Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
20.12.2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-8207
Kohtuasi
XX avaldus võlgade ümberkujundamiseks ja ettevõtte saneerimiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15.04.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XX (isikukood esindaja Indrek Nuut
Saneerimisnõustaja vandeadvokaat Terje Eipre Võlausaldajad: PAO Bank Sankt-Peterburg (Venemaa registrikood 1027800000140), esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik, vandeadvokaadi abi Erko-Andreas Roosik Muhu Investeeringute OÜ (registrikood 11284495) Muhu Lambakasvatuse OÜ (kustutatud, registrikood 11102927) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349), esindaja Ülle Ilves BB (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
lõpetas tsiviilasja nr 2-17-8207 menetluse. Samuti osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse.
võlgade ümberkujundamiseks. Makseraskustes kohtutäitur kui füüsiline isik saab esitada kohtule avalduse oma võlgade ümberkujundamiseks, et vältida oma pankrotimenetlust. Seejuures ei näe kehtiv õigus ette võimalust eristada kohtutäituri büroo vastutust kohtutäituri kui füüsilise isiku vastutusest. Ringkonnakohus saatis asja maakohtule menetluse jätkamiseks, s.o kohtutäituri võlgade ümberkujundamise avalduse läbivaatamiseks.
menetlus uue kava esitamise võimaldamiseni uue saneerimisnõustaja abil või üldse ilma saneerimisnõustajata. Määrus rikkus avaldaja põhiõigust kohtu ja seaduse kaitsele. Menetlusest ei tohtinud keelduda isikust endast sõltumatutel asjaoludel ja ilma seadusele tugineva põhjenduseta. Asjakohatud olid maakohtu viited asja venimisele. Menetlust juhib kohus ja kohus ei olnud praegu aktiivne, kuigi hagita menetluses on see kohtu ülesanne. Samas, erinevalt ringkonnakohtute poolt sedastatust, menetles maakohus asja õigesti ja kooskõlas VÕVS § 10 lg-s 3 sätestatuga, mis näeb ette, et füüsilisest isikust ettevõtja võib ümberkujundamismenetluses ühtlasi taotleda ettevõtte saneerimist, põhjendades saneerimise vajadust. Viidatud säte aga ei selgita, kuidas peaks toimima kohtutäitur, kes soovib võlakaitset ja ettevõtte saneerimist, kuid kelle ettevõte võib tegutseda kas ainult kohtutäituribüroona või hoopis mingil muul alal. Kohus seda olukorda ei analüüsinud ja avaldajale ei selgitanud. Menetluse lõpetamisel ja taotluste läbivaatamata jätmisel on kohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus, mida maakohus praegu ei täitnud. Menetlus tuli peatada, mitte lõpetada. Avaldaja täitis tähtaegselt kohustuse esitada oma viimase kolme aasta pangaväljavõtted selles ulatuses, milles see oli võlgade ümberkujundamise menetluses vältimatult vajalik. Ülejäänud ulatuses ei saanud avaldaja väljavõtteid esitada kahjustamata täitemenetluse saladuse põhimõtet. Kohus ei avaldanud, mil viisil ta tagaks täitesaladuse kaitse samaväärselt pangasaladuse kaitsega. Pealegi oli tänaseks avaldaja ametist tagandatud ja ametikonto kasutamise õigus oli lõppenud. Tema toimikud olid üle läinud järgmisele täiturile. Määruses sisaldunud väide, nagu oleks võlgnik ise kinnitanud, et ta ei oska muud tööd kui kohtutäituri oma, oli vale ja kohatult halvustav. Avaldaja tõi välja üksnes selle, et kohtutäituril on seaduse kohaselt keelatud tegeleda ettevõtlusega. Kuid kuna avaldajal oli õigusalane haridus ja pikk kogemus kohtutäiturina, oli enesestmõistetav, et ka kohtutäiturina mittejätkamisel oli tal võimalik muul alal tegutseda. Avaldajale tuli anda uus võimalus uus kava esitada. Maakohtu vastupidine seisukoht oli põhjendamata. Võlgnik esitas avalduse 25.05.2017, (kohtutäituri seadus) KTS § 21 lg 2 p 8 jõustus 09.01.2018. Seega oli menetluslik olukord muutunud menetluse kestel oluliselt avaldajast sõltumatutel asjaoludel ja esines mõjuv põhjus anda võimalus uue kava esitamiseks. Menetlus praeguses asjas tuli peatada. Haldusvaidlus omas praeguse asja lahendamisel tähtsust. Avaldaja tegevuse jätkumine kohtutäiturina ei olnud välistatud enne, kui haldusvaidlus tema ametist tagandamise üle on negatiivse tulemusega lõppenud. Sellises olukorras ei saanud avaldaja koostada uut kava võlgade ümberkujundamiseks. Pealegi ei tohi kohus olla sõnamurdjalik: kui kohus leidis varem, et menetlus tuli peatada, siis ta ei saanud hiljem oma seisukohta muuta. Vastused määruskaebusele
(SanS § 39 lg 2 p 7, § 40 lg 2). See on analoogia korras kohaldatav ka olukorrale, kus eeldusi algusest peale ei esinenudki, nagu praeguses tsiviilasjas. Ringkonnakohus on samas asjas korduvalt (03.08.2018 ja 22.10.2018 määrustes, II kd lk 149-151 p, III kd lk 34-36) selgitanud, et maakohus algatas ekslikult saneerimismenetluse. Olukorras, kus kohtutäitur ei suuda kahjunõuet hüvitada, võib ta kui füüsiline isik taotleda võlgade ümberkujundamist, sh võlgade vähendamist. Seega tuleb avaldaja saneerimismenetlus lõpetada SanS § 40 lg 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.