Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
12. oktoober 2016, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-267
Tsiviilasi
AS C.H.P. hagi SA Tartu Ülikooli Kliinikum vastu tuvastamiseks, et SA Tartu Ülikooli Kliinikum vastutab rendilepingu rikkumise eest solidaarselt kui käendaja ka juhul, kui kinnistud võõrandatakse enam kui kolm aastat enne rendilepingu tähtaega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. septembri 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS C.H.P. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): AS C.H.P. (rk: 10135416), esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Vastustaja (kostja): SA Tartu Ülikooli Kliinikum (rk: 90001478), esindajad vandeadvokaadid Karina LõhmusEin ja Andrus Lillo
esindajad
Edasikaebamise kord Määrus on lõplik.
Tsiviilasjas nr 2-15-19207 esitatud sooritusnõue sisaldab kostja vastutuse tuvastusnõuet ehk sooritusnõude läbivaatamise ühe eeldusena peab kohus selgeks tegema, kas kostja vastutab 28.04.1994 rendilepingu ja selle lisade rikkumise eest või ei, ning eraldi tuvastusnõude esitamine ei ole vajalik. Esitatud asjaolusid arvestades ei saa hageja tuvastusnõuet ilma kahju hüvitamise nõudeta menetleda. Isegi kui hageja tuvastusnõuet võiks sooritusnõudest eraldi menetleda, ei ole hetkel võimalik võtta seisukohta kostja vastutuse osas eraldi menetluses, st ei saa tuvastada vastutust kahju osas, mida ei ole veel tekkinud. Seetõttu tuleks tuvastushagi jätta läbi vaatamata ka TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, sest praegusel hetkel ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ning tuvastushagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Kohus ei saa tuvastada kostja vastutust, kui vastutuse tekkimise asjaolud selguvad alles tulevikus – hagiavalduses märgitu järgi mitte varem kui 29.04.2019. Seadus näeb küll ette tulevase nõude täitmise hagi esitamist TsMS § 369 tähenduses, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust ei täida, kuid kohus ei näe võimalust esitada eraldi tulevikku suunatud tuvastushagi. Kuna hageja tegelik eesmärk on soorituse saamine tulevikus, siis ei pea kohus võimalikuks menetleda tulevikku suunatud sooritusnõudest eraldi tulevikku suunatud tuvastusnõuet, olukorras kus sooritusnõude tegelikud asjaolud ei ole hetkel teada.
kohustust. VÕS § 6 lg 2 kohaldamise hindamine eeldab tõendite hindamist. Riigikohus on rõhutanud, et hagi õigusliku perspektiivi hindamisel, ei tohi kohus hinnata tõendeid. Kohus peab hagi läbivaatamata jätmise kaalumisel lähtuma üksnes esitatud faktidest ja eeldama nende õigsust; 5) on vaidluse all õiguslikult keeruline küsimus, mis tuleb lahendada sisulises menetluses. Nõude eraldamise ja seejärel läbivaatamata jätmisega on rikutud oluliselt hageja õigusi. Kohus oleks pidanud lähtuvalt Riigikohtu praktikast menetlema hageja täiendavat nõuet (tuvastushagi) koos esialgse nõudega (sooritushagi). Menetluse eraldamine on toonud kaasa olukorra, kus erinevad kohtukoosseisud tõlgendavad sama nõude aluseks olevaid asjaolusid erinevalt.
ringkonnakohus, et hageja mõlema nõude ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist ning on lähtudes menetlusökonoomia seisukohalt õigem.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.