lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-19207/99

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-19207/99
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3921
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 423 lg 1, 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedKarS § 2172TsMS § 207 lg 3Mitme hageja või kostja osavõtt asjastTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 374Hagide liitmineTsMS § 427Edasikaebamine hagi läbivaatamata jätmise määruse pealeTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (8)

lahend.ee
3-21-1717/44Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja22.12.20232-20-4997/57Riigikohtu tsiviilkolleegium20.12.20232-20-4997/51Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.03.20233-21-1717/32Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium16.02.20233-21-521/26Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja31.08.20222-20-6269/34Tartu Maakohus Tartu kohtumaja05.02.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
aktsiaselts C.H.P.10135416RMP LÕUNA FINANTS OÜ12539193(Vastustaja)osaühing Scoft Vara14238136(Kostja)OÜ Viavara14449502(Vastustaja)sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum90001478(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-19207

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi C.H.P. hagi sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kohustuse tuvastamiseks Aktsiaseltsi C.H.P. hagi sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum, Hannes Danilovi, OÜ Viavara, Aleks Reimundti, osaühingu Scoft Vara, Vladimir Piljukovi ja RMP LÕUNA FINANTS OÜ vastu neilt solidaarselt kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks ning osaühingu Scoft Vara vastu hüpoteekide tühisuse tuvastamise ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusoleku andmise kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. septembri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi C.H.P. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): aktsiaselts C.H.P. (registrikood 10135416), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anton Sigal ja Liis Könn

esindajad

Vastustaja I (kostja I): sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (registrikood 90001478), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Andrus Lillo ja Karina Lõhmus-Ein Vastustaja II (kostja III): OÜ Viavara (registrikood 14449502), lepinguline esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar

Vastustaja III (kostja VII): RMP LÕUNA FINANTS OÜ (registrikood 12539193), seaduslik esindaja Vladimir Piljukov Kostja II: Hannes Danilov (isikukood XXXXXXXXXXX ), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Andrus Lillo ja Karina Lõhmus-Ein Kostja IV: Aleks Reimundt (isikukood XXXXXXXXXXX ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar Kostja V: osaühing Scoft Vara (registrikood 14238136), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti Kostja VI: Vladimir Piljukov (isikukood XXXXXXXXXXX )

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus
VÕS § 137Kahju hüvitamine mitme isiku poolt
VÕS § 291 lg 4Üürilepingu üleminek üüritud kinnisasja omaniku vahetumisel
2-19-3805/22
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
09.05.2019
2-16-267/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.10.2016
1.Tühistada Tartu Maakohtu 3. septembri 2019 määrus osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata aktsiaseltsi C.H.P. hagi sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum, OÜ Viavara ja RMP LÕUNA FINANTS OÜ vastu neilt solidaarselt kahju hüvitise väljamõistmiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p 1), samuti osas, milles maakohus jätkas tsiviilasja nr 2-19-3805 menetlust aktsiaseltsi C.H.P. hagi Hannes Danilovi, Aleks Reimundti, osaühingu Scoft Vara ja Vladimir Piljukovi vastu neilt solidaarselt kahju hüvitise väljamõistmiseks ja sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum, Hannes Danilovi, OÜ Viavara, Aleks Reimundti, osaühingu Scoft Vara, Vladimir Piljukovi ja RMP LÕUNA FINANTS OÜ vastu neilt solidaarselt viivise väljamõistmiseks ning osaühingu Scoft Vara vastu hüpoteekide tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Saata tsiviilasi tervikuna menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule.
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 3. septembri 2019 määrus muutmata.
3.Lugeda Tartu Maakohtu 3. septembri 2019 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1 Liita tsiviilasjad nr 2-19-3805 ja 2-15-19207 ühte menetlusse. Liidetud tsiviiilasja numbriks jätta 2-15-19207. 3.2 Toimetada määrus kätte kõigile menetlusosalistele“.
4.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 427 teine lause).

ASJAOLUD

1.Aktsiaselts C.H.P. (hageja) esitas 12. märtsil 2019 Tartu Maakohtule hagi sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum (kostja I), Hannes Danilovi (kostja II), OÜ Viavara (kostja III), Aleks Reimundti (kostja IV), osaühingu Scoft Vara (kostja V), Vladimir Piljukovi (kostja VI) ja RMP LÕUNA FINANTS OÜ (kostja VII) vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja kahjuhüvitise 2 656 625 eurot 36 senti ja viivise kahjuhüvitiselt alates 29. aprillist 2019 kuni nõude kohase täitmiseni. Lisaks palus hageja, et kohus tuvastaks kostja III kinnistu nr 795050 (Ülikooli tn 8 Tartu) kinnistusraamatusse IV jakku teisele järjekohale kostja V kasuks kantud

6 900 000 euro suuruse hüpoteegi tühisuse ja kostja III kinnistu nr 805150 (Ülikooli tn 8a Tartu) kinnistusraamatusse IV jakku teisele järjekohale kostja V kasuks kantud 6 900 000 euro suuruse hüpoteegi tühisuse ning kohustaks kostjat V andma nõusoleku kinnistusraamatus hüpoteekide kustutamise kannete tegemiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja I 1994. aastal hagejaga ostueesõigusega üürilepingu Tartus Ülikooli tn 8 hoone kasutamiseks ning kinnistule hotelli ja büroohoone rajamiseks. Üürilepingust tuleneb kostjale I kohustus lepingu lõppemisel hüvitada hagejale kostjaga I kokkulepitud parenduste tegemise eest 2,65 miljonit eurot. Kostja I võõrandas 11. aprillil 2016 kinnistud Viatica Grupp OÜ-le, kes on tänaseks eraldunud äriühinguks kostja III. Kinnistu omandamisega läksid kostjale III võlaõigusseaduse (VÕS) § 291 lg 1 alusel üle kostja I õigused ja kohustused, mis tulenevad hageja ja kostja I vahelisest lepingust, sh kohustus tasuda hagejale üürilepingu lõppemisel hüvitist tehtud parenduste eest. Kostja I vastutab VÕS § 291 lg 4 alusel. Kostjate I ja III kavatsus kinnistute võõrandamisel oli välistada hageja nõude maksmapaneku võimalus. Kostja III võttis kinnistu omandamiseks laenu väga ebasoodsatel tingimustel. Laenulepingu täitmise ebaõnnestumisel muutub kostja III varatuks, misjärel kostja V (hüpoteegipidaja) realiseerib hüpoteegi ja hagejal puudub võimalus enda nõue maksma panna. Üürileping on selleks ajaks lõppenud, seaduse alusel lõpeb kostja I vastutus ja kostja III on varatu. Kinnistute omand läheb üle kostjale V või kolmandale isikule, kelle vastu hagejal nõuded puuduvad. Selliselt tekitatakse hagejale suur varaline kahju. Sellega on kostjad I – VII täitnud usalduse kuritarvitamise koosseisu karistusseadustiku (KarS) 2172 mõttes ning tekitanud õigusvastaselt hagejale kahju vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p-le 7. Alternatiivselt on kostjad tekitanud hagejale tahtlikult heade kommete vastase käitumisega kahju VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Kostjad II, IV ja VI vastutavad juhtorgani liikmetena solidaarselt vastavalt kostja I, III ja V õigusvastase kahju tekitamise eest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 5 ja VÕS § 137 alusel. Kostjale III kuuluvatele kinnistute on seatud kostja V kasuks hüpoteek summas 6 900 000 eurot. Kostja V on kostja VII jagunemise käigus asutatud äriühing. Hüpoteek on osa kostjate pahausksest skeemist ning välistab hageja parenduste hüvitamise nõude realiseerimise võimaluse. Hageja leiab, et hüpoteegi seadmise tehing on vastuolus heade kommetega ning tühine.

2.Kostja I palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel (tsiviilasi nr 2-15-19207) ning hagi tuleks jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Ainus erinevus esitatud nõuete vahel on hageja õiguslik põhjendus. Tsiviilasjas nr 2-15-19207 nõuab hageja kostjalt I parenduste hüvitamist lepingust tuleneva rahalise kohustusena, kuid praeguses asjas nõuab hageja kostjalt I parenduste kulude hüvitamist lepinguvälise (deliktilise) rahalise kohustusena (kahju hüvitisena). Selliselt nõude korduv esitamine ei ole aga lubatud. Lisaks ei ole hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Hageja ei saa nõuda kostjalt I rahalise kohustuse täitmist samaaegselt nii lepingust tuleneva rahalise kohustusena ja seda sama kohustust samal ajal ka kahjuhüvitisena.
3.Kostja II ühines kostja I seisukohtadega. Täiendavalt leidis kostja II, et tema vastu esitatud hagi puhul on aluseks hagi läbi vaatamata jätmiseks ka TsMS § 423 lg 2 p 1. Kostja II on kostja I juhatuse liige. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldab juhatuse liikmele ainult juhul, kui juhatuse liige on rikkunud kohustust, mille täitmiseks oli juhatuse liige seaduse alusel kohustatud ja normi eesmärk oli kaitsta osaühingu võlausaldajat vastava kahju eest. Hageja ei ole sellist kohustust välja toonud.
4.Kostjad III ja IV palusid jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel (tsiviilasi nr 2-15-19207). Praegusel juhul on täidetud ka eeldused hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg p 2 p 1 alusel. KarS § 2172 kohane varaliste huvide järgimise kohustus saab tuleneda seaduse või tehingu alusel tekkinud esindussuhtest, mida praegusel juhul hageja ja kostjate vahel ei ole. Samuti on täidetud

eeldused hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kuna hageja nõuab tsiviilasjas nr 2-15-19207 kostjalt I üürilepingust kokkulepitud parenduste hüvitamise kohustuse täitmist summas 2 656 625 eurot 36 senti, ei saa ta samal ajal nõuda kostjatelt sama summat talle tekitatud kahjuna.

5.Kostjad VI ja VII palusid jätta hagi läbi vaatamata. Hageja ei ole kostjate vastu esitatud nõuet asjaoludega õiguslikult põhistanud. Hagist ei nähtu kostjate rikkumisest ega õigusvastast tegu. Hagi on perspektiivitu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6.Tartu Maakohus tegi 3. septembril 2019 määruse, millega jättis hageja hagi kostjate I, III ja VII vastu kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Maakohus jätkas menetlust hageja hagis kostjate II, IV, V ja VI vastu kahju hüvitamiseks ja kostjate I – VII vastu viivise väljamõistmiseks ning kostja V vastu hüpoteekide tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks. Maakohus liitis tsiviilasjad nr 2-19-3805 ja 2-15-19207 ühte menetlusse ja jättis liidetud asja numbriks 2-15-19207. Esmalt käsitles maakohus hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel. Maakohus viitas praegusele tsiviilasjale ning tsiviilasjadele nr 2-15-19207 ja 2-16-9491. Nendes tsiviilasjades on üks hageja, kes on esitanud sooritusnõuded erinevate kostjate vastu ning kostjad kattuvad tsiviilasjades osaliselt. Praeguses asjas on esitatud nõue solidaarselt seitsme kostja vastu. Solidaarkostjate puhul ei ole tegemist vältimatute kaaskostjatega TsMS § 207 lg 3 mõttes. Seega tuleb iga kostja puhul eraldi kontrollida, kas kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Praeguses tsiviilasjas esitatud hagi ese ja alus kattuvad tsiviilasjas nr 2-15-19207 esitatud hagi eseme ja alusega ning ka tsiviilasjas nr 2-16-9491 alternatiivselt esitatud hagi eseme ja alusega. Tegemist on sooritusnõuete kostjatelt rahasumma saamiseks. Hageja on esitanud nõuded küll erineval õiguslikul alusel, kuid kõigis tsiviilasjades kattuvad hagide alused. Hageja on kõigi nõuete aluseks olevate asjaoludena toonud välja, et sõlmis 28. aprillil 1994 kostjaga I ostueesõigusega rendi(üüri)lepingu Tartu linnas Ülikooli tn 8 ja Ülikooli tn 8a asuvate hoonete kasutamiseks. Hageja väitel tegi ta rendi(üüri)lepingu esemeks olnud hoonetele parendusi summas 2 649 235 eurot, mille rendile(üürile)andja oli kohustatud rendilepingu lõppemisel temale hüvitama. Tsiviilasjas nr 2-15-19207 nõuab hageja kostjalt I rahasummat lepingust tuleneva parenduste hüvitamise kohustuse täitmisena. Praeguses tsiviilasjas nõuab hageja solidaarselt kostjatelt I – VII kahjuhüvitist, mille hageja seob saamata jäänud parenduste hüvitamise summaga. Tsiviilasjas nr 2-16-9491 nõuab hageja alternatiivselt esitatud tuvastusnõudele solidaarselt kostjalt I, III ja VII kahjuhüvitist, mille hageja seob samuti saamata jäänud parenduste hüvitamise summaga. Maakohus järeldas, et kõigis kolmes tsiviilasjas esitatud sooritusnõuete eesmärk on sama. Hageja soovib saada kostjatelt rahasummat vähemalt rendi(üüri)lepingu alusel Tartu linnas Ülikooli tn 8 ja Ülikooli tn 8a asuvatele hoonetele tehtud parenduste ulatuses. Eelneva tõttu jättis maakohus hageja hagi kostjate I, III ja VII vastu kahju hüvitamiseks TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Teiste kostjate vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes osas ja kõigi kostjate vastu esitatud viivisenõude osas ei esine TsMS § 423 lg 1 p 4 järgi alust hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kuigi viivisenõue on põhinõude (kahjuhüvitisega) seotud, võib hageja esitada selle hagi eraldi ning seda ei pea tingimata menetlema koos põhinõudega. Maakohus leidis, et hagi läbi vaatamata jätmine TsMS § 423 lg 2 alusel ei ole põhjendatud. Arvestades hagis toodud asjaolusid ei saa väita, et hagi on ilmselgelt lubamatu ja seda ei ole võimalik ühelgi õiguslikul alusel rahuldada või sellega taotletavat eesmärki saavutada.

Need nõuded, mida kohus ei jäta läbi vaatamata, on põhjendatud liita Tartu Maakohtus menetletava tsiviilasjaga nr 2-15-19207.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7.Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja hagi kostjate I, III ja VII vastu kahju hüvitamiseks, ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätkata tsiviilasja menetlust hageja hagis kostjate I, III ja VII vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei esine praegusel juhul hagi läbi vaatamata jätmise alust TsMS § 423 lg 1 p 4 kohaselt. Hagi ese kolmes tsiviilasjas ei ole sama. Tsiviilasjas nr 2-15-19207 nõuab hageja kostjalt I rendilepingust tulenevalt 2 649 235 euro 36 sendi väljamõistmist ja parenduste hüvitamist. Tsiviilasjas nr 2-19-3805 nõuab hageja kostjatelt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist ning 2 656 625 euro 36 sendi väljamõistmist ja hüpoteekide tühisuse tuvastamist. Hagis ei nõuta rendilepingust tulenevate parenduste hüvitamist, nagu nõutakse asjas nr 2-15-19207. Ka nõuete summad ei ole samad – asjas nr 2-15-19207 nõutakse 2 649 235 euro 36 sendi väljamõistmist ja asjas nr 2-19-3805 nõutakse 2 656 625 euro 36 sendi väljamõistmist. Asjas nr 2-16-9491 nõuab hageja ostueesõiguse tunnustamist ning selle alusel omandi hagejale üleandmist või alternatiivselt 614 900 euro suuruse kahju hüvitamist. Selles asjas ei nõua hageja rendilepingust tulenevate parenduste hüvitamist ega parenduse hüvitamata jätmisega seotud kahju hüvitamist. Ka hagide alus ei ole sama. Tsiviilasjades esitatud hagide üheks (mitte ainsaks) aluseks on küll rendileping, kuid aluseks olevad faktilised asjaolud on oluliselt erinevad. Asjas nr 2-15-19207 on hagi aluseks kostja I rendilepingu rikkumine (parenduste hüvitamata jätmine, ostueesõiguse kinnistusraamatusse kandmata jätmine). Asjas nr 2-19-3805 on hagi aluseks kostjate õigusvastane skeem ehk kinnistute võõrandamine, hüpoteekide seadmine ja muude seotud tehingute ja toimingute kogum, mille eesmärgiks oli hagejale kahju tekitamine. Selles tsiviilasjas ei ole hagi aluseks rendileping ja lepingulisel alusel ei ole esitatud ühtegi nõuet. Asjas nr 2-16-9491 nõuab hageja ostueesõiguse tunnustamist ja kinnistute omandi üleandmist. Hagide pooled ei ole samad. Asjas nr 2-15-19207 on poolteks hageja ja kostja I, kolmanda isikuna on kaasatud kostja III. Praeguses asjas on hageja esitanud hagi seitsme kostja vastu. Asjas nr 2-16-9491 on kostjateks kostjad I, III ja VII. Kostja VII ei ole tsiviilasjas nr 2-15-19207 menetlusosaline. Ta on kostjaks tsiviilasjas nr 2-16-9491, kus hageja nõuab kinnistute omandiõiguse üleandmist või alternatiivselt 614 000 euro hüvitamist. Isegi kui oletada, et tsiviilasjas nr 2-16-9491 esitatud nõue kattuks praeguses asjas esitatud sooritusnõudega (millega hageja ei nõustu), siis tuleks ka sellisel juhul kostja VII vastu hagi menetleda ca 2 mln euro osas. Maakohtu määrus on vastuolus Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2019 määrusega, mille p-s 11 on ringkonnakohus leidnud, et hagi läbi vaatamata jätmise aluseid ei esine. Samuti on maakohtu määrus vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt tuleb hagi menetleda ka siis, kui kahes hagis esitatud nõuded osaliselt kattuvad. Asjades nr 2-15-19207 ja nr 2-19-3805 esitatud nõuded ei ole identsed ega kattu üksteisega. Isegi kui oletada, et nõue on mõlemas menetluses ühine, siis ei ole see nõue esitatud samade isikute vastu ega samal alusel või asjaoludel. Maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 on omavahel vastuolus. Põhi- ja viivisenõue on vältimatult seotud (viivist arvestatakse põhinõudelt) ning seega pole põhinõude osas hagi läbi vaatamata jätmise korral võimalik menetleda põhinõudelt arvestatava viivise väljamõistmise nõuet.

Kui kohus tühistab maakohtu määruse hagi läbi vaatamata jätmise osas, tuleks kohtul võtta seisukoht ka haginõude perspektiivi ja lubatavuse osas. Hageja hinnangul puudub TsMS § 423 lg 2 kohaldamiseks alus.

8.Kostjad I ja III vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja VII ei ole määruskaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja hagi kostjate I, III ja VII vastu neilt solidaarselt kahju hüvitise väljamõistmiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p 1), samuti osas, milles maakohus jätkas tsiviilasja nr 2-19-3805 menetlust hageja hagis kostjatelt II, IV, V ja VI vastu neilt solidaarselt kahju hüvitise väljamõistmiseks ja kostjate I – VII vastu neilt solidaarselt viivise väljamõistmiseks ning kostja V vastu vara hüpoteekide tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Asi tuleb saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Vaidlustatud määrusega jättis maakohus TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata hageja hagi kostjate I, III ja VII vastu neilt solidaarselt kahju hüvitise väljamõistmiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p 1) ja jätkas tsiviilasjas nr 2-19-3805 menetlust hageja hagis kostjate II, IV, V ja VI vastu neilt solidaarselt kahju hüvitise väljamõistmiseks ja kostjate I – VII vastu neilt solidaarselt viivise väljamõistmiseks ning kostja V vastu vara hüpoteekide tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Samuti liitis maakohus tsiviilasjad nr 2-19-3805 ja nr 2-15-19207 ühte menetlusse ning jättis tsiviilasja numbriks 2-15-19207 (maakohtu määruse resolutsiooni p 3).
11.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 1). Hagide liitmise osas ei ole määrus edasikaevatav (TsMS § 374 koosmõjus § 660 lg-ga 1). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas.
12.TsMS § 423 lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kui kohtu menetluses on samade poolte vahel mitu osaliselt kattuvatel asjaoludel esitatud nõuet, tuleb hinnata hagi täpset eset ja alust ning võrrelda, kas esineb täielik kattuvus või on üks nõue teisest laiem. Samuti tuleb võrrelda, kas eri menetlustes osalevad pooled kattuvad osaliselt või täielikult. Kui hagi, mille menetlusse võtmata jätmist kohus kaalub, ei ole täielikult hõlmatud teise menetluses oleva tsiviilasjaga, tuleb seda ka menetleda (vt nt Riigikohtu 19. aprilli 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 41).
13.Tsiviilasjas nr 2-19-3805 esitas hageja hagi seitsme kostja vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja kahjuhüvitis 2 656 625 eurot 36 senti ja viivise kahjuhüvitiselt alates
29.aprillist 2019 kuni nõude kohase täitmiseni. Lisaks palus hageja tuvastada kostja III kinnistu nr 795050 (Ülikooli tn 8 Tartu) kinnistusraamatusse IV jakku teisele järjekohale kostja V kasuks kantud 6 900 000 euro suuruse hüpoteegi tühisuse ja kostja III kinnistu nr 805150 (Ülikooli tn 8a, Tartu) kinnistusraamatusse IV jakku teisele järjekohale kostja V kasuks kantud 6 900 000 euro suuruse hüpoteegi tühisuse ning tuvastada kostja V kohustus anda nõusolek kinnistusraamatus

hüpoteekide kustutamise kannete tegemiseks (hagi ese). Hagi alusena tugineb hageja kostjate õigusvastasele käitumisele (kinnistute võõrandamine, hüpoteekide seadmine), mille eesmärgiks oli hagejale kahju tekitamine (lepingust tulenevate parenduste hüvitamata jätmine). Tsiviilasjas nr 2-16-9491 esitas hageja hagi kolme kostja vastu (kostjad I, III ja VII), milles palus tuvastada, et kostjatel on kohustus anda nõusolekud, mille tulemusena kantakse kinnistusraamatusse kinnistute omanikuna hageja ja kustutatakse hüpoteegikanded, või alternatiivselt mõista kostjalt I ja III välja kahjuhüvitis 614 900 eurot ning viivise alates nõude esitamisest kuni kohase täitmiseni (hagi ese). Hagi alusena tugines hageja rendilepingust tulenevale ostueesõigusele. Alternatiivse kahju hüvitamise nõude esitamisel tugines hageja sellele, et kui kostja III sai õiguspäraselt kinnisasjade omanikuks, rikkusid kostjad I ja III ostueesõiguse kokkulepet, tekitades sellega hagejale 614 000 euro suuruse kahju. Selles tsiviilasjas jättis maakohus 28. augusti 2019 otsusega hagi rahuldamata (otsus jõustus 28. septembril 2019). Tsiviilasjas nr 2-15-19207 esitas hageja hagi kostja I vastu, milles palus mõista kostjalt I enda kasuks välja 2 649 235 eurot 36 senti alates 29. aprillist 2019 (hagi ese). Hagi alusena tugines hageja sellele, et ta tegi kinnistutele parendusi 2 649 235 euro 36 sendi ulatuses ning rendilepingust tulenevalt on kostjal kohustus neid parendusi hüvitada. Maakohus liitis 25. oktoobri 2016 määrusega tsiviilasjad nr 2-15-19207 ja nr 2-16-267 (hageja hagi kostja I vastu kohustuse tuvastamise nõudes) ühte menetlusse, liidetud tsiviilasja numbriks jäi 2-15-19207. Maakohus peatas 25. oktoobri 2016 määrusega menetluse tsiviilasjas nr 2-15-19207 kuni tsiviilasjas nr 2-16-9491 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Vaidlustatud määrusega liitis maakohus tsiviilasjad nr 2-19-3805 ja nr 2-15-19207 ühte menetlusse ning jättis tsiviilasja numbriks 2-15-19207.

14.Esmalt käsitleb ringkonnakohus hagi eset nimetatud kolmes tsiviilasjas. Hagi ese on hageja selgelt väljendatud taotlus (TsMS § 363 lg 1 p 1). Hagi eseme all mõistetakse hageja protsessuaalset taotlust, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis (vt nt Riigikohtu 10. oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 14). Tsiviilasjas nr 2-19-3806 nõudis hageja kahjuhüvitist summas 2 656 625 eurot 36 senti Tsiviilasjas nr 2-16-9491 nõudis hageja omandi üleandmist, kinnistusraamatu kannete parandamist ja alternatiivselt kahjuhüvitist summas 614 000 eurot. Tsiviilasjas nr 2-15-19207 nõudis hageja parenduste hüvitist summas 2 649 235 eurot 36 senti, lisaks palus hageja tuvastada, et kostja I vastutab hageja ees 28. aprillil 1994 sõlmitud rendilepingu ja selle lisade rikkumise eest solidaarselt kui käendaja, eelkõige parenduste hüvitamise kohustuse osas, ka juhul, kui kinnisasjad võõrandatakse enam kui kolm aastat enne rendilepingu tähtaja lõppemist (s.o enne 29. aprilli 2019).
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud kolmes tsiviilasjas ei ole hagi ese sama. Sama hagi eseme jaatamiseks ei piisa sellest, kui kõigis kolmes tsiviilasjas on esitatud sooritusnõuded (hageja on nõudnud raha väljamõistmist). Ühes tsiviilasjas nõuab hageja kahjuhüvitist, teises aga parenduste hüvitist. Asjaolu, et summad on sarnased (mitte ühesugused), ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Tsiviilasjas nr 2-16-9491 on ka summa erinev.
16.Hagi alus on hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (TsMS § 363 lg 1 p 2). Hagi aluse all tuleb mõista neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta (faktikogum), millega tuvastamisega hageja seob oma nõude (vt nt Riigikohtu 29. septembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-10, p 11). Tsiviilasjas nr 2-19-3806 on hagi aluseks kostjate õigusvastane tegevus (kinnistute võõrandamine, hüpoteekide seadmine), mille eesmärgiks oli tekitada hagejale kahju (jätta ta ilma võimalusest saada tehtud paranduste eest hüvitist). Tsiviilasjas nr 2-16-9491

on hagi aluseks hageja ostueesõigus, alternatiivse nõude aluseks on kostjate I ja III ostueesõiguse kokkuleppe rikkumine ja hagejale kahju tekitamine. Tsiviilasjas nr 2-15-19207 on hagi aluseks hageja tehtud parendused ja kostja I kohustus nende parenduste hüvitamiseks.

17.Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud kolmes tsiviilasjas ei ole hagi alus sama. Hageja on küll tuginenud samale rendilepingule, kuid hageja esitatud asjaolud on erinevad. Hagejate nõuete rahuldamiseks peab kohus erinevates tsiviilasjades tuvastama ka erinevaid asjaolusid. Selliselt peab kohus hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tsiviilasjas nr 2-19-3806 tuvastama, et kostjad võõrandasid ja koormasid kinnistuid eesmärgiga tekitada hagejale kahju (jätta ta ilma võimalusest saada tehtud parenduste eest hüvitist). Tsiviilasjas nr 2-15-19207 esitatud parenduste hüvitise nõude rahuldamiseks peab kohus aga tuvastama, et hageja on neid parendusi teinud ning et kostjale tuleneb lepingust kohustus neid ka hüvitada. Tsiviilasjas nr 2-16-9491 esitatud nõude rahuldamiseks pidi kohus aga tuvastama, et hagejal on ostueesõigus ja ta on seda teostanud (alternatiivse kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks pidi kohus tuvastama ka seda, et kostjad on rikkunud ostueesõiguse kokkulepet ja tekitanud sellega hagejale kahju).
18.Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka menetluste pooled ei ole samad. Tsiviilasjas nr 2-19-3805 on hagi esitatud seitsme kostja vastu. Tsiviilasjas nr 2-16-9491 on kostjateks sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (kostja I), OÜ Viavara (kostja III) ja OÜ RMP Lõuna Finants (kostja VII). Tsiviilasjas nr 2-15-19207 on kostjaks üksnes sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (kostja I).
19.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida järgmist. Vaidlustatud määrusega jättis maakohus läbi vaatamata hageja hagi kostjate I, III ja VII vastu neilt solidaarselt kahju hüvitise väljamõistmiseks ja jätkas menetlust hageja hagis kostjatelt II, IV, V ja VI vastu neilt solidaarselt kahju hüvitise väljamõistmiseks ja kostjate I – VII vastu neilt solidaarselt viivise väljamõistmiseks, samuti kostjat V puudutavas osas. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja kahjuhüvitis ja viivis kahjuhüvitiselt alates 29. aprillist 2019 kuni nõude kohase täitmiseni. Selliselt on hageja viivisenõue tihedalt seotud tema kahju hüvitamise nõudega ning kohus ei saaks menetleda üksnes hageja viivisenõuet kostjate vastu.
20.Eelneva tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja hagi kostjate I, III ja VII vastu neilt solidaarselt kahju hüvitise väljamõistmiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p 1). Maakohtu määruse resolutsiooni selguse huvides tuleb maakohtu määrus tühistada ka osas, milles maakohus jätkas tsiviilasja nr 2-19-3805 menetlust hageja hagis kostjate II, IV, V ja VI vastu neilt solidaarselt kahju hüvitise väljamõistmiseks ja kostjate I – VII vastu neilt solidaarselt viivise väljamõistmiseks ning kostja V vastu vara hüpoteekide tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Tsiviilasi tuleb tervikuna saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Maakohtu 25. aprilli 2016 määrusega on menetlus tsiviilasjas nr 2-15-19207 peatatud kuni tsiviilasjas nr 2-16-9491 tehtava kohtulahendi jõustumisest. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jõustus tsiviilasjas nr 2-16-9491 tehtud Tartu Maakohtu 28. augusti 2019 otsus 28. septembril 2019. Hageja esitas 3. oktoobril 2019 maakohtule taotluse menetluse uuendamiseks ning tsiviilasjade nr 2-15-19207 ja 2-19-6363 liitmiseks. Maakohtul tuleb hageja taotlus lahendada.
21.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
22.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata § 423 lõike 1 punktides 2, 7-10 ja 12 nimetatud alustel.

Ringkonnakohtu arvates tuleks TsMS § 427 teist lauset tõlgendada selliselt, et maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab ka muudel juhtudel kaevata ainult juhul, kui ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse resolutsiooni muutmata. Juhul kui ringkonnakohus maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldab ning vaidlustatud määruse tühistab (menetlus jätkub), ei ole ringkonnakohtu määrus vaidlustatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja