lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-15087/16

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 09.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-15087/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2326
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsÜS § 69 lg 1Tahteavalduse tegemineVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõisteVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamineVÕS § 116 lg 2Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendinaVÕS § 127 lg 1Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-19-15087

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. detsember 2019.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

M. M. ja M. B. hagi A. Š.i vastu võla nõudes

Hagihind

2 442, 10 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

27. november 2019.a.

Menetlusosalised

Hagejad :

M. M. (IKxxx, elukoht:xxx) M. B. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx)

Hagejate lepinguline esindaja:

Harland Paas Eesti Õigusbüroo, HUGO OÜ; epost: [email protected])

Kostja:

A. Š. (IK xxx, elukoht: xxx e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista A. Š.ilt M. M. ja M. B. kasuks solidaarselt 2 382 (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend kaks) eurot 10 senti.

Menetluskulud jätta poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

3.1 Välja mõista A. Š.ilt M. M. ja M. B. kasuks hagejate menetluskulude katteks 382 (kolmsada kaheksakümmend kaks) eurot 18 senti (so 97% hagejate menetluskuludest). 3.2 Välja mõista M. M.lt ja M. B.lt solidaarselt kostja A. Š.i menetluskulude katteks 3% kostja menetluskuludelt ehk 9 (üheksa) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
VÕS § 188 lg 1Taganemise avaldus ja tagajärjed
VÕS § 208 lg 1Müügilepingu mõiste
VÕS § 6Hea usu põhimõte
VÕS § 7Mõistlikkuse põhimõte
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
1.M. M., J. B. ja M. B. müüjatena ning A. Š. ostjana sõlmisid 03.11.2017 korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu, mille alusel müüjad kaasomanikena müüsid ja ostja ostis korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr 1741607). Müügilepingu punktide 4.1 ja 4.2 kohaselt kohustus ostja tasuma müüjatele korteriomandi ostuhinna kokku 3010 eurot, millest M. M. kaasomandiosa hind 500 eurot, J. B. kaasomandiosa hind 500 eurot ja M. B. kaasomandiosa hind 2010 eurot. Ostja kohustus tasuma müügihinna 14 kuu jooksul igakuiste maksetena alates 2017. aasta novembrikuust: - 500 eurot J. B. pangakontole; - 2510 eurot M. M. pangakontole. Kostja A. Š. tasus ajavahemikus 10.11.2017-27.02.2018 M. M. pangaarvele hagejate M. M. ja M. B. korteriomandi müügihinnast 5 maksega kokku 717,12 eurot. A. Š. võlgneb käesoleval ajal korteriomandi müügihinnast hagejatele solidaarselt 1 795, 88 eurot (müügihind 3010 eurot – tasutud 717, 12 eurot – J. B. kaasomandiosa hind 500 eurot = 1795, 88 eurot) Müügilepingu p 5.1.1 ja 5.1.4 kohaselt anti lepingu eseme otsene valdus ostjale üle müügilepingu sõlmimise päeval ja koos sellega läks ostjale üle korteri kasutamisega seotud maksude ja maksete tasumise kohustus. Kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud. Seetõttu esitas xxx korteriühistu M. M., M. B. ja J. B. kui korteriomandi kaasomanike vastu tsiviilasjas nr 2-18-120060 nõude 410, 22 euro väljamõistmiseks. M. M. tasus korteriühistule võla. Võla tasumisega loobus korteriühistu esitatud hagist ning tsiviilasja menetlus lõpetati, kuid M. M.lt ja M. B.lt mõisteti välja hageja menetluskulude katteks 200 eurot. Menetluskulude sissenõudmiseks algatas kohtutäitur Natalja Malahhova täiteasja nr 042/2019/969, mille alusel tasus M. M. kohtutäiturile 236 eurot (200 eurot menetluskulud + 36 eurot täituri tasu). Seega kandis M. M. A. Š.i poolt viimase kohustuste täitmata jätmise tõttu korteriühistu ees veel täiendavat kulu kokku 646, 22 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista 2 442, 10 eurot (müügilepingust tulenev võlg 1795, 88 eurot + 646, 22 kahju).

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja ei nõustu hagiga ja palub jätta see rahuldamata. Kostja ei eita, et poolte vahel oli sõlmitud korteri ostu-müügileping. Lepingu järgi pidi kostja tasuma ostuhinna osade kaupa. Vastavalt lepingu p 5.1.1 ja 5.1.4 läks kostjale üle korteri kasutusõigus. Pärast ostu-müügilepingu sõlmimist tegi aga hageja M. M. ühepoolselt muudatusi, vahetades ukselukud 28.11.2017.a. Kostjal ei olnud võimalik korterisse siseneda.

28.11.2017 tuli kostja töölt koju ning ei saanud tema käes olevate võtmetega korteri ust avada. Seetõttu alates 28.11.2017.a. kostja korteris ei ela. Tsiviilasjas nr 2-18-120060 nõudis korteriühistu hagejatelt võlga, mis oli tekkinud 01. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018.a. Kostja ei elanud seal korteris alates 28.11.2017. aastast. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hagejad rikkusid lepingu p 5.1.2, ei ole neil seaduslikku alust nõuda kostjalt sama lepingu p 5.1.1 ja 5.1.4 järgimist. Kostja leiab, et oma tegevusega (ukselukkude vahetamisega ja takistades kostjal sel viisil korterit kasutada) M. M. faktiliselt keeldus sõlmitud ostu-müügilepingust 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest. Tekkis seega olukord, kus kostjal puudus korteri kasutamise võimalus / õigus, kuid jäi alles ostuhinna tasumise kohustus. Kostja on seisukohal, et M. M. on toiminud hea usu põhimõtte vastaselt (VÕS § 6). Kostjal oli korterit ostes eesmärk soetada endale elukoht. Kostja leiab, et kuna hagejad vahetasid ukselukud ning sisuliselt kaotas ta seeläbi oma elukoha, tekkis tal VÕS § 7 ja § 116 lg 2 p 2 tulenevalt õigus keelduda lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Kostja leiab, et mõlemad lepingupooled on lepingust taganenud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
4.Poolte vahel oli sõlmitud müügileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 tähenduses. Vastavalt VÕS § 208 lg 1 kohustub müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. M. M., J. B. ja M. B. müüjatena ning A. Š. ostjana sõlmisid 03.11.2017.a. korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu ja kinnistamisavalduse eelmärke kinnistamiseks (tl 11-23) Pooled kinnitasid lepingu sõlmimisel, et on teadlikud asjaolust, et pärast lepingu sõlmimist on ostjal vaja müüjatega sõlmida müügilepingu alusel sõlmitav asjaõigusleping omandiõiguse üleandmiseks müüjatelt ostjale (p 2.1.4). Lepingu p 4.1 kohaselt müüsid müüjad korteri A. Š.ile hinnaga 3100 eurot, millest M. M. kaasomandiosa 500 eurot, J. B. kaasomandiosa 500 eurot ja M. B. osa 2010 eurot. A.Š. kohustus müügihinna tasuma 14 kuu jooksul osamaksetena alates novembrist 2017 igakuiselt 215 eurot (p 4.2). Vastavalt lepingu p 4.3 loevad müüjad müügihinna ostja poolt tasutuks p-s 4.2 rahasummade laekumisega müüjate kontole kokkulepitud tähtaja jooksul.
5.Hagejad märgivad, et kostja jättis lepingu p 4.2 toodud maksekohustuse täitmata.

Ajavahemikul 10.11.2017 - 27.02.2018 tasus A. Š. müügihinnast viie maksega kokku 717, 12 eurot (tl 24-25), ülejäänud osas on kohustus täitmata. Seega on kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid kohustuse rikkuja suhtes. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 2 võib võlausaldaja muuhulgas nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

6.Kostja vaidleb nõudele vastu ja märgib, et M. M. vahetas novembris 2017.a. ära korteri lukud, mille tõttu ei olnud tal võimalik korterit kasutada. M. M. eitas kohtuistungil ukselukkude vahetamist (tl 67) Lisaks märkis kostja kohtuistungil, et kui selgus, et talle antud võtmetega ust avada ei saanud, ta hagejate poole ei pöördunud, vaid unustas selle (tl 69 pöördel). Lepingu sõlmimise järgselt oli kostjal korterisse sissepääs olemas (tl 69 pöördel). Seega ei vasta kostja väide, et hagejad rikkusid lepingu p 5.1.2 (otsese valduse üleandmine) tegelikkusele. Oma väidet ukselukkude vahetamise ja hilisema korteri kasutamise võimatuse kohta kostja millegagi tõendanud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt tuleb hagimenetluses pooltel tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded või vastuväited ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (§ 5 lg 2 2. lause).
7.A. Š. märkis kirjalikus vastuses hagile ja kohtuistungil, et tema hinnangul käitusid hagejad mitte heas usus ning ta sai aru, hagejad on lepingust taganenud, mistõttu oli ka temal õigus VÕS § 116 lg 2 p 2 alusel lepingust taganeda ning keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Esiteks lepingust taganemise tingimus on see, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused ning järgitud formaalseid nõudeid. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Kehtiva lepingust taganemise formaalse eeldusena peab vastaspoolele olema esitatud õigel ajal taganemisavaldus. Sisulise ehk materiaalse eeldusena peab taganemiseks olema taganemist õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine § 116 mõttes. Kostja heidab hagejatele ette müügilepingu p 5.1.2 (otsese valduse üleandmise kohustust). Kostja seda tõendanud ei ole (vt kohtuotsuse p 6). Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on lepingust tulenevate õiguskaitsevahendite kohaldamise alus (VÕS § 101 lg 1), sh lepingust taganemise. Tulenevalt VÕS § 188 lg 1 taganeb lepingupool lepingust taganemisavaldusega teisele lepingupoolele. Kuivõrd seaduses ei ole ette nähtud taganemisavalduse vorminõuet, võib taganemisavaldus olla tehtud mistahes vormis, sh suulises (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-142-12 p 28). Taganemisavalduses ei pea olema avaldatud ka taganemise põhjus, piisavaks on tahe leping lõpetada.

Taganemise on kindlale isikule suunatud ühepoolne tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Lepingust taganemiseks ei piisa sellest, et taganemist sooviv pool on enda sisemuses jõudnud lepingu lõpetamises jõudnud veendumusele, vaid taganemise tahteavaldus tuleb ka teisele poolele edastada (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05 p 25) .

8.Kumbki pool ei ole tõendanud, et pool(ed) on lepingust taganenud. Vastupidi, hageja M. M. kinnitas kohtuistungil, et ei kavatse lepingust taganeda. Kuigi kostja käitumisest võib järeldada, et ta on huvi kaotanud korteri vastu, ei ole ka tema tõendanud, et on kehtivalt lepingust taganenud.

Kostjapoolse lepingust taganemise või arusaama vastu, et hageja on lepingust taganenud, räägib asjaolu, et kostja on teostanud makseid pärast väidetavat taganemist (pärast väidetavat ukselukkude vahetamist novembris 2017, tl 24-25). Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes arvab, et teine lepingupool on lepingust taganenud, teostab makseid lepingu täitmiseks. Samuti ei ole eluliselt usutav, et maksete tegemist jätkab isik, kes on ise lepingust taganenud. Mõistliku inimese arusaama vastane oleks ka see, et lepingupool tasub makseid ajal, mil tal puudub võimalus korterit kasutada ning leiab, et vastaspool on omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.

9.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejate müügilepingu täitmise nõue on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt välja hagejate M. M. ja M. B. kasuks 1795, 88 eurot ( 3010 eurot – tasutud osa 717, 12 eurot – J. B. osa 500 eurot). Kostja esindaja väited nagu ei saaks kaks kaasomanikku nõuet esitada, ei ole asjakohased. Hagejad ei ole esitanud nõuet kolmanda kaasomaniku J. B. eest ja/või nimel, vaid arvestanud tema kaasomandiosa nõudest maha.
10.Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.1.1 ja 5.1.4 anti korteri valdus A. Š.ile üle lepingu sõlmimise päeval so 03.11.2017.a. ja samas kuupäevast läks talle üle ka korteri kasutamisega seotud maksude ja maksete tasumise kohustus. Kostja eeltoodud kohustust ei täitnud. Kostja leiab, et kuna ta novembri lõpust 2017 korteris ei elanud, ei pidanud ta tasuma ka kommunaalteenuste eest. Kostja ei ole veenev ka oma väidetes, mis ajast ta korteris ei ela. Kosta kirjalikus vastuses toodu ja kohtuistungil öeldu põhjal 28.11.2017.a.(tl 47, 68), korteriühistu tõendi järgi alates 18.12.2018 (tl 49). Kostja esitatud KÜ tõend, et A. Š. ei ela xxx alates 18.12.2017 ei tähenda, et kostjal polnud kohustust tasuda kommunaalmakseid. Tasumise kohustus tulenes müügilepingu p 5.1.4. A.Š. kinnitas kohtuistungil, et valdus anti lepingu sõlmimisel talle üle, tal oli võimalik korterit kasutada, seega läks talle üle ka kommunaalmaksete tasumise kohustus.
11.Korteriühistu esitas võlanõude korteriomanike vastu. Tsiviilasjas nr 2-18-120060 tegi Pärnu Maakohus (maksekäsuosakond) J. B. suhtes maksekäsu, M. M. ja M. B. suhtes (kuivõrd kostjad esitasid makseettepanekule vastuväite) anti nõue üle Viru Maakohtule nõude menetlemiseks hagimenetluses. Hagiavalduses nõudis korteriühistu M. M.lt ja M. B.lt 350. 22 euro tasumist (mitte 410, 22 eurot nagu hagejad väidavad hagiavalduses) ajavahemiku 01.01.2018-31.12.2018.a. eest + riigilõiv hagi esitamiselt kokku 100 eurot (Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel). Viru Maakohtu 20.02.2018.a. määrusega lõpetati tsiviilasja menetlus hageja loobumisega hagist (M. M. ja M. B. tasusid võla; 13.02.2019.a. maksekorraldusega 209, 44 eurot ja 140, 78 eurot sularahas KÜ kassasse, kokku 350, 22 eurot) kuid hagejatelt mõisteti 20.02.2018.a. määrusega välja menetluskulud 200 eurot (tl 28-29). Väljamõistetud menetluskulude sissenõudmiseks algatas Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova täitemenetluse täiteasjas nr 042/2019/969 ja lisaks menetluskuludele tasus M. M. kohtutäituri tasu 36 eurot (tl 31-35)
12.Eeltoodust tulenevalt kandsid M. M. ja M. B. kulu, mille tasumise kohustus lasus kostjal ja mille tasumata jätmisest lisandusid menetluskulud. Eeltoodu on käsitletav kahjuna, mille hüvitamist nõuavad hagejad kostjalt VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg 1-3 tulenevalt. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Tulenevalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (lg 2). Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (lg 3). Kulud kandsid M. M. ja M.B. solidaarselt, seega on nad asjakohased hagejad kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kuivõrd kulud/kahju kandsid hagejad, ei puuduta nõue kolmandat kaasomanikku J. B.t. Kohus mõistab kostjalt välja tsiviilasjas 2-18-120060 võlanõude täitmisena tasutud 350, 22 eurot + 200 + 36 = 586, 22 eurot.

13.Olukorras, kus kostjal kadus huvi ostetud korteri vastu, tulnuks sõnaselgelt taganeda lepingust, mitte selle täitmisest lihtsalt kõrvale hoida. Korteri omand läheb vastavalt lepingu p 6.1 üle ostjale/kostjale p 4.2 maksete tasumise korral. Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 järgi jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 97 % ulatuses. Seega kannab kostja 97% hagejate menetluskuludest ja hagejad kannavad 3 % kostja menetluskuludest. Hagejate menetluskulud on kokku 394 eurot (sellest 250 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 144 eurot esindaja tasu). Kohus on seisukohal, et hagejate menetluskulud on mõistlikud ja mõistab kostjalt välja hagejate menetluskulude katteks 97% 394-st ehk 382, 10 eurot. Kohus mõistab hagejatelt solidaarselt välja 3% kostja menetluskuludest. Kostja kulunimekirja kohaselt on tema menetluskulu 300 eurot (lepingulise esindaja kulu), millest 3 % on 9 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja