Tartu Maakohus
Kohtunik
Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. märts 2019, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-18-7399 Luminor Liising AS hagi Gunnar Mõru vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Luminor Liising AS (rk 10237140, Liivalaia 45 Tallinn 10145) Esindaja jurist Cärolin Markus ([email protected]) Kostja Gunnar Mõru (ik XXX, XXX) Esindaja vandeadvokaat Robert Sarv ([email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
28. veebruar 2019
396,58 eurot ja hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni 6202,88 eurolt viivise 0,25% päevas, kuid mitte rohkem kui 287,97 eurot või alternatiivselt seadusjärgse viivise 34,74 eurot ja edasi protsendina põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Luminor Liising AS (endine ärinimi AS Nordea Finance Estonia), Haberek OÜ ja kostja XX.XX.XXXX võla tasumise kokkuleppe, milles OÜ Haberek ja kostja tunnistasid, et neil on hageja ees liisingulepingust nr XXX tulenevalt sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus 6430,89 eurot ning kohustusid selle tagastama igakuiste maksetega 249,46 eurot alates 05.10.2017 kuni 05.12.2019. Igakuised osamaksed hõlmasid intressi määraga 4% aastas. Kostja tasus ainult ühe makse 08.11.2017 summas 249,46 eurot, mille hageja luges esimese osamakse katteks. Kokkuleppe mittekohase täitmise tõttu ütles hageja lepingu üles 30.04.2018. Lepingu ülesütlemise seisuga võlgneb kostja hagejale 6315,45 eurot, millest 6202,88 eurot on põhivõlg ja 112,57 eurot intress. Lisandub viivis 0,25% päevas, milles pooled leppisid kokku seetõttu, et võla tasumise kokkulepe on sõlminud hageja, OÜ Haberek ja kostja kui OÜ Haberek juhatuse liige. Hageja leidis vastuseks kostja seisukohtadele, et hageja ja kostja ei ole XX.XX.XXXX käenduslepingut sõlminud. Pooled on sõnaselgelt kokkuleppes väljendanud, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, millega soovitakse sõlmida algsest kohustusest sõltumatu kohustus. Kuivõrd tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, siis tuleb kostja viited käenduslepingule jätta tähelepanuta. Lisaks on pooled ka kokku leppinud, et võlatunnistusele ei saa esitada muid vastuväiteid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Kostja viited vastutustundliku laenamise põhimõtetele on väärad, kuna hageja ei ole kostjale võla tasumise kokkuleppe alusel laenu andnud. Samuti ei ole kostja selgitanud, kuidas ja miks peaksid käesoleval juhul kohalduma krediidiasutuste seaduse (KAS) sätted. Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde, kuid loobus viivistest ning palus välja mõista üksnes põhivõla.
alati ning sõltumata muudest asjaoludest. Lisaks on kokkulepitud viivise määr 0,25% päevas VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine, kuna see ületab kolmekordset seadusejärgset viivisemäära ja kahjustab seetõttu tarbijast kostjat tüüptingimusena ebamõistlikult.
3/5
Riigikohus on samas lahendis selgitanud, et kui võlatunnistuse tekstis on väljendatud poolte tahe luua algsest kohustusest sõltumatu kohustus kõrvuti algse kohustusega või viidatud sellele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, siis on need olulised asjaolud, mida kohus ei saa VÕS § 29 kohaselt võlatunnistuse tõlgendamisel põhjenduseta arvestamata jätta.
4/5
Lisaks võib võlatunnistusele tuginemine olla välistatud hea usu põhimõtte rikkumise tõttu (Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-16, p 27). TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad pooled teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on tõkestada lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamine. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille järgi ei vastaks võlatunnistuses märgitud kohustuse täitmise nõudmine lepingu olemusele või eesmärgile. Samuti ei ole sellise nõude esitamine vastuolus seaduse ega ühiskonna moraalistandarditega. Kohus ei ole tuvastanud, et hageja eesmärgiks võlatunnistuse sõlmimisel oli kostjale kahju tekitamine.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.