Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Kostjal ei olnud käenduslepingu sõlmimisel vara, millele pöörata sissenõuet ning tema sissetulek sõltus OÜ Haberek käekäigust, kelle majandustulemused olid enne võlatunnistuse sõlmimist negatiivsed ja hageja teadis seda. Alternatiivselt leidis kostja, et kui võlatunnistus on konstitutiivne, on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama vaidluse korral krediidiandja. Hageja pole tõendanud, et ta täitis vastutustundliku laenamise kohustust kostja ees võlatunnistuse andmisele eelnevalt. Võlatunnistus on kostja suhtes tühine, kuna kostja ei olnud suuteline võetud kohustust täitma. Vastutustundliku laenamise põhimõte ning tarbija kaitse sätted kohalduvad alati ning sõltumata muudest asjaoludest. Lisaks on kokkulepitud viivise määr 0,25% päevas VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine, kuna see ületab kolmekordset seadusejärgset viivisemäära ja kahjustab seetõttu tarbijast kostjat tüüptingimusena ebamõistlikult.

MAAKOHTU OTSUS

tegutseva isikuna aru saama, et ta võtab põhivõlgnikuna enda kanda äriühingu (mille osanik ja juhatuse liige ta oli) kohustuse summas 6430,89 eurot. Võlatunnistuse eesmärgiks on mh võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist (3-2-1-146-13, p 24). Samuti on võlatunnistuse tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (3-2-1-149-11, p 21; 3-2-1-149-14, p 12). Kui pooled on sõlminud konstitutiivse võlatunnistuse, peab võlgnik sellest tuleneva haginõude rahuldamise vältimiseks esitama vastuhagi võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu VÕS § 1028 jj alusel, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud (3-2-1-148-14, p 18; 3-2-1-146-11, p 10, 3-2-1-149-11, p 21). Selles asjas kostja hoolimata kohtu selgitustest vastuhagi ei esitanud. Konstitutiivne võlatunnistus võib olla seaduses sätestatud alustel tehinguna tühine või tühistatav (3-2-1-147-15, p 16). Kostja on viidanud kohtuistungil tehingu tühisuse alusena TsÜS §-le 86. Kohus on seisukohal, et asjas ei ole leidnud tuvastamist kokkuleppe tühisuse aluseid ning kostjad ei ole võlatunnistust tühistanud. Kohus ei tuvastanud, et tehing on tehtud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Võla tasumise edasilükkamine maksegraafiku alusel ei riku kuidagi kostja õiguseid. Samuti ei esine muid tühisuse aluseid ja kostja ei ole võlatunnistust tühistanud. Lisaks võib võlatunnistusele tuginemine olla välistatud hea usu põhimõtte rikkumise tõttu. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lg st 1 tulenevalt peavad pooled teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on tõkestada lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamine. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille järgi ei vastaks võlatunnistuses märgitud kohustuse täitmise nõudmine lepingu olemusele või eesmärgile. Samuti ei ole sellise nõude esitamine vastuolus seaduse ega ühiskonna moraalistandarditega. Kohus ei ole tuvastanud, et hageja eesmärgiks võlatunnistuse sõlmimisel oli kostjale kahju tekitamine. Hageja ei ole hagi alusena tuginenud käenduslepingule ning seetõttu on asjakohatud kostja viited tarbijakäendusele. Samuti ei nõustu kohus kostjaga, et vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub alati ning sõltumata muudest asjaoludest. Praegusel juhul kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte ei kehti. Riigikohus on otsuses nr 2-15-21710 p 48 leidnud, et käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma. Võlatunnistusele ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna kostja ei ole selle alusel laenu võtnud. Võlatunnistusega loodi käenduslepingust sõltumatu kohustus, kuid see kohustus on võetud olemasoleva võla tunnistamiseks ja vastuväidete esitamise õiguse täpsustamiseks. Võla tasumise kokkuleppe p 6 kohaselt on hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda kogu võlgnevuse tasumist koheselt, kui võlgnikud hilinevad kahe järjestikuse võla tagasimakse tasumisega. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja tegi võlatunnistuse alusel ainult ühe

makse ning hageja on lepingu üles öelnud. Tulenevalt võla tasumise kokkuleppe p-st on kogu võlgnevus muutunud sissenõutavaks. Kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 1 ning VÕS § 30 alusel välja mõista 6315,45 eurot hageja kasuks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.