Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-19-15087
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. detsember 2019.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
M. M. ja M. B. hagi A. Š.i vastu võla nõudes
Hagihind
2 442, 10 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
27. november 2019.a.
Menetlusosalised
Hagejad :
M. M. (IKxxx, elukoht:xxx) M. B. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx)
Hagejate lepinguline esindaja:
Harland Paas Eesti Õigusbüroo, HUGO OÜ; epost: [email protected])
Kostja:
A. Š. (IK xxx, elukoht: xxx e-post: xxx)
Hagi rahuldada osaliselt.
Menetluskulud jätta poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.
3.1 Välja mõista A. Š.ilt M. M. ja M. B. kasuks hagejate menetluskulude katteks 382 (kolmsada kaheksakümmend kaks) eurot 18 senti (so 97% hagejate menetluskuludest). 3.2 Välja mõista M. M.lt ja M. B.lt solidaarselt kostja A. Š.i menetluskulude katteks 3% kostja menetluskuludelt ehk 9 (üheksa) eurot.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
28.11.2017 tuli kostja töölt koju ning ei saanud tema käes olevate võtmetega korteri ust avada. Seetõttu alates 28.11.2017.a. kostja korteris ei ela. Tsiviilasjas nr 2-18-120060 nõudis korteriühistu hagejatelt võlga, mis oli tekkinud 01. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018.a. Kostja ei elanud seal korteris alates 28.11.2017. aastast. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hagejad rikkusid lepingu p 5.1.2, ei ole neil seaduslikku alust nõuda kostjalt sama lepingu p 5.1.1 ja 5.1.4 järgimist. Kostja leiab, et oma tegevusega (ukselukkude vahetamisega ja takistades kostjal sel viisil korterit kasutada) M. M. faktiliselt keeldus sõlmitud ostu-müügilepingust 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest. Tekkis seega olukord, kus kostjal puudus korteri kasutamise võimalus / õigus, kuid jäi alles ostuhinna tasumise kohustus. Kostja on seisukohal, et M. M. on toiminud hea usu põhimõtte vastaselt (VÕS § 6). Kostjal oli korterit ostes eesmärk soetada endale elukoht. Kostja leiab, et kuna hagejad vahetasid ukselukud ning sisuliselt kaotas ta seeläbi oma elukoha, tekkis tal VÕS § 7 ja § 116 lg 2 p 2 tulenevalt õigus keelduda lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Kostja leiab, et mõlemad lepingupooled on lepingust taganenud.
Ajavahemikul 10.11.2017 - 27.02.2018 tasus A. Š. müügihinnast viie maksega kokku 717, 12 eurot (tl 24-25), ülejäänud osas on kohustus täitmata. Seega on kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid kohustuse rikkuja suhtes. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 2 võib võlausaldaja muuhulgas nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist.
Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
Taganemise on kindlale isikule suunatud ühepoolne tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Lepingust taganemiseks ei piisa sellest, et taganemist sooviv pool on enda sisemuses jõudnud lepingu lõpetamises jõudnud veendumusele, vaid taganemise tahteavaldus tuleb ka teisele poolele edastada (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05 p 25) .
Kostjapoolse lepingust taganemise või arusaama vastu, et hageja on lepingust taganenud, räägib asjaolu, et kostja on teostanud makseid pärast väidetavat taganemist (pärast väidetavat ukselukkude vahetamist novembris 2017, tl 24-25). Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes arvab, et teine lepingupool on lepingust taganenud, teostab makseid lepingu täitmiseks. Samuti ei ole eluliselt usutav, et maksete tegemist jätkab isik, kes on ise lepingust taganenud. Mõistliku inimese arusaama vastane oleks ka see, et lepingupool tasub makseid ajal, mil tal puudub võimalus korterit kasutada ning leiab, et vastaspool on omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.
Tulenevalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (lg 2). Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (lg 3). Kulud kandsid M. M. ja M.B. solidaarselt, seega on nad asjakohased hagejad kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kuivõrd kulud/kahju kandsid hagejad, ei puuduta nõue kolmandat kaasomanikku J. B.t. Kohus mõistab kostjalt välja tsiviilasjas 2-18-120060 võlanõude täitmisena tasutud 350, 22 eurot + 200 + 36 = 586, 22 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.