Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

endast olenevat kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Hagejal on nõudeõigus liisinguvõtja vastu. Liisingulepingust taganemise korral on liisinguvõtja kohustatud tagastama lepinguesemeks oleva vara või tagastamise võimatuse korral hüvitama üleantu väärtuse ning hageja nõudel hüvitama sellest saadud kasutuseelise väärtuse. Maakohtu otsus

hageja ja liisinguvõtja sõlmisid 26. oktoobril 2015 liisingulepingu, millega liisinguvõtja kohustus omandama kostjalt I asja; • 26. oktoobril 2015 sõlmis hageja kostjaga I asja müügilepingu hinnaga 170 160 eurot (käibemaksuga); • müügilepingu p-s 6.1 leppisid lepingupooled kokku, et kostja I annab asja üle liisinguvõtjale kui hageja volitatud esindajale hiljemalt 25. jaanuaril 2016. Müügilepingu p 6.5 järgi pidi asja omandiõigus üle minema hagejale pärast kostjale I müügihinna tasumist; • müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja II

tühiseks. Tehingu tegemine tahte vastaselt on alus tehingu tühistamiseks mitte selle tühisuse tuvastamiseks. Kostja II ei ole tõendanud VÕS § 139 mõttes, et kahju tekkis osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab. Hageja oli tehingu finantseerija, kes asja üleandmise juures ei viibinud. Tulenevalt müüja ja liisinguvõtja kinnitustest, et asi on üle antud, oli hageja kohustatud ostuhinna tasuma. Apellatsioonkaebus

Maakohtu otsuse peale on apellatsioonkaebuse esitanud kostja II. Kostja I ei ole kostja II kaasapellandiks TsMS § 639 lg 2 mõttes, mistõttu on tema suhtes maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 2 p 1). Maakohtu otsus on jõustunud ka menetluslike otsustuste osas, sh osas, millega jäeti kostja II taotlus hagide liitmiseks rahuldamata (resolutsiooni p-d 4 ja 7–9). Hagide liitmata jätmist ei saa vaidlustada (TsMS § 660 lg 1) ning kostja II ei ole vastuväidet hagide liitmata jätmise kohta apellatsioonkaebuses esitanud (TsMS § 660 lg 2).

Lepingupoolte kokkulepe tehakse kindlaks lepingut tõlgendades. Lähtuda tuleb lepingu sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg 1 esimese lause järgi lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mh lepingu olemust ja eesmärki ning selle sõlmimise asjaolusid.

Arvestades kahju tekitamise asjaolusid (müüja ja liisinguvõtja allkirjastasid akti, kuid asja liisinguvõtjale üle ei antud ning hageja tasus müüjale ostuhinna), siis ei ole käendajalt kahju hüvitamise nõudmine heade kommetega vastuolus olukorras, kus hagejal võib olla nt nõue ka liisinguvõtja vastu. Kostja II oli kostjaga I seotud isik ning esindajas kostjat I akti allkirjastamisel.

märgib kolleegium, et nõudes viivise vähendamist, ei toonud kostja II esile asjaolusid, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada.

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.