lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-16351/15

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-16351/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1780
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 3401 lg 1, 2TvLS § 58 lg 3, 4Kohtusse pöördumineTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 372 lg 4Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 465 lg 2Määruse sisuTsMS § 487Hagimenetluse alustamineTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-16351/25Tartu Maakohus Tartu kohtumaja22.06.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Basero11500832(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

31. jaanuar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-16351

Tsiviilasi

OÜ Basero hagi Marek Kanguri vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu korraliselt lõppenuks lugemiseks ning kahju hüvitamiseks Marek Kanguri hagi OÜ Basero vastu töötasu, puhkusehüvitise ning hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. detsembri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Basero määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (määruskaebuse esitaja) OÜ Basero (registrikood 11500832), esindajad juhatuse liige Enar Dubolazov ja lepinguline esindaja Kristjan Okas Kostja (vastustaja)

XXXXXXXXXXX),

Desjatnikov

RESOLUTSIOON

Marek Kangur (isikukood lepinguline esindaja Sergei

1.Tühistada Tartu Maakohtu 5. detsembri 2019 määrus osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast OÜ Basero hagi Marek Kanguri vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu korraliselt lõppenuks lugemiseks ning kahju hüvitamiseks, ning saata tsiviilasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule.
2.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-24-2133/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 372 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ Basero (tööandja) esitas 21. oktoobril 2019 Tartu Maakohtule taotluse töövaidlusasja liitjuhtumi nr 4-1/1618/19 läbivaatamiseks.
2.Tartu Maakohus jättis 22. oktoobri 2019 määrusega tööandja taotluse käiguta, andes tähtaja 14 päeva määruse kättetoimetamisest arvates puuduste kõrvaldamiseks – täpsustatud hagiavalduse esitamiseks ja riigilõivu 200 euro tasumiseks. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas Marek Kangur (töötaja) 9. juulil 2019 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse tööandja vastu saamata jäänud töötasu 3125 euro 77 sendi (bruto), puhkusehüvitise 384 euro 83 sendi (bruto) ning hüvitise 3255 euro 96 sendi (bruto) saamiseks. Tööandja esitas 25. juulil 2019 TVK-le avalduse töötaja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu korraliselt lõppenuks lugemiseks ning kahju hüvitamiseks. 29. juuli 2019 määrusega otsustas TVK juhataja töötaja ja tööandja avaldused liita. Liitjuhtumi numbriks määrati 4-1/1618/19. TVK rahuldas
11.oktoobri 2019 otsusega töötaja avalduse osaliselt ning jättis tööandja avalduse täies ulatuses rahuldamata. Maakohus leidis töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 alusel, et kui TVK jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati TVK-le. Maakohtu hinnangul oli tööandja avaldus puudustega, mis takistas asja menetlusse võtmist. Maakohus jättis tööandja avalduse TsMS § 3401 lg 1 kohaselt käiguta, leides, et tal tuleb esitada hagiavaldus, milles on esile toodud hagi aluseks olevad asjaolud, mille alusel on nõue tekkinud, ning selgelt väljendatud nõue koos arvutuskäiguga. Lisaks tuleb tööandjal viidata, millist asjaolu ta millise tõendiga tõendada soovib. Samuti tuleb tasuda riigilõiv. Maakohus hoiatas, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata osas, milles ei ole puuduseid kõrvaldatud (TsMS § 3401 lg 2).

Tööandja tasus 11. novembril 2019 riigilõivu 200 eurot.

5.detsembri 2019 määrusega võttis maakohus tööandja taotluse alusel TvLS § 58 lg-test 4 ja 5 lähtudes menetlusse töötaja hagi tööandja vastu. Maakohus oli seisukohal, et töötaja poolt TVK-le esitatud avaldus on piisavalt selge, et see on võimalik menetlusse võtta töötaja hagina. Kohus ei pidanud vajalikuks töötajalt eraldi avalduse nõudmist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5.Maakohus keeldus 5. detsembri 2019 määrusega menetlusse võtmast tööandja hagi töötaja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu korraliselt lõppenuks lugemiseks ning kahju hüvitamiseks. Maakohus leidis, et kuivõrd tööandja jättis 22. oktoobri 2019 määruses märgitud puudused kõrvaldamata, tuleb TsMS § 3401 lg 2 ja § 487 lg 3 alusel keelduda tööandja hagi menetlusse võtmisest.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6.Tööandja esitas 20. detsembril 2019 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu
5.detsembri 2019 määruse osalise keeldumise osas. Tööandja hinnangul ei olnud maakohtu 22. oktoobri 2019 määrus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele vastav – ennekõike jäi arusaamatuks kohtu tegelik tahe, mida tööandja peaks tegema. Määruse resolutsioon ja selgitav osa ei ole omavahel kooskõlas. Kohus märkis määruse põhjenduses, et töötajal tuleb esitada täpsustatud hagiavaldus. Tööandjale sai pärast kohtuga kirjavahetust ja telefonivestlust selgeks, et kohus nõudis tööandjalt hagiavalduse uuesti esitamist. Pärast telefonivestlust keeldus aga kohus hagi menetlusse võtmast. Seejuures ei ole kohus määruses selgitanud, millised on puudused, mis takistavad asja menetlemist. Samuti jääb tööandjale selgusetuks, kas maakohus jätab üksnes osa, mida tööandja ei täpsusta, tähelepanuta, või jätab kogu avalduse tähelepanuta. Tööandja hinnangul on ta avalduses piisavalt põhistatud, miks ülesütlemisavaldus ei ole kehtiv. Samuti ei ole kohus tööandja arvates selgitanud määruses TsMS § 465 lg 2 p 7 kohaselt edasikaebamise korda ja tähtaega. Seetõttu jäi tööandjale mulje, et ainult riigilõivu tasumata jätmise korral jäetakse nõuded läbi vaatama.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis selle kohta töötajalt seisukohta.

Töötaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud tööandja kanda.

8.Maakohus jättis 14. jaanuari 2020 määrusega määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus keelus menetlusse võtmast tööandja hagi töötaja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu korraliselt lõppenuks lugemiseks ning kahju hüvitamiseks, ning saata tsiviilasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud tööandja hagi menetlusse võtmisest keeldumisel oluliselt menetlusõiguse norme.
11.TvLS § 58 lg-st 1 tulenevalt võivad töövaidluse pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib töövaidluskomisjoni poole avaldusega pöördunud isik (avaldaja) TvLS § 58 lg 3 järgi esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Töövaidluse teine pool (isik kelle vastu avaldus esitati) võib avalduse täieliku või osalise rahuldamise korral TvLS § 58 lg-st 4 tulenevalt, esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Eelmärgitust tuleneb, et kui tööandja soovis praegusel juhul enda poolt TVK-le esitatud avalduse alusel alustatud töövaidlusasja läbivaatamist kohtu poolt, tuli TvLS § 58 lg 3 järgi esitada kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastav hagi. Üksnes töötaja poolt TVK-le esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks piisas kohtule esitatud taotlusest (TvLS § 58 lg 4). Seda on maakohus ilmselt 22. oktoobri 2019 ja
5.detsembri 2019 määrustes ka silmas pidanud.
12.Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Puudus, mille kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg antakse, peab olema selline, mis takistab hagiavalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks TsMS § 371 lg 1 p-de 9–12 või lg 2 järgi alust hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on võimalik kõrvaldada (vt nt Riigikohtu 27. aprilli 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09, p 12).
12.1.Praegusel juhul jättis maakohus 22. oktoobri 2019 määrusega hagi TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja andis tööandjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus leidis, et tööandjal tuleb esitada hagiavaldus, milles on esile toodud hagi aluseks olevad asjaolud, mille alusel tööandja nõue töötaja vastu on tekkinud, selgelt väljendatud nõue koos arvutuskäiguga ning viide, millist asjaolu ta millise tõendiga tõendada soovib (TsMS § 363 lg 1).
12.2.Ringkonnakohus iseenesest nõustub maakohtuga, et tööandja poolt 21. oktoobril 2019 esitatud menetlusdokument ei vastanud hagiavaldusele sätestatud nõuetele ning see tuli jätta käiguta. Selles menetlusdokumendis puudusid mh tööandja selgelt väljendatud nõue (nõuded) ning nõude aluseks olevad elulised asjaolud. Senise menetluse jooksul ei ole tööandja neid puudusi ka kõrvaldanud.
12.3.Ringkonnakohtu hinnangul rikkus aga maakohus selgitamiskohustust, mis võis tuua kaasa põhjendamatu keeldumise tööandja nõuete menetlemisest. Maakohtu 22. oktoobri 2019 määruse põhjendustes on hagiavalduse täpsustamist puudutavas osas viidatud üksnes TvLS § 58 lg-le 1 ja TsMS § 3401 lg-le 1 ning refereeritud TsMS § 363 lg 1 sisu. Praegusel

juhul oli see ringkonnakohtu hinnangul ebapiisav. Olukorras, kus kohus leiab, et esitatud menetlusdokument on puudustega ning seda ei saa menetlusse võtta, on kohtul kohustus TsMS § 3401 lg 1 alusel selgitada, milline on õiguslik olukord, millised on need puudused, mis asja menetlemist takistavad, ning kuidas need kõrvaldada. Hagi ei saa jätta menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et sel esinevad menetlusosalise teadmatusest tulenevad kõrvaldatavad puudused. Maakohtu 22. oktoobril 2019 määrus on ka vastuoluline küsimuses, keda käsitleb maakohus hagejana ja keda kostjana. Määruse resolutsioonis märgitu järgi on maakohus kohustanud tööandjat esitama täpsustatud hagiavalduse. Määruse põhjendustest järelduvalt tuleb hagiavaldus esitada aga hagejal, kusjuures määruse sissejuhatavas osas on aga hagejana omakorda tähtistatud töötajat. Olukorda komplitseerib käesoleval juhul asjaolu, et 21. oktoobril 2019 maakohtule esitatud taotlusest järeldub tööandja tahe töövaidlusasja kohtus läbivaatamiseks nii tööandja enda kui töötaja TVK-le esitatud avalduse alusel. Seega võis tööandjale jääda 22. oktoobri 2019 määruse põhjal kokkuvõttes ebaselgeks, milline on õiguslik olukord ning et tema nõude läbivaatamiseks maakohtus tuleb esitada hagi.

13.Lisaks ei ole maakohus 5. detsembri 2019 määruses viidanud ühelegi asjakohasele hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusele. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja § 487 lg 3 alusel. TsMS § 487 lg-le 3 on asjakohatu, kuivõrd selles on kehtestatud reeglid hagi menetlusse võtmise kohta maksekäsu kiirmenetluses. Praegusel juhul ei ole tegemist maksekäsu kiirmenetluse muutumisega hagimenetluseks, vaid töövaidlusasja läbivaatamisega maakohtus. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste ammendav loetelu on sätestatud TsMS § 371. Kohus saab hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tugineda eelpool nimetatud sättele, seda isegi juhul kui menetlusse võtmisest keeldumine on seotud puuduste likvideerimata jätmisega TsMS § 3401 lg 1 mõttes. TsMS § 3401 lg 2 ei anna iseseisvat õiguslikku alust hagi menetlemisest keeldumiseks. TsMS § 372 lg 4 järgi peab kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkima menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. Maakohtu määrusest peab nähtuma, millised hagiavaldusele esitatavad sisu- või vorminõudeid on tööandja jätnud täitmata, mis takistasid hagi menetlusse võtmist.
14.Eelmärgiust tulenevalt on maakohus keeldunud ennatlikult tööandja poolt esitatud hagi menetlusse võtmisest, mistõttu tuleb asi saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Kuivõrd tööandja poolt 21. oktoobril 2019 maakohtule esitatud menetlusdokument ei vasta hagiavaldusele sätestatud nõuetele, tuleb see jätta asja uuel läbivaatamisel kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 (uuesti) käiguta ja määrata tööandjale tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Seejuures tuleb maakohtul selgitada tööandjale õiguslikku olukorda ning anda täiendavaid selgitusi selle kohta, millised puudused tal tuleb kõrvaldada – sealhulgas tuleb tööandjal täpselt esile tuua nõuete aluseks olevad faktilised asjaolud eluliste sündmuste kohta (hagi alus) ja selgelt väljendatud nõuded, mille menetlemist ta maakohtus soovib (hagi ese). Menetlusdokumendis esinevad puudused peaksid seejuures olema märgitud ka selle käiguta jätmise määruse resolutsioonis. Praegusel juhul maakohtu ülalviidatud
22.oktoobri 2019 määruse resolutsioon sellele nõudele ei vasta. Pärast nimetatud menetlustoimingute tegemist tuleb maakohtul otsustada tööandja hagi menetlusse võtmine, arvestades mh käesolevas määruses esitatud ringkonnakohtu seisukohti.
15.Kuna maakohtu määrus kuulub ülalesitatud põhjendustel tühistamisele ei vasta ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel määruskaebuse muudele väidetele.
16.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium