lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-4416/15

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-4416/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2625
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 475 lg 1, 3Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumineVÕS § 422 lg 1Kohustuslik kindlustus ja sundkindlustusVÕS § 6 lg 2Hea usu põhimõteTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 449 lg 3VaheotsusVÕS § 423 lg 1Kindlustusjuhtum ja kindlustusrisk

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-4416/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.06.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ERGO Insurance SE10017013(Kostja)OÜ S-Way Spedition12626686(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei (Lubja 4, Tallinn) ja avaliku e-toimiku kaudu 7.novembril 2019

Tsiviilasja number

2-19-4416

Tsiviilasi

OÜ S-Way Spedition hagi ERGO Insurance SE vastu kindlustushüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

101 300,18 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: OÜ S-Way Spedition (registrikood 12626686, asukoht Kiisa tn 11-13, 11313, Tallinn); lepinguline esindaja vandeadvokaat V K Kostja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, e-post [email protected]), volitatud esindaja V V

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta OÜ S-Way Spedition hagi ERGO Insurance SE vastu kindlustushüvitise 93 796,46 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus kindlaksmääramine Edasikaebamise kord

ja Hagimenetluse kulud jätta OÜ S-Way Spedition kanda Jätta ERGO Insurance SE menetluskulud kindlaks määramata ja OÜ-lt S-Way Spedition välja mõistmata Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest

Hageja nõue

1.Harju Maakohtu menetluses on OÜ S-Way Spedition (edaspidi hageja) hagi ERGO Insurance SE (edaspidi kostja) vastu kindlustushüvitise 93 796,46 euro ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni väljamõistmiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
VÕS § 449 lg 3Kindlustusjuhtumist teatamata jätmise tagajärjed
VÕS § 457 lg 1Esimese kindlustusmakse tasumisega hilinemine
VÕS § 473 lg 3Lepingu ülesütlemine kindlustusvõtja maksejõuetuse tõttu

Hagiavalduse asjaolud

2.Pooled sõlmisid 15.10.2015 kindlustuspoliisi nr 4230885/13, millega kindlustati sadulveok xxx registrimärgiga nr xxx (edaspidi sõiduk) kindlustussummaga 25 000 eurot. Kindlustusvariant on täiskasko ja omavastutus 300 eurot. Pooled sõlmisid 29.10.2015 kindlustuspoliisi nr 4327950/14, millega kindlustati haagis XXX Sxxx registrimärgiga xxx (edaspidi haagis) kindlustussummaga 12 000 eurot. Kindlustusvariant on täiskasko ja omavastutus 300 eurot. Sõidukikindlustuste lahutamatuteks osadeks on kindlustuslepingute üldtingimused KT.0919.135 ja sõidukikindlustuse tingimused KT.0921.136. Pooled sõlmisid 29.01.2016 sõidukile autovedaja vastutuskindlustuse lepingu nr xxx, mille lahutamatuks osaks on autovedaja vastutuskindlustuse tingimused nr KT.0449.098. Kindlustusobjektiks on kindlustatud vedaja vastutus kliendiga sõlmitud tasulise kaubaveolepingu järgi vastavalt CMR konventsioonile. Riigisisese veo puhul kohaldub võlaõigusseaduse kaubaveolepingu (42. peatükk 1. jagu) või muu riigi analoogne õigusakt, kuid mitte laiemas ulatuses kui CMR konventsioon.
3.Tallinn-Tartu mnt Jüri teelõigul toimus 28.08.2016 kell 03:31 paiku liiklusõnnetus, mille tulemusel sõitis sõiduk koos haagisega teelt välja ja paiskus ümber, mistõttu said nii sõiduk kui ka haagis ulatuslikke kahjustusi. Kahjustada sai ka haagises olnud xxx OÜ-le kuulunud kaup 19 300 kg külmutatud lihatooteid väärtuses 62 864,62 eurot. Hageja teavitas kahjujuhtumist kostjat suuliselt mobiiltelefonilt 28.08.2016 ajavahemikul kell 04:30-04:36. 28.08.2016 umbes kell 11.00 helistas päästeteenistuse töötaja ja teavitas, et auto kütusepaagist lekib kütus, mistõttu tuleb õnnetuse tagajärjel tekkinud olukord kiiresti likvideerida. Lisaks hakkas haagisele paigaldatud temperatuurirežiimi seadeldis reageerima temperatuurirežiimi kõikumisele üritades käivituda neljal korral. Kuna tagurpidi asendis see ei ole võimalik, siis hakkas varem töökorras olnud seadeldis tugevalt suitsema. Kohapeal veendus hageja, et auto kütusepaak oli kahjustada saanud ja umbes 200-300 l kütust oli voolanud pinnasele. Et plaanipärased teetööd Jüri teelõigul ei saaks häiritud, pidi hageja kõrvaldama nii sõiduki kui haagise avariipaigalt.
4.Hageja, lootuses kahju minimaliseerida, helistas ettevõtte xxx juhile A S, et pakkuda haagises olnud lihatooteid loomasööda valmistamiseks, kuid pakutud kaup selleks ei sobinud, sest oli osaliselt marineeritud ja maitsestatud. Väljakutse järgselt teostas päästetöid xxx OÜ, kes osutas puksiirteenust sõiduki transportimiseks hageja laoplatsile. Sõiduki ja haagise aitas ratastele tõmmata Xxx OÜ ekskavaator, mis laadis kauba ümber xxx OÜ veoautodele, mis vedasid kahjustada saanud lihatooted Lääne-Viru maakonda Väike-Maarjasse ettevõttesse AS Xxx utiliseerimisse järgmisel päeval. 29.08.2016 edastas kostja hagejale e-kirjaga teate kindlustusjuhtumi nr xxx registreerimise kohta ja juhised edasisteks toiminguteks. 29.09.2016 e-kirjaga edastas hageja kostjale täiendavad selgitused kahjujuhtumi kohta ning 30.08.2016 ekirjaga kahjujuhtumi teate ja kahju hüvitamise taotluse. Hageja edastas kostjale ka pildid avarii sündmuskohast, kuna kindlustusandja esindaja päeva jooksul sündmuskohale ei tulnud.
5.Kostja jättis kindlustushüvitise kelmuse kahtlusele tuginedes välja maksmata ja esitas 20.01.2017 Politsei- ja Piirivalveametile kuriteoteate. Kostja väitel olid haagises olnud lihatooted sulanud enne, kui veok koos haagisega teelt välja sõitis ja hageja sõitis kraavi

tahtlikult. Põhja Prokuratuur lõpetas 15.08.2018 kriminaalasja nr xxx kriminaalmenetluse aluse (kuriteo tunnuse) puudumise tõttu, kuna kostja väited ei leidnud kinnitust.

6.Hageja võttes arvesse omavastutust ning et sõiduki ja haagise väärtus olid kahjujuhtumi toimumisel 10 kuud hiljem 20% väiksem, kui kindlustuse sõlmimise ajal, taotles lepingute alusel kindlustushüvitist 28 400 eurot. Liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks tegi hageja kulutusi veoki ja haagise transportimiseks hageja laoplatsile 1188 eurot, veoki ja haagise ülestõstmiseks ekskavaatori abil 240 eurot, haagises olnud kauba veoks 1926 eurot ja lihatoodete utiliseerimiseks 4864 eurot, kokku 8218,30 eurot. Autovedaja vastutuskindlustuse kohaselt on hüvitispiiriks veose kahjustamise või kadumise puhul 8,33 SDR/kg, temperatuurikauba transpordil on omavastutus 10% kahjusummast ja kindlustusobjektiks on kindlustatu vedaja vastutus oma kliendiga sõlmitud tasulise kaubaveolepingu järgi vastavalt CMR konventsioonile. Vastutuskindlustuse tingimustes on sätestatud, et kindlustusjuhtum on ootamatu ja ettenägematult toimunud juhtum, mille puhul on esinenud muu hulgas järgmine asjaolu: juhtumi tagajärjel on tekkinud kahju saanud isikule otsene varaline kahju veoses kaotsimineku, kahjustumise või hävimise tõttu või otsene varaline kahju või finantskahju veose hilinemise tuttu. Haagises olnud veose s.o 19 300 kg lihatoodete maksumus oli 62 864,62 eurot, arvestades hageja omavastutust pidi kostja välja maksma kindlustushüvitise 56 578,16 eurot. Kostja keeldumine kahju hüvitamisest on põhjendamatu, kuna hagejalt saadud teabe/tõendite põhjal oli tõendatud hagejale kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju. Kostjal ei olnud takistusi käia sündmuskohal ja koguda täiendavat teavet tunnistajatelt ning uurida veokit koos haagisega. Lisaks palub hageja VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõude summalt päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
7.Hageja nõustus vaheotsuse tegemisega, kuid on seisukohal, et hagi ei ole aegunud, sest nõude aegumistähtaeg VÕS § 457 lg 1 alusel hakkas kulgema 31.12.2016 ja saabuks alles 31.12.2019. VÕS § 473 lg 3 ei kohaldu, sest kostja ei selgitanud, milliseid õiguslikke tagajärgi see endaga kaasa toob, st hagi esitamise õiguse kaotamise. VÕS § 475 lg 3 esimeses lauses sätestatud 1aastane tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mille saabumisel vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest. Alternatiivselt leiab hageja, et VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud 1-aastase hagi esitamise tähtaja kohaldamine ja kindlustusandja vabastamine täitmise kohustusest on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg-d 1 ja 2). Kostja teatas hagejale kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest 20.12.2016, viitas muuhulgas VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud hagi esitamise regulatsioonile ning oli seisukohal, et kahju on kindlustusvõtja poolt tekitatud tahtlikult, mistõttu puudub kindlustusseltsil alus kindlustushüvitise taotluse rahuldamiseks. Kostja teatas ka, et esitab juhtumi kohta politseile kuriteoavalduse. Kuna kostja kahtlustused olid alusetud, siis oleks ta pidanud selgunud asjaolude valguses 20.12.2016 seisukoha ümber otsustama. Hagejal puudus alus arvata, et olukorras, kus kahjujuhtumi põhjuste osas käib veel kriminaalmenetlus, tuleks esitada ennetav hagi kahjuhüvitise väljamaksmise nõudega. Tähtaja möödalaskmine oli tingitud kriminaalmenetlusest ja kriminaalmenetlus oli omakorda tingitud kostja käitumisest. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja ei käitunud kooskõlas VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega, mistõttu tuleb VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud üheaastane tähtaeg jätta kohaldamata ja lähtuda tuleb VÕS § 475 lg-s 1 sätestatud aegumistähtajast.

Kostja vastuväited

8.Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidles sellele vastu kogu ulatuses. Kostja taotles vaheotsuse tegemist VÕS § 449 lg 3 alusel ja hagile aegumise kohaldamist, sest esinevad VÕS § 475 lg 3 sätestatud asjaolud. Kostja on hagejale kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmisest teatanud, millest on möödas rohkem kui aasta, mistõttu on kostja vabanenud täitmise kohustusest.
9.Vastuväidete kohaselt on hageja kinnitanud hagiavalduse punktis 4.3, et sai kindlustushüvitise rahuldamata jätmise teate kätte 20.12.2016. Vaidlust ei saa seega olla asjaolus, et hagiavaldus on esitatud pärast ühe aasta möödumist eelnimetatud teate kättesaamisest. Hageja on hagiavalduses VÕS § 475 lg 3 kohaldamata jätmise kohta esitanud kaks väidet. Hagiavalduse punktis 4.3. on hageja leidnud, et kostja ei ole selgitanud, milliseid õiguslikke tagajärgi hüvitamisest keeldumine endaga kaasa toob. Kostja hinnangul on see väide arusaamatu, sest hageja on esitanud kostja vastuse, kus sisaldub viide VÕS § 475 lg-le 3. Sellega on kostja oma teatamiskohustuse täitnud ja ei saa olla vaidlust vastupidises. Alternatiivselt on hageja tuginenud asjaolule, et kostja on rikkunud hea usu põhimõtet. Seda on VÕS § 475 lg 3 kontekstis käsitletud Riigikohtu otsuses tsiviilasjas 3-2-1-59-16, mille punkti 14 järgi võib käsitletavas paragrahvis sätestatud õigustlõpetav tähtaeg olla vastuolus hea usu põhimõttega juhul, kui kindlustusandja käitumine pärast hüvitise maksmisest keeldumist on vastuoluline. Selleks võib olla Riigikohtu hinnangul läbirääkimiste pidamine ja möönmine, et kahju võiks siiski osaliselt hüvitamisele kuuluda. Midagi sellist aga käesoleval juhul toimunud ei ole. Ei ole peetud läbirääkimisi, kostja ei ole lubanud midagi hüvitada ega samuti esitanud lubadust otsus ringi vaadata vms.
10.Kostja vaidleb hagile vastu ka sisuliselt ja on seisukohal, et hüvitise maksmise alus puudub. Kostja on hagejale keeldunud kindlustushüvitise maksmisest põhjusel, et hageja on rikkunud kauba vedamisel temperatuurirežiimi, st et veetava kauba riknemine ei olnud kuidagi seotud deklareeritud kahjujuhtumiga ehk sõidukiga teelt väljasõiduga ning lisaks toimus teelt väljasõit tahtlikult. Fotodelt on selgelt näha sulanud liha ja sellest pärineva vedeliku jäljed haagise seintel ja põrandal, mis on suunaga ülevalt alla ehk põranda poole. Samuti on sulanud liha jäljed haagise põrandal. Sellised jäljed ei saanud sinna tekkida sõiduki ümberpaiskumise käigus ega peale seda, sest kogu kaup langes ühe korraga põrandalt ära haagise laele ja hageja ütluste ning saatelehe järgi pidi olema sellel hetkel üldse külmutatud. Seetõttu oli veetav kaup sulanud/riknenud juba varem temperatuurirežiimi rikkumise tõttu hageja poolt.
11.Sõidumeeriku väljavõttelt on näha, et sõiduk on enne seiskumist liikunud sujuvalt u 15 km/h, seejärel on kiirus sujuvalt langenud alla 10 km/h, misjärel on toimunud seiskumine. Ei ole tõsiseltvõetav väide, et kiirusel 10-15 km/h ei ole võimalik teele jooksnud loomale (nagu on deklareeritud) otsasõidu vältimiseks leida muud lahendust kui sama kiirusega teelt välja keeramine. Kiirus on vahetult enne seiskumist 10 km-st/h kuni u 7 km-ni/h vähenenud samuti sujuvalt, mis ei ole iseloomulik ohu vältimisele ja selle käigus pidurdamisele.
12.Autovedaja vastutuskindlustuse tingimuste punktide 9.1.5. ja 9.1.6. kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud temperatuurirežiimiveo korral kontrollima veose vastuvõtmisel koos saatjaga transpordivahendi kaubaruumi temperatuuri ja tegema selle kohta märke saatelehele. Kui võimalik, siis kontrollima veose temperatuuri veose lähtekohas koos saatjaga ja

mahalaadimiskohas koos vastuvõtjaga ning tegema märke saatelehele. Temperatuurirežiimiveo korral peavad veokis olema temperatuuri mõõtmisandmete talletamise seadmed. Mõõtmisandmeid säilitatakse vähemalt üks aasta. Transpordivahend ja külmutusseadmed peavad olema nõuetekohaselt üle vaadatud ja hooldatud. Temperatuurirežiimiveo korral kontrollima regulaarselt temperatuuri ja temperatuuriseadme toimimist. Autovedaja vastutuskindlustuse tingimuste punkti 12.1.1. kohaselt vabaneb kindlustusandja täielikult või osaliselt kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on rikkunud vähemalt ühte punktis 9 nimetatud kohustustest ja kohustuse täitmata jätmise ning kindlustusjuhtumi toimumise ja/või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel on põhjuslik seos. Sõidukikindlustuse tingimuste punkti 11.1.4 kohaselt vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kui kindlustusjuhtum on toimunud kindlustusvõtja või soodustatud isiku raske ettevaatamatuse või tahtluse tõttu. Autovedaja vastutuskindlustuse tingimuste punkti 9.3. kohaselt ei tohi kindlustusvõtja asuda kahjustatud veost taastama või hävinud veost utiliseerima ilma kindlustusandja nõusolekuta. Autovedaja vastutuskindlustuse tingimuste punkti 12.1.4. kohaselt vabaneb kindlustusandja täielikult või osaliselt kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum on toimunud kindlustusvõtja või kahju saanud isiku raske ettevaatamatuse või tahtluse tõttu. Kohtuotsuse põhjendused

13.Pooltel ei ole vaidlust, et nad sõlmisid kindlustuslepingud sõiduki ja haagise kindlustamiseks, et lepingute lahutamatuteks osadeks on kindlustuslepingute üldtingimused KT.0919.135 ja sõidukikindlustuse tingimused KT.0921.136, et pooled sõlmisid 29.01.2016 sõidukile autovedaja vastutuskindlustuse lepingu nr xxx, mille lahutamatuks osaks on autovedaja vastutuskindlustuse tingimused nr KT.0449.098 ning, et kostja ei ole hagejale kindlustushüvitist maksnud.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas sõiduki teel väljasõit toimus tahtlikult, kas veetava kauba riknemine on seotud deklareeritud kahjujuhtumiga ning kas hagi on aegunud.
15.VÕS § 422 lg 1 kohaselt on kindlustusleping leping, kus üks isik (kindlustusandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). VÕS § 423 lg 1 sätestab, et kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.
16.VÕS § 475 lg 3 kohaselt kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja kindlustusandja teatab kindlustusvõtjale kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest.
17.Kostja 20.12.2016 vastusega hageja 30.08.2016 esitatud hüvitise taotlusele 28.08.2016 deklareeritud kahjujuhtumi kohta on tõendatud, et kostja keeldus hagejale kindlustushüvitise

maksmisest põhjustel, et hageja on rikkunud kauba vedamisel temperatuurirežiimi, et veetava kauba riknemine ei olnud seotud deklareeritud kahjujuhtumiga ning teelt väljasõit toimus sõidumeeriku väljavõttelt nähtuvalt tahtlikult.

18.Hagiavalduse punktis 4.3 on hageja esile toonud, et sai kindlustushüvitise rahuldamata jätmise teate kätte 20.12.2016. Hagi esitati kohtule 22.03.2019. Seega esitati hagiavaldus pärast VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud ühe aasta möödumist kostja hüvitise maksmisest keeldumise teate kättesaamisest.
19.Hageja on hagiavalduses väitnud, et kostja ei ole talle selgitanud, milliseid õiguslikke tagajärgi hüvitamisest keeldumine endaga kaasa toob. Kostja teatega on tõendatud, et pärast oma seisukoha ja õigusliku aluse selgitamist hagejale on ta selgitanud ka, et VÕS § 475 lg 3 kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Järelikult on kostja oma teatamiskohustuse täitnud ja hageja väide on vastuolus esitatud tõendiga.
20.Alternatiivselt on hageja tuginenud asjaolule, et kostja on rikkunud hea usu põhimõtet. Riigikohus on oma 21.09.2016 otsuse nr 3-2-1-59-16 punktis 14 selgitanud, et „Kolleegiumi hinnangul ei ole välistatud, et hageja esitatud asjaoludel võib olla VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud õigustlõpetavale tähtajale tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega ning anda seetõttu aluse jätta nimetatud tähtaeg VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata. Kui kostja pidas hagejaga pärast kahju hüvitamisest keeldumise otsuse tegemist ja hagejale kättetoimetamist läbirääkimisi, mööndes mh võimalust hüvitada osa kahjust, võib kostja olla käitunud vastuoluliselt. Vastuoluline käitumine, mis takistab nõude maksmapanemist ja toob kaasa selle tähtaja möödumise, võib olla vastuolus hea usu põhimõttega (vt ka nt Riigikohtu 17. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, p 11).“.
21.Antud juhul on kostja hüvitise maksmise keeldumise teates selgelt väljendanud, et ta keeldub hagejale kindlustushüvitise maksmisest, toonud esile keeldumise õiguslikud alused ja põhjendused selle kohta, et hageja on rikkunud kauba vedamisel temperatuurirežiimi, et veetava kauba riknemine ei olnud seotud deklareeritud kahjujuhtumiga ning teelt väljasõit toimus sõidumeeriku väljavõttelt nähtuvalt tahtlikult. Täiendavalt on kostja märkinud, et ta esitab juhtumi kohta politseile kuriteoavalduse. Kostja ei ole antud teates ega üheski muus dokumendis möönnud, et hüvitise väljamaksmine pärast kriminaalmenetluse lõppemist on võimalik ega lubanud kahju hüvitamise otsust ümber vaadata. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt ei ole nad pidanud ka läbirääkimisi selle üle, et kahju võiks osaliselt hüvitamisele kuuluda. Seega on hageja väited, et kostja on käitunud vastuoluliselt ja eksitavalt ning loonud oma käitumisega hagejale ettekujutuse, et kuriteoteate alusel algatatud menetluse raames süüdistuse alusetuse tuvastamise korral tuleb kindlustusandjal kahjuhüvitise maksmine ümber otsustada, põhjendamata ja tõendamata. Järelikult ei ole kostja käitumine vastuolus VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega ning VÕS § 475 lg 3 kohaldamata jätmiseks puudub alus. Hageja viited VÕS § 475 lg-s 1 sätestatud kindlustuslepingutest tulenevate nõuete kolme aastasele aegumistähtajale ei ole antud vaidluses asjakohased.
22.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi on aegunud, mistõttu jätab kohus hagi kindlustushüvitise 93 796,46 euro ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni väljamõistmiseks aegumise tõttu rahuldamata.

23.TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Seega on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus
24.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
26.Kuna kostja on kohtule teatanud, et tal menetluskulud puuduvad, siis tuleb kostja menetluskulud jätta kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata. Hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja