Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 26. juuni 2025
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-24-12208 AS ÜHISTEENUSED hagi Roman Bodruhhini vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 2. juuni 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant (hageja): AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja (kostja): Roman Bodruhhin (isikukood
kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hagiavaldusest ja hageja täiendavatest seisukohtadest jääb ka pärast selgituste nõudmist ebaselgeks, kas hageja tugineb ühe parkimislepingu sõlmimisele ja sellest tulenevalt mitmele leppetrahvile või on igal hagiavalduses väljatoodud kuupäeval sõlmitud uus parkimisleping. Hageja tugineb „korduvale“ parkimisele, kuid ei täpsusta, kas sõlmitud on mitu parkimislepingut. Hageja viitab, et parkimisala on tähistatud nii, et kinnistul tohib parkida vaid valdaja KÜ XXX kirjalikul loal. Hageja esitatud tõendist parkimisala tähistuste kohta nähtub märk, mille kohaselt on parklasse sisenedes parkimiskeelu ala. Parkimiskeelu märgi all on kirjutatud: „Välja arvatud KÜ Viru pst 12 kirjalikul loal“. Selle all omakorda on kirjas: „ERAPARKLA“ ja viide, et „parkimistingimused asuvad infotahvlil parklas“. Hageja ei ole tõendanud, et selliselt avaldatud ja paigaldatud pakkumust saab pidada siduvaks pakkumuseks VÕS § 16 lg 3 järgi sõlmida sõiduki parkimisega leping hageja tüüptingimustel. VÕS § 37 lg 3 järgi ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Maakohtu hinnangul oli parkimist keelav märk koos „ERAPARKLA“ tähisega vastuoluline. Mõistlikul isikul ei ole võimalik saada hageja poolt väidetava parkimisteenuse osutamiseks paigaldatud tähistustest aru nii, et auto parkimisega kohta, kus see ei ole lubatud, ta siiski sõlmib parkimislepingu. Parkimist keelavast märgist nähtub, et parkimislube väljastab KÜ XXX. Seega ei ole võimalik aru saada ka sellest, et pakkumuse lepingu sõlmimiseks teeb hageja, mitte KÜ XXX (vt ka Tartu Ringkonnakohtu lahendid tsiviilasjades nr 2-22-106308 ja 2-22-106961). Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et parkimistingimuste infotahvel parklas asub või millises parkimistingimused leppetrahvide tegemise ajal kehtisid. Hageja esitas parkimistingimused, mille p 8 järgi kohustub sõidukijuht lepingu rikkumisel tasuma leppetrahvi 57 eurot. Hageja nõuab kostjalt aga leppetrahvi à 40 eurot. Seega jääb ebaselgeks, kuidas seonduvad esitatud parkimistingimused käesoleva leppetrahvi nõudega. Järelikult ei ole hageja tõendanud ka parkimistingimusi, mis kehtisid iga leppetrahvi tegemise ajal.
apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 2 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus luba otsuse edasikaebamiseks ei andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Maakohus selgitas 21. märtsi 2025. a kirjas hagejale, et hagejal tuleb tõendada parkimislepingu(te) sõlmimine ja tingimused. Ringkonnakohus märgib, et kohtul on tüüptingimustel sõlmitud lepingu puhul kohustus omal algatusel kontrollida muu hulgas seda, kas tüüptingimused on saanud lepingu osaks (vt nt RKTKo 26.11.2014, 3-2-1-112-14, p 14; RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601, p 17.1). Hageja viitab apellatsioonkaebuses parkimistingimustele, mis on toodud hageja 16. aprilli 2025. a seisukohas (dtl 283). Hageja esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et parkimislepingud nendel tingimustel sõlmiti.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.