09.03.2011 lepinguga 25 aastaks seatud isikliku kasutusõiguse eest kuulub pärandvara hulka, kuna selline õigus oli pärandajal tema surma ajal olemas. Hagi täpsustuse kohaselt ei kuulu pärandvara koosseisu nõue juulist 2012 kuni pärandvara jagamiseni ja kohus seda perioodi puudutavaid väiteid ei hinda. Telia Eesti AS tasus pärandajale 1422 eurot 2011.a ja 2012.a. Kuna lepingu kohaselt tasutakse kasutusõiguse tasu aasta eest ette, tuleb summad lugeda makstuks perioodi eest 13.06.201225.03.2013. Seega hõlmas eluajal ära makstud tasu ka surmajärgset perioodi. Pärandvarasse kuulub lepingu alusel nõue järgnevate aastate eest hüvitise saamiseks. See, et tasu ei ole nõutud, ei tähenda, et nõue ei ole pärandi hulgas. Hageja nõuab tasu perioodi eest 25.03.2013 kuni kompromissi alusel X kinnisasja kostjatele üleminekuni 09.10.2017. Pärandvarasse kuulub seega kokku 3182,75 eurot, millest hageja osa väärtus on 795,69 eurot. Tõendamata on hageja väide, et pärandvarasse kuulub nõue iga-aastase väärtusega 1800 eurot ja suurenemisega, kokku 9000 eurot. Kuna X kinnistu jäi kompromissiga kostjatele ja vaidlus puudub selles, et isiklik kasutusõigus on seotud omanikuga, on põhjendatud hageja nõue lõpetada ühisomand sellele poolele nõudest.
53.Pärandvara hulka ei kuulu pool nõudest CKE Inkasso OÜ vastu. Pärandajal ja kostjal II ei ole olnud nõudeid CKE Inkasso OÜ vastu. Kostjal II oli 01.10.1992 laenulepingust, s.t abielueelsest ajast tulenev nõue BB vastu, mille ta loovutas 223 690,77 euro ulatuses CKE Inkasso OÜ-le. 30.11.2012 leppisid kostja II ja CKE Inkasso OÜ kokku, et loovutatud nõue ja CKE Inkasso OÜ nõue pärandaja vastu loetakse võrdseks ja tasaarvestatakse. Hageja ei seadnud kahtluse alla 30.11.2012 kokkuleppe ehtsust, kuid peab ebausaldusväärseks nende dokumentide koopiaid, millele kokkuleppes on viidatud. Hageja tõlgendab dokumente ja nende sisu valikuliselt ning meelevaldselt. Dokumente tuleb hinnata koostoimes. Loovutatud nõue ei olnud abikaasade ühisvara, millest pool võiks kuuluda pärandvara hulka. Meelevaldne on väide, et kostjal II ei saanud enne abielu vara olla.
54.Hageja ei saa nõuda selle pärandvara hulka kuulunud vallasvara jagamist, mille osas jõudsid pooled 20.06.2017 kompromissis kokkuleppele. Poolte ühisomand tuleb lõpetada veel jagamata 1⁄2 mõttelisele osale järgmistest esemetest: pliit, ahi, kubu, nõudepesumasin, kohvimasin Jura, pott, mahlapress, elutoa valgustid, kaks televiisorit, mööbel elutoas, lehmanahk, raamatud, teise korruse mööbel, mängukonsool Wii, pingpongi laud, trenažöör, mööbel keldris, võsalõikur, kompressor, survepesur Kärcher, BBQ grill ja kasvuhoone. Nimetatud esemed tuleb jätta kostjate ühisomandisse ja kohustada neid välja maksma hageja osa rahas, s.o 1192,78 eurot. Avalikule enampakkumisele tuleb panna 1⁄2 mõtteline osa kalapüügivahenditest ja padrunvõtmete komplektist.
55.Otsuse täitmise korrana tuleb määrata, et hageja ei pea andma kostjatele tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks enne, kui kostjad on tasunud hagejale hüvitise. Hageja taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks jääb rahuldamata. Taotlus hageja kasuks käsutamise keelumärke seadmiseks kõikidele osadele äriregistris jääb rahuldamata. Muude hüvitiste osas (hüvitised sõiduauto, vallasasjade ja Telia Eesti AS nõude eest) puudub alus arvata, et nende täitmine on võimatu või raskendatud, mis õigustaks otsuse tagamist või täitmise korra määramist. Hageja apellatsioonkaebus
56.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus
•
• • • • • •
jättis kõrvale kaldumata abikaasade osade võrdsuse põhimõttest ja tuvastamata, et pärandvara hulka kuulub 464/1000 mõtteline osa kinnisasjast OOO, Tallinn ning jättis seetõttu osaliselt rahuldamata nõude 464/1000 mõttelise osa kinnistu jagamiseks, selle kostjate ühisomandisse jätmiseks ning enamsaadud vara eest suurema hüvitise kui 34 756,75 euro väljamõistmiseks, samuti osas, milles kohus jättis vastavas ulatuses kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramata; jättis rahuldamata nõude tuvastada, et pärandisse kuulub OOO, Tallinn kinnistu kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pärandvara jagamiseni; jättis rahuldamata nõude tuvastada, et pärandisse kuulub sõiduauto Citroën C3 kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pärandvara jagamiseni; jättis tuvastamata, et Hiiu-Rahu kalmistuplatsi kasutusõigus kuulub pärandvarasse ja selles osas pärandvara jagamata; jättis rahuldamata nõude tuvastada, et pärandisse kuulub 1⁄2 nõudest CKE Inkasso OÜ vastu summas 223 690,77 eurot; mõistis kostjatelt hageja kasuks välja vallasasjade ja AS Telia osas hüvitise väiksemas summas kui 1995,94 eurot; hageja menetluskulude jaotuse osas.
57.Maakohus leidis ebaõigesti, et tsiviilasjas nr 2-13-4990 lahendati küsimus OOO, Tallinn kinnisasja omandi osas abikaasade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumise kohta. Seda ei saanudki teha, kuna pärast pärandaja surma ei olnud abikaasade ühisvara võimalik jagada. Küll aga saavad pärijad esitada nõude, et kohus tuvastaks selle, et mõnest abikaasade ühisvara hulka kuulunud esemest kuulub pärandvara koosseisu mitte 1⁄2, vaid teistsugune osa. Tsiviilasjas nr 2-13-4990 ei olnud tegemist sama nõudega samadel alustel, nagu leidis maakohus ja otsus ei ole pooltele siduv. Selles asjas tuvastati, et pärandaja omandas OOO 464/1000 mõttelise osa vähemalt osaliselt lahusvara (maa tagastamise nõudeõiguse) arvel. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kinnisasjal asuvad hooned oleks ehitatud ühisvara arvel. Maakohtu vastupidine järeldus on arusaamatu. Kostjad ei ole tõendanud isegi seda, millal hooned ehitati. Maakohus heitis ebaõigesti hagejale ette, et ta ei ole tõendanud ehitiste abikaasade ühisvara arvel ehitamist. Tõendatud on, et hooned kuulusid tegelikult NN-le ja maa tagastamise nõudeõigus kuulus pärandaja lahusvara hulka. Seetõttu tuleb abikaasade võrdsusest kõrvale kalduda ja tunnistada kogu 464/1000 mõtteline osa pärandaja lahusvaraks. Maakohus jättis olulised tõendid hindamata.
58.Kinnisasja turuväärtuse hindamisel tuleb arvestada, et hüvitada tuleb ühisvara huvides kasutatud lahusvara väärtus, mitte lahusvarast tehtud kulutused. Kui kohus leiab, et põhjendatud ei ole lugeda OOO mõtteline osa tervikuna pärandvara hulka kuuluvaks, tuleb omandiosa suuruse kindlaksmääramisel proportsionaalselt arvesse võtta kinnisasja turuväärtuse ajas suurenemine. Maakohus leidis ebaõigesti, et OOO mõttelise osa väärtuse määramisel tuleb lähtuda 20.06.2017, s.o peaaegu kaks aastat varem kompromissis märgitud väärtusest. Pooled konstateerisid kinnisasja väärtust vaid sellel hetkel, aga ei leppinud kokku, et asja väärtus ei muutu. Kaasomandi lõpetamisel tuleb tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise aja seisuga.
59.Ebaõige ja vastuolus Riigikohtu praktikaga on maakohtu seisukoht, et hagejale ei saa pärandvara (OOO kinnisasja) eest kasutuseelist välja mõista. Pärijatel ühisomanikena on ühine õigus saada asjast kasutuseelist. Õige ei ole seisukoht, et pärandvara koosseisu ei kuulu vara, mis on tekkinud pärast pärandaja surma. Vara, mis tekib seoses võimatusega kasutada pärandvara koosseisu kuuluvat vara, on samuti pärandvara (PärS § 156 lg 1). Ühisomandi eripära arvestades ei saa kasutuseelise hüvitamise nõuet maksma panna üks pärija teise vastu. Nõude maksmapanekuks tuleb pärandvara hulka kuuluv kasutuseelis omavahel jagada (Riigikohtu otsus nr 2-14-11930, p 14). Isegi siis, kui tegemist oleks eraldi
nõudega, on arusaamatu kohtu järeldus, et hagejal tuleb esitada uus hagi olukorras, kus ta on vastava nõude kohtusse juba esitanud. Kohus pidi kasutuseelise hüvitamise nõude lahendama sisuliselt. Samadel põhjustel jättis maakohus ebaõigesti lahendamata sõiduauto Citroën C3 kasutuseelise hüvitamise nõude.
60.Maakohus leidis ebaõigesti, et Hiiu-Rahu kalmistu plats ei kuulu pärandvara koosseisu. Maakohus tegi KalmS § 9 lg-st 13 ebaõige järelduse. Pärijad on surnu omaksed KalmS § 9 lg 5 tähenduses. Kuna pärijad vaidlevad selle üle, kellele kalmistu kasutusõigus üle läheb, on tegemist pärandvaraks oleva nõudeõigusega, mida on võimalik jagada.
61.Maakohus leidis ebaõigesti, et nõue, mille kostja II CKE Inkasso OÜ-le loovutas, kuulus tema lahusvara hulka ega kuulunud seega pärandvara koosseisu. Seejuures leidis maakohus, et kostjate poolt 15.01.2018 esitatud tõendid (lisad 4 ja 6) ei ole usaldusväärsed. Maakohtu järeldused on vastuolulised. Kostja II kinnitas, et tema nõue oli olemas ja tema poolt CKE Inkasso OÜ-le loovutatud, seega on kostja II ühisvaraks olnud pärandvara käsutanud. Arusaamatuks jäävad maakohtu etteheited hagejale seoses sellega, et ta ei vaidlustanud 30.11.2012 kokkuleppe ehtsust, samuti kohtu järeldus, et tõenditena esitatud koopiad on samad, millele kokkuleppes viidatakse. Hageja vastuväited kostjate esitatud tõenditele jättis maakohus analüüsimata ja leidis vastuoluliselt, et ebausaldusväärsete dokumentide alusel on võimalik tuvastada, et kostjate väited on tõesed. Kostjate väited on tõendamata. Kohus ei ole esitatud dokumentide tõesust ega ehtsust kontrollinud, samuti ei tõendanud kostjad, et kostjal II oli kaks kuud enne pärandajaga abiellumist 3,5 miljonit krooni lahusvara. Väär on kohtu seisukoht, et kõiki koopiatena esitatud dokumente tuleb vaadelda ja hinnata koos. Kõikide dokumentide usaldusväärsust ei saa ühtmoodi hinnata. Maakohtu seisukoht on arusaamatu ka põhjusel, et 30.11.2012 kokkuleppe ehtsust pooled ei vaidlustanud ning hageja palus kostjatelt ja kolmandatelt isikutelt tõendi originaali välja nõuda. Arusaamatu on väide, et 30.11.2012 dokumendist ei ole võimalik üldse järeldada, et kostjal II oleks olnud nõue CKE Inkasso OÜ vastu. Kohus ei võimaldanud hagejal tõendeid koguda ja tõendada, et 15.01.2018 esitatud dokumentide koopiad on võltsitud. Dokumentide ehtsust pidid tõendama kostjad. Kuna originaaldokumente ei olnud ja hageja põhistas dokumentide ehtsuse kaheldavuse, ei saanud neid dokumente usaldusväärseks pidada. Maakohus jättis hindamata hageja poolt esile toodud asjaolud, mis seavad kostjate tõendite usaldusväärsuse kahtluse alla.
62.Maakohus mõistis ebaõigesti kostjatelt hageja kasuks vallasvara ja Telia Eesti AS nõude eest välja 1988,47 eurot. Maakohtu otsuse põhjendustes toodud hindade ja arvutuste kohaselt on kasutusõiguse hüvitis ja vallasvara hüvitis kokku 1995,94 eurot. Seoses väljamõistetud hüvitiste suuruse vaidlustamisega vaidlustab hageja maakohtu otsust ka otsuse täitmise korra kindlaksmääramise osas.
63.Arvestades apellatsioonkaebuse väiteid ja esile toodud asjaolusid, samuti seda, et enamus menetluskulusid on tekkinud kostjate tõttu, tuleb hageja menetluskulud jätta kostjate kanda. Maakohus ei ole hageja menetluskulusid puudutavate väidete osas seisukohta võtnud. Kostjate apellatsioonkaebus
64.Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus: • tuvastas, et pärandaja pärandisse kuulub nõue Telia Eesti AS vastu isikliku kasutusõiguse hüvitise eest ja jagas selle pärijate vahel; • rahuldas hagi X OÜ 1⁄2 suuruse osa jagamiseks, lõpetas pärijate ühisomandi sellele, jättes osaühingu osa kostjate ühisomandisse, pannes neile kohustuse hüvitada hagejale tema osa rahas;
•
•
jättis rahuldamata vastuhagi osas, milles kostjad palusid jätta X OÜ osa poolte kaasomandisse vastavalt hagejale 12,5%, kostjale II 62,5% ja kostjale I 25% suuruses osas või alternatiivselt jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude osaühingu ühisomandis oleva osa müümiseks avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamiseks pärijate vahel vastavalt nende pärandiosade suurusele; rahuldas osaliselt hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra määramiseks.
Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda.
65.Maakohus leidis ebaõigesti, et pärandaja pärandvara hulka kuulub nõue Telia Eesti AS vastu isikliku kasutusõiguse hüvitise eest. Pooled leppisid kompromissis X kinnistu jagamisel kokku, et kinnistu jagamisega lõppevad ka sellega seonduvad pretensioonid. Sellega loobus hageja mistahes nõuete esitamisest. Isikliku kasutusõiguse tasu on seotud kinnistu omanikega. Kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepinguga kohustus omanik kinnistu võõrandamisel selle omandajale kõik lepingust tulenevad omaniku õigused ja kohustused üle andma. Samuti ei ole Telia Eesti AS poolt tulevikus välja makstav isikliku kasutusõiguse tasu pärandvara. Pärast pärandaja surma ei ole väljamakseid tehtud. Tegemist võib olla nõudega Telia Eesti AS vastu, mitte teiste pärijate vastu. Maakohus jättis nende asjaoludega arvestamata.
66.Maakohus rahuldas ebaõigesti hageja nõude jagada X OÜ 1⁄2 mõtteline osa selliselt, et see jäetakse kostjate ühisomandisse ja neile pannakse kohustus hüvitada hagejale tema osa rahas. Maakohtu lahendus on kostjate suhtes ebamõistlikult koormav. Kuna kostjad ütlesid selgelt, et neile on hagejale hüvitise maksmine üleliia koormav, ei tohtinud kohus sundida ühisomanikke omandit vastu võtma ja kohustada neid maksma selle eest hüvitist. Omandi vastuvõtmiseks sundimist ei saa õigustada kohtu toodud argumentidega. Seega tuli ühisomand lõpetada muul viisil, s.o kostjate pakutud viisil, jättes see poolte kaasomandisse vastavalt pärandiosade suurustele. Alternatiivselt on võimalik rahuldada hageja alternatiivne nõue - panna osa müüki avalikul enampakkumisel. Vastused apellatsioonkaebustele
67.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
68.Maakohtu otsus on poolte poolt vaidlustatud kinnistu OOO Tallinnas mõttelise osa, sama kinnisasja ja sõiduki Citroen C3 kastutuseelise, nõude CKE Inkasso OÜ vastu, X OÜ osa, nõude Telia Eesti AS vastu ja kalmistuplatsi kasutusõiguse pärandvarana jagamise osas, samuti osaliselt väljamõistetud hüvitise suuruse, osaliselt kohtuotsuse täitmise korra määramise ja menetluskulude jaotuse osas. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
69.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jagas pärandvarana X OÜ 1⁄2 suuruse osa selle jätmisega kostjate ühisomandisse ja mõistis kostjatelt hageja kasuks välja hüvitise, samuti osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude X OÜ 1⁄2 suuruse osa selle müümiseks avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha poolte vahel vastavalt pärandiosade suurusele, osas, milles kohus tuvastas, et pärandvarasse kuulub nõue Telia Eesti AS vastu (isikliku kasutusõiguse hüvitis suurusega 3182,75 eurot) ja jagas selle, samuti osaliselt kostjatelt hageja kasuks väljamõistetud hüvitise suuruse ja kohtuotsuse täitmise korra määramise
osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jagada X OÜ osa hageja alternatiivnõude alusel teisiti ja jätta rahuldamata hageja hagi osas, milles ta palus tuvastada, et pärandvara hulka kuulub nõue Telia Eesti AS vastu ning palus selle jagada. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista ka teistsuguses suuruses hüvitis ja määrata osaliselt teistsugune kohtuotsuse täitmise kord. Samuti tuleb parandada otsuse resolutsiooni p-s 2b ebatäpsus, asendades kompressori 1⁄2 väärtuse 50 eurot õige summaga – 25 eurot. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt otsuse põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kostjate apellatsioonkaebus rahuldatakse.
70.PKS § 39 kohaselt kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut (PärS §-d 152-161). Riigikohus on leidnud, et kohus saab pärandvara koosseisu tuvastades määrata kindlaks, et mõnest abikaasade ühisvara hulka kuulunud esemest ei kuulu pärandvara hulka mitte 1⁄2 mõttelist osa, vaid teistsuguse suurusega mõtteline osa. Kohus võib ka pärandvara koosseisu määrates kalduda PKS § 19 lg-s 2 (enne 01.07.2010 kehtinud redaktsioon) märgitud alustel kõrvale abikaasade osade võrdsusest (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-151-09, p-d 14 ja 15).
71.Tsiviilasjas nr 2-13-4990 tehtud Harju Maakohtu 30.08.2013 ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2014 otsusega tuvastati, et 464/1000 suurune mõtteline osa kinnistust asukohaga OOO, Tallinnas, on pärandaja ja kostja II ühisvara. Ühisvara osas kehtib eeldus, et abikaasade osad on võrdsed. Hageja palus käesolevas asjas tuvastada, et pärandvara hulka kuulub 464/2000 suurune mõtteline osa kinnistust OOO, Tallinnas, leides, et kinnistu osa suhtes tuleb kalduda abikaasade osade võrdsusest kõrvale.
72.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjärelduses õigesti, et LL pärandvara hulka kuulub kinnistu OOO, Tallinnas 464/1000 suurusest mõttelisest osast 1⁄2, s.o 232/1000 suurune mõtteline osa, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb selles osas osaliselt muuta.
73.Maakohus leidis ebaõigesti, et tsiviilasjas nr 2-13-4990 tehtud kohtuotsustes tuvastatud asjaolud ei vaja TsMS § 457 lg 1 järgi tõendamist käesolevas tsiviilasjas, viidates seejuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-88-96. Maakohus jättis tähelepanuta, et nimetatud Riigikohtu lahendi tegemise ajal kehtis TsKS § 242 lg 1, mille kohaselt ei või pärast otsuse jõustumist pooled ja teised asjast osa võtnud protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse samu nõudeid samadel alustel, samuti vaidlustada teises asjas eelmise kohtu otsusega kindlaks tehtud asjaolusid ja õigussuhteid. Kehtiv TsMS sätestab teisiti. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on eelnimetatud sätet tõlgendanud selliselt, et pooltele toob õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-181-15, p 58).
74.Samas on tsiviilasjas nr 2-13-4990 tehtud jõustunud kohtuotsused dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 lg 2 mõttes, mida kohus peab TsMS § 232 lg 1 järgi hindama koos teiste tõenditega igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustama oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosaline võib ka eelmises kohtuasjas esitatud tõendeid esitada iseseisvate tõenditena, kui ta leiab, et neid ei ole piisavalt käsitletud. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus tegelikult hinnanud varasemas tsiviilasjas tehtud kohtuotsuseid koos käesolevas asjas esitatud muude tõenditega, mistõttu asjakohatu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-88-96 ei viinud ebaõige otsuse tegemiseni.
75.Hageja tuvastusnõue, et pärandvara hulka kuulub 464/1000 suurune mõtteline osa kinnistust, mitte 232/1000 suurune osa, põhineb sellel, et hageja arvates tuleb abikaasade osade võrdsusest kalduda kõrvale seetõttu, et pärandajal oli kinnistu osa omandamisel selliseks kõrvalekaldumiseks tähelepanu vääriv huvi, kostja II ei osalenud oma sissetuleku või tööga kinnisasja mõttelise osa selle omandamisel ja pärandaja omandas selle oma lahusvara arvel. Selliste faktiliste asjaolude esiletoomine ja tõendamine, mis annaks aluse kõrvale kalduda pärandaja ja kostja II osade võrdsusest, on hageja kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja seda teinud.
76.Hageja esitas käesolevas asjas kinnistut puudutavas osas maakohtule tõenditena Harju Maakohtu 30.08.2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-4990 (I kd lk 46-52) ja lisaks sellele hooneregistri 13.03.2003 tõendi OOO asuvate ehitiste NN-le kuulumise kohta (I kd lk 70), pärandaja ja NN vahel 18.03.2003 sõlmitud maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse loovutamise lepingu, millega pärandaja loovutas nõudeõiguse NN-le (I kd lk 66-68), 28.12.2005 korralduse OOO maa tagastamise kohta NN-le (I kd lk 69), pärandaja 05.04.2007 hagiavalduse NN vastu kinnisasja üleandmiseks kohustamise nõudega tsiviilasjas nr 2-07-4362 (I kd lk 62-65), NN ja pärandaja vahel 17.10.2008 sõlmitud kinnistu osa üleandmise ning valdamise ja kasutamise kokkuleppe, millega NN andis pärandajale üle 464/1000 suuruse mõttelise osa OOO kinnistust (I kd lk 54-61), kinnistusraamatu väljavõtte seisuga 16.01.2013, mille kohaselt olid alates 05.11.2008 OOO kinnistu kaasomanikud NN 536/1000 ja pärandaja 464/1000 mõttelises osas (I kd lk 27). Kostja esitas tõendina Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-4990 (II kd lk 17-26).
77.Tõendatud on asjaolu, et pärandaja ei omandanud kinnistu mõttelist osa maa tagastamise nõudeõiguse alusel, nagu hageja väidab, vaid NN ja pärandaja vahel 17.10.2008 sõlmitud kinnistu osa üleandmise ning valdamise ja kasutamise kokkuleppe alusel, millega NN andis pärandajale üle 464/1000 suuruse mõttelise osa OOO kinnistust (I kd lk 54-61). Nimetatud notariaalse lepingu p-des 2.1.1 ja 2.3.1 on märgitud, kinnistu suhtes on pärandaja ja NN vahel vaidlus tsiviilasjas nr 2-07-4362 ning lepingu p-s 2.3.2 on märgitud, et pooled soovivad nimetatud vaidluse käesoleva lepinguga lõpetada ja NN annab pärandajale tasuta üle kinnistu 464/1000 mõttelise osa omandiõigusest. Lepingu p-s 2.3.3 on märgitud, et pärast käesoleva lepingu sõlmimist puuduvad pooltel üksteise suhtes tsiviilasja nr 2-074362 raames mistahes rahalised ja mitterahalised nõuded. Seega on vaidlus tsiviilasjas nr 207-4362 ja notariaalne leping omavahel tihedalt seotud ning neid ei saa eraldiseisvalt vaadata.
78.Pärandaja ja kostja II abielu registreeriti 12.12.1992. Eelnimetatud notariaalne leping sõlmiti 17.10.2008 ja kanne kinnistusraamatusse tehti 05.11.2008, s.o abielu ajal. Pärandaja 05.04.2007 hagiavalduse NN vastu kinnisasja üleandmiseks kohustamise nõudega tsiviilasjas nr 2-07-4362 (I kd lk 62-65), eelnimetatud 17.10.2008 lepingu ja kohtuotsustega tsiviilasjas nr 2-13-4990 on tõendatud, et NN ei andnud kinnistu mõttelist osa pärandajale üle vastusoorituseta, s.o varalise hüveta. Tsiviilasjas nr 2-07-4362 pärandaja hagis NN vastu sõlmisid pooled kompromissilepingu, mille alusel ja millega seoses omandas pärandaja vaidlusaluse kinnisasja mõttelise osa. Vastutasuks oli nii maa tagastamise nõudeõiguse kinkelepingust (mille alusel pärandaja loovutas NN-le maa tagastamise nõudeõiguse) taganemise õigusest loobumine kui ka pärandaja poolt krundile rajatud elamu ja juurdeehituse rajamisest tulenevatest rahalistest nõuetest loobumine. Ehitamisest tulenevatest nõuetest loobumist ei ole alust lugeda pärandaja lahusvara arvel tehtud sooritusteks, sest nii tsiviilasjas nr 2-13-4990 kui ka käesolevas asjas ei ole esile toodud asjaolusid ega esitatud tõendeid selle kohta, et hooned ehitati enne pärandaja ja kostja II
abielu. Samuti ei ole hageja tõendanud oma väidet, et kostja II ei osalenud mõjuvate põhjusteta oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel.
79.Hageja leidis ka seda, et pärandajal oli kinnistu omandamisel tähelepanuvääriv huvi kalduda abikaasade võrdsusest kõrvale seetõttu, et tegemist oli varem pärandaja vanematele kuulunud maa ja ehitistega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ainuüksi eeltoodud väidete alusel teha järeldust pärandaja tähelepanuväärse huvi kohta 17.10.2008 lepingu sõlmimisel, mis võimaldaks kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Hageja ei ole välja toonud, milles see eriline huvi konkreetselt seisnes. Nagu juba eelnevalt märgitud, ehitati kinnistule hooned eeldatavalt pärandaja ja kostja II abielu ajal, st abikaasade ühiste vahendite arvel. Vastupidist ei ole hageja tõendanud.
80.Pooled allkirjastasid käesolevas asjas 14.06.2017 kompromissilepingu (IV kd lk 177-180), mille maakohus kinnitas 20.06.2017 määrusega (IV kd lk 185-187). Muu hulgas leppisid pooled kompromissi p-s 2.3 kokku selles, et kinnistu OOO 464/1000 suuruse mõttelise osa väärtus on 258 000 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kompromissileping ja maakohtu kompromissi kinnitav määrus on selle kokkuleppe osas pooltele siduvad. Sellest väärtusest lähtus hagiavalduse tervikteksti p-s 1.7.1 ka hageja (IV kd lk 190 pöördel). Maakohus märkis otsuse põhjendavas osas, et lähtub kinnistu mõttelise osas väärtuse määramisel poolte poolt kompromissilepingus kokku lepitud väärtusest, kuid märkis ekslikult, et vastav väärtus on 282 000 eurot. Seetõttu on ebaõige ka maakohtu järeldus, et hagejale kuuluva pärandiosa 1⁄4 väärtus on 35 250 eurot. Arvestatuna 258 000 eurost oleks õige summa 32 250 eurot. Seega eksis maakohus hagejale makstava hüvitise suuruse kindlakstegemisel hageja kasuks ja kostjate kahjuks. Kuna kostjad ei ole eeltoodud osas maakohtu otsust vaidlustanud, puudub ringkonnakohtul alus selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks.
81.Kinnistu OOO mõttelise osa kasutuseelise ja sõiduki Citroen C3 kasutuseelise pärandvaraks lugemise ning jagamise nõuete osas leidis maakohus õigesti, et pärast pärandaja surma arvestatud kasutuseelise näol ei ole tegemist pärandaja varaga PärS § 2 tähenduses, mis oli olemas pärandi avanemise ajal, milleks on PärS § 3 lg 2 järgi pärandaja surmapäev. Selles osas ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi. Kuna maakohus leidis õigesti, et tegemist ei ole pärandaja varaga, on asjakohatu maakohtu otsuses antud hinnang nii kinnistu mõttelise osa kui ka sõiduki kasutuseelise võimalikule suurusele, mistõttu tuleb vastavad põhjendused jätta maakohtu otsusest välja.
82.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud kasutuseeliste nõuded lahendama käesolevas menetluses olenemata sellest, kas tegemist on pärandvaraga või mitte. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS §-s 439 sätestatu kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Käesolevas asjas menetles kohus nõudeid pärandvara koosseisu tuvastamiseks ja pärandvara jagamiseks. Hageja ei esitanud raha maksmisele suunatud hagi ja kohus ei võinud seadusest tulenevalt teha selle kohta otsust.
83.Maakohus tuvastas õigesti, et pärandaja pärandvarasse ei kuulu 1⁄2 nõudest CKE Inkasso OÜ (edaspidi CKE) vastu suurusega 223 690,77 eurot. Hageja ei ole asjas esitatud ühtegi tõendit, mis sellise nõude olemasolu kinnitaks. Samas on tõendatud asjaolu, et CKE-l oli nõue pärandaja vastu, mis tulenes 11.01.2012 vahekohtu otsusest ja mille ta esitas pärandaja pärimismenetluses (I kd lk 195). 30.11.2012 sõlmisid kostja II ja CKE nõude loovutamise lepingu ja kokkuleppe, millega kostja II loovutas CKE-le oma nõude suurusega 223 690,77 eurot ja millega kokkuleppe pooled lugesid CKE nõude pärandaja pärimismenetluses täidetuks tasaarvestuse korras (V kd lk 62, I kd lk 195). Tallinna Ringkonnakohtu
31.03.2014 määrusega eelnimetatud vahekohtu otsus tühistati ning CKE ja pärandaja vaidlus saadeti tagasi vahekohtusse. Eelnimetatud määruse p-s 2 sisaldub CKE kinnitus, et tal ei ole pärast vaidlusaluse nõude tasaarvestamist nõuet ja ta ei pea asja edasist menetlemist otstarbekaks ega vajalikuks.
84.Kostja II nõue, mille ta CKE-le loovutas, tulenes BB poolt 12.01.1998 välja antud võlatunnistusest, milles ta kinnitas, et võlatunnistus tugineb 01.10.1992 sõlmitud lepingule, mille alusel ta võlgneb kostjale II 3 500 000 Eesti krooni (V kd lk-d 60, 61). Maakohus leidis õigesti, et kostja II nõue BB vastu oli pärit kostja II ja pärandaja abielueelsest ajast ning see oli kostja II lahusvara. Pärandaja või kostja II nõuet CKE vastu ei olnud asja materjali järgi üldse olemas. Hageja ei ole ka apellatsioonimenetluses välja toonud, milles väidetav pärandaja nõue CKE vastu konkreetselt seisnes.
85.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et antud juhul puudub alus jätta tõenditena kõrvale 30.11.2012 kostja II ja CKE vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingut ning BB võlatunnistust. Maakohus hindas eelnimetatud tõendeid kogumis teiste tõenditega. Kui maakohus oleks jätnud need tõendid otsuse tegemisel kõrvale hageja väidete alusel, et need on ebausaldusväärsed ja võivad olla võltsitud, oleks tekkinud olukord, kus maakohus oleks pidanud tegema järeldused, et kostja II ei ole kehtivalt oma nõuet BB vastu CKE-le loovutanud ning kostja II ja CKE ei ole pärimismenetluses CKE esitatud nõuet tasaarvestanud. Sellisel juhul oleks tulnud CKE nõue kui kohustus pärijate vahel jagada ja igaühel temale langevas osas täita. Ringkonnakohus ei korda ka selles osas TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi.
86.Maakohtu otsus jääb muutmata ka osas, milles maakohus leidis, et kalmistuplatsi kasutusõigus ei ole pärandvara, mida saaks pärijate vahel jagada. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ning neid ei korda.
87.Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kostjate apellatsioonkaebus osas, milles on vaidlustatud X OÜ osa jagamise viis. Hageja palus jätta äriühingu osa kostjate ühisomandisse hüvitise maksmisega hagejale või alternatiivselt müüa see enampakkumisel ja jagada saadud raha pärijate vahel vastavalt pärandiosade suurustele, kostjad palusid jagada osa selliselt, et hagejale jääb 12,5%, kostjale II 62,5% ja kostjale I 25% suurune osa. Maakohus otsustas jätta pärandvarasse kuuluva 1⁄2 mõttelise osa äriühingu osast kostjate ühisomandisse, pannes kostjatele kohustuse maksta hagejale omandi kaotamise eest 19 455 eurot.
88.Ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab ühisomanikke kõige vähem. Ühisomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus antud juhul ületanud X OÜ osa jagamisel diskretsiooni piire, sest ei ole piisava põhjalikkusega poolte huve kaalunud. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse.
89.Maakohus tuvastas, et hageja ei soovi omandit äriühingu osale, mistõttu oli õige jätta selles osas pärandvara jagamata kostjate pakutud viisil. Samas on Riigikohus korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et põhimõtteliselt ei ole õige jätta ühis- või kaasomandis olevat asja ühisvõi kaasomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja võimeline maksma (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 2-14-18828, p 14.2, nr 3-2-1-14-17, p-d 23, 25).
90.Kostjad avaldasid kohtule korduvalt, et äriühingu osa eest kostjate poolt hagejale hüvitise maksmine on neile liigselt koormav, kuna nad peavad niigi maksma hageja suure hüvitise
kinnistu osa eest (IV kd lk 139 pöördel, lk 212 pöördel). Seega on põhjendatud ka kostjate apellatsioonkaebuse väide, et kohus ei tohi sundida kostjatest ühisomanikke omandit vastu võtma, kui neil puudub majanduslik võimekus maksta hagejale hüvitist. Seda ei õigusta maakohtu põhjendused, et tegemist on toimiva ettevõttega, mida kostja II on edukalt juhtinud ja et tema majandusliku huvi sfääri tuleb kaitsta. Kuna antud juhul oli hageja esitanud alternatiivse nõude pärandvaraks oleva äriühingu osa müümiseks avalikul enampakkumisel ja sellise ühisomandi lõpetamise viisiga nõustusid alternatiivselt ka kostjad apellatsioonkaebuses, tuleb X OÜ osa müüa avalikul enampakkumisel. Arvestades poolte seisukohti ja huve on see ringkonnakohtu hinnangul kõige õiglasem viis eeltoodud osas ühisomandi lõpetamiseks. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ka osas, milles maakohus määras kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et hagejal ei ole kohustust anda kostjatele tahteavaldust äriühingu 1⁄2 suuruse osa üleandmiseks kostjatele enne, kui kostjad on tasunud hagejale 19 455 eurot.
91.Ringkonnakohus nõustub ka kostjate apellatsioonkaebusega osas, milles nad vaidlustasid maakohtu seisukoha, et nõue Telia Eesti AS vastu isikliku kasutusõiguse eest hüvitise saamiseks perioodil 25.03.2013-09.10.2017 suurusega 3182,75 eurot on pärandvara ja mille kohus jagas pärijate vahel selliselt, et jättis selle kostjate ühisomandisse, kohustades kostjaid maksma hagejale selle eest 795,69 eurot.
92.Hageja tugines selles osas nõuet esitades pärandaja, kostja II ja AS EMT (Telia Eesti AS õiguseelneja) vahel 09.03.2011 sõlmitud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise lepingule ja asjaõiguslepingule (IV kd lk 242-245), millega seati Harjumaal, Padise vallas, X külas asuvale X kinnistule AS EMT kasuks isiklik kasutusõigus tähtajaga 25 aastat alates isikliku kasutusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. Lepingu p 4.1 järgi oli tasu suuruseks 1800 eurot aastas, mida võis lepingu p 4.2 järgi suurendada kinnisasja omaniku algatusel tarbijahinna indeksi muutumise võrra, kuid mitte varem kui 5 aasta möödumisel, esitades vastava nõudmise 6 kuud enne isikliku kasutusõiguse tasu maksmise tähtaega. Lepingu p-de 4.3 ja 4.4 järgi tuli tasu maksta aastatasuna järgneva perioodi eest ette omaniku teatise alusel.
93.Telia Eesti AS 18.10.2017 kirja ja sellele lisatud konto väljavõttega on tõendatud, et pärandajale maksti tasu tema esitatud teatiste alusel kahel korral, s.o 07.04.2011 ja 06.02.2012, kokku 1422 eurot (IV kd lk 247, 248), mille osas hageja nõuet esitanud ei ole. Rohkem ei ole Telia Eesti AS-le väljamaksete tegemiseks teatisi, sh pärijate kui ühisomandike poolt, esitatud ja kellelegi ei ole väljamakseid tehtud.
94.Ringkonnakohus leiab, et kasutamata nõudeõiguse näol ei ole tegemist pärandvaraga. Pärandiks on pärandajale tema surma hetkel kuulunud vara. Võimalik tulevikus välja makstav hüvitis ei ole pärandaja pärandvara ja seda ei saa pärijate vahel jagada. Maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta rahuldamata hageja hagi eelmärgitud isikliku kasutusõiguse hüvitise nõude pärandvaraks tunnistamiseks ja selle pärijate vahel jagamiseks, sh kostjatelt hageja kasuks 795,69 euro suuruse hüvitise väljamõistmise osas.
95.Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidete alusel maakohtu arvutuste õigsust üksnes vallasvara maksumuse osas.
96.Kohtuotsuse lk-l 58 on kohus tõendite alusel tuvastanud kompressori väärtuse 50 eurot ja selle, et pärandvarasse kuulub pool kompressorist väärtusega 25 eurot. Samas märkis maakohus otsuse lk-l 61 vallasasjade nimekirjas ekslikult kompressori 1⁄2 mõttelise osa väärtuseks 50 eurot, mis on tegelikult terve kompressori väärtus. Ka hageja võttis oma arvutustes aluseks otsuse lk 61 oleva eksliku numbriga nimekirja. Otsuse põhjendavas osas on kohus tuvastanud vallasasjade osas hageja osa väärtuse järgmiselt: 28,13 + 43,75 + 0,63
+ 1,75 + 3,13 + 218,75 + 21,88 + 15 + 25 + 437,5 + 28 + 312,5 + 18,13 + 13,75 + 24,88 = 1192,78 eurot (lk-d 53-59), mille maakohus kostjatelt hageja kasuks ka resolutsiooni III osas välja mõistis. Kuna maakohus on ekslikult märkinud ka resolutsiooni p-s 2b kompressori 1⁄2 väärtuseks 50 eurot, tuleb see asendada õige väärtusega 25 eurot. Vallasasjade eest kostjatelt väljamõistetava hüvitise suurust see ei muuda.
97.Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus arvestas menetluskulude jaotamisel kuludega, mis olid põhjustatud kostjate tegevusest ja jättis need nende kanda, sh ekspertiisikulud. Hagi ja vastuhagi osalise rahuldamise tõttu jättis maakohus põhjendatult muud kulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Asjaolud, mis oleks andnud maakohtule aluse jätta menetluskulud tervikuna või veel suuremas ulatuses kostjate või ainult kostja II kanda, ringkonnakohtu hinnangul puuduvad.
98.Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise ja kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
99.Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Seega kohaldub TsMS § 174 lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Vahur-Peeter Liin
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.