Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
10. oktoober 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-2675
Tsiviilasi
LPG Eesti OÜ hagi Vedelgaas OÜ vastu osanike
koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. augusti 2019 määrus
Kaebuse esitajad ja kaebuste
LPG Eesti OÜ määruskaebus
liigid Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: LPG Eesti OÜ (registrikood 14140259), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Saare
esindajad
Vastustaja: Vedelgaas OÜ (registrikood 12243788), lepingulised esindajad vandeadvokaat Margo Lemetti, vandeadvokaat Alo Noormets
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
osanik ei ole, seega ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki.
Maakohtu viide hagi tagamise korras juhatuse liikme määramiseks ei ole asjakohane. Kuna LPG Eesti OÜ ei ole hagejaks tsiviilasjas nr 2-18-15189, ei ole viimasel võimalik ka taotleda hagi tagamise korras Vedelgaasile esindaja määramist. Määrus on ebaselge ja vastuoluline ning sellest ei ole võimalik aru saada, kas kohus on soovinud jätta hagi läbi vaatamata kõigis hagis esitatud nõuetes või üksnes otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes.
tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 33). Kuivõrd nii osaühingu kui aktsiaseltsi puhul on hääleõiguse piiramise sätted sarnased ning sama eesmärgiga, siis tuleb eeltoodud Riigikohtu juhistest lähtuda ka ÄS § 177 lg-t 1 kohaldades. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et kui otsuse tegemisel on rikutud hääleõiguse piirangut ning seda rikkudes antud hääled mõjutasid otsuse tegemist või selle sisu, siis on hääleõiguse piirangut rikkudes antud hääled tühised ning otsus kehtetuks tunnistatav vastuolu tõttu seadusega TsÜS § 33 lg 1, ÄS § 177 lg 1 koostoimes ÄS § 178 lg 1 alusel (vt ka Riigikohtu 29. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-15, p 18). Hääleõiguse piirangut rikkudes antud hääled on küll tühised, nagu maakohus õigesti märkis, kuid see ei tähenda, et hääleõiguse piirangut rikkudes tehtud otsus oleks ilma selle kehtetust tuvastamata samuti tühine. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus, kas osanike 20. novembri 2018 otsuse tegemisel kohaldus osanikele S. Tabo ja R. Puusepa suhtes hääleõiguse piirang ning on vaidlus otsuse kehtivuse osas, siis on hagejal õigus taotleda kohtult otsuse kehtetuse tuvastamist. Järelikult on hageja nõude puhul tegemist olukorraga, millele riik peab andma õiguskaitset ning puudub alus hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab tsiviilasja maakohtule menetluse jätkamiseks. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määrusega lahendanud kostja 6. juuni 2019 taotlust hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks, siis ei käsitle selle taotluse aluseks olevaid asjaolusid ja väiteid ka ringkonnakohus.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.