lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-130-06

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 18.12.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-130-06
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
18.12.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1989
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 139 lg 1, 2PõhikiriÄS § 174 lg 1, 3Osanike otsusÄS § 196 lg 1Kasumi jaotamises osalemineTsMS § 692 lg 4, 5Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alusedÄS § 184 lg 1, 6Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumineÄS § 54Puuduste kõrvaldamise tähtaegTsMS § 669 lg 1, 2Menetlusõiguse normi oluline rikkumineÄS § 53Menetlustähtajad

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (24)

lahend.ee
2-21-14663/154Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.11.20252-23-4709/25Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.07.20242-22-5141/11Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja26.10.20222-21-14663/71Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval07.07.20222-19-135979/93Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.04.20222-21-13661/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.11.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-130-06 Tartu, 18. detsember 2006. a Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Osaühingu A avaldus osakapitali suurendamiseks. Viru Ringkonnakohtu 30. augusti 2006. a määrus tsiviilasjas nr 206-14534 Osaühingu A määruskaebus Avaldaja osaühing A (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Sergei Politðev Huvitatud isik N. R (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Sergei Politðev Huvitatud isik M. Þ (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo 20. november 2006. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 13. juuni 2006. a määrus ja Viru Ringkonnakohtu 30. augusti 2006. a määrus.
2.Saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule.
3.Tagastada osaühingule A 14. septembril 2006. a tasutud kassatsioonikautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Osaühing A (edaspidi avaldaja) esitas 19. aprillil 2006. a Viru Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse osakapitali suurendamise kande tegemiseks. 25. aprilli 2006. a kandeotsusega jättis Viru Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi kandeavalduse rahuldamata, kuna kandeavalduse on esitanud osaühingu nimel isik, keda ei valitud juhatuse liikmeks kooskõlas avaldaja põhikirjaga. Avaldaja põhikirja p 5.2 järgi on juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 3/4 osanike häältest. Juhatuse liikmeks kandideerinud A. Detotðenko poolt anti 28. märtsil 2006. a toimunud osanike koosolekul 1400 ja vastu 600 häält. Seega ei ole A. Detotðenko valitud juhatuse liikmeks ja ta ei saa olla registripidajale esitatava osakapitali suurendamise registrisse kandmise avalduse allkirjastajaks. Sellele puudusele juhtis osaühingu
TsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 428Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 596 lg 2Kandemäärus
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 661 lg 3Määruskaebuse esitamine
TsMS § 666Määruskaebust läbivaatav kohtukoosseis
TsMS § 667Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 696Määruskaebuse esitamise õigus
TsMS § 698 lg 2Määruskaebuse esitamine Riigikohtule
2-20-7988/98
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
28.05.2021
2-19-2047/3Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.12.2019
2-19-2675/13Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.10.2019
2-17-16379/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.08.2019
3-2-1-24-17Riigikohus12.04.2017
2-16-17505/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.02.2017
2-13-47704/30Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.05.2015
2-14-53425/15Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja05.12.2014
2-13-8114/35Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja17.02.2014
3-2-1-144-11Riigikohus10.01.2012
3-2-1-97-11Riigikohus27.10.2011
2-11-26516/10Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja30.09.2011
3-2-1-71-09Riigikohus10.06.2009
3-2-1-119-08Riigikohus15.12.2008
3-2-1-105-07Riigikohus20.11.2007
2-06-13766/10Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.04.2007
3-2-1-23-07Riigikohus02.04.2007
3-2-1-147-06Riigikohus14.02.2007
28.märtsi 2006. a koosolekul tähelepanu ka notar.
2.Avaldaja esitas kohtunikuabi kandeotsuse peale Viru Maakohtule määruskaebuse, milles palus kandeotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kandeavaldus rahuldada. Avaldaja põhikirja p 5.2 on vastuolus äriseadustiku (ÄS) § 174 lõikega 1. ÄS § 139 lg 2 sätestab ilma erandita, et kui osaühingu põhikirja sätted on vastuolus seadusega, tuleb kohaldada seaduse sätteid. Järelikult ei saa põhikirja p 5.2 kohaldada. ÄS § 174 lg 3 kohaselt loetakse isiku valimisel valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte

võrdsuse korral heidetakse liisku, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuleb lähtuda häälte arvust, mitte ÄS § 174 lõikest 1, sest tegemist on isiku valimisega ning juhatuse liikmeks kandideerisid kaks isikut, kellest A. Detotðenko sai rohkem hääli. Registripidaja võttis A. Detotðenko esitatud kandeavalduse vastu ning sellega aktsepteeris ta A. Detotðenko kui avaldaja juhatuse liikme volitusi. Vastasel juhul tulnuks registripidajal anda avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohtunikuabil puudus seaduslik alus viidata notari seisukohale, kuna see ei oma juriidilist tähendust selles, kas üldkoosoleku otsus oli vastu võetud või mitte. Notari roll piirdub osanike tahteavalduse ja toimingute notariaalse tõestamisega.

3.Viru Maakohus jättis 13. juuni 2006. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule. Maakohus leidis, et kandeavalduse registreerimine registriosakonnas ei tähenda avalduse esitanud isiku volituste aktsepteerimist. ÄS § 184 lg 1 järgi kuulub osaühingu juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine osanike pädevusse. Kui osaühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Avaldaja osanike 28. märtsi 2006. a koosoleku protokolli päevakorrapunktist 1 nähtuvalt otsustati määrata üheliikmeline juhatus ja valida kahest kandidaadist juhatuse liikmeks A. Detotðenko, kes sai 1400 poolthäält ja 600 vastuhäält. Erapooletuid osanikke ei olnud. Koosoleku juhataja luges otsuse vastuvõetuks. ÄS § 174 lõikest 1 tulenevalt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Avaldaja osanike poolt 22. juunil 2001. a kinnitatud põhikirja p 5.2 kohaselt on osaühingu põhikirja muutmise, juhatuse liikme valimise ning tagasikutsumise, jagunemise ja likvideerimise otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 3/4 osanike häältest. Seega on avaldaja osanike 28. märtsi 2006. a otsus vastuolus avaldaja põhikirja p-ga 5.2, millele vastavalt A. Detotðenkole antud poolthäälte arv oleks pidanud olema 1500. Osanike koosoleku otsusest ei selgu, kas valimised üldse toimusid. ÄS § 196 lg 1 kohaselt esitab osakapitali suurendamise avalduse äriregistrile juhatus. Kuna avaldaja väitel põhineb osaühingu kandeavaldus osanike 28. märtsi 2006. a otsusel ja A. Detotðenko juhatuse liikmeks lugemine ei olnud kooskõlas põhikirjaga, siis puudub juhatuse liige, kes oleks volitatud allkirjastama osakapitali suurendamise kandeavaldust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Viru Ringkonnakohus jättis 30. augusti 2006. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus registriosakonna kohtunikuabi 25. aprilli 2006. a kandemääruse põhjendustega ja maakohtu määruse põhjendustega ning vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lõikele 6 ei korranud maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus märkis, et tema määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada osakapitali suurendamise kandeavaldus. Määruskaebuse

kohaselt on väär ringkonnakohtu seisukoht, et tema määrus ei ole edasikaevatav. Ringkonnakohtu määrus ei ole motiveeritud, vastatud ei ole maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse väidetele. Kohtud jätsid vääralt kohaldamata ÄS § 174 lg 3.

6.Avaldaja osanik M. Þ palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning asja menetlus lõpetada. Ta leiab, et ringkonnakohtu määrust ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjas tuleb menetlus lõpetada, kuna registriosakond ei oleks pidanud ega võinud kandeavalduse alusel teha kandeotsust, vaid pidanuks selle tagastama avalduse esitajale, kellel ei olnud õigust kandeavaldust esitada. Osaühingu osanike otsuse seaduslikkuse üle otsustamisel tuleb lähtuda ÄS § 174 lõikes 1 kehtestatud võimalusest otsuste vastuvõtmiseks osanike üldkoosolekul äriühingu põhikirjas ette näha suurema häälteenamuse nõue. Põhikirja säte, mis näeb ette seaduses toodust suurema häälteenamuse nõude otsuste vastuvõtmiseks juhatuse liikmete valimisel, ei ole seadusega vastuolus.
7.Avaldaja osanik N. R ei ole määruskaebusele õigeaegselt vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et Viru Maakohtu 13. juuni 2006. a. määrus ja Viru Ringkonnakohtu 30. augusti 2006. a määrus tuleb TsMS § 692 lg 4 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb TsMS § 692 lg 5 alusel saata uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule.
9.Vastavalt TsMS § 692 lõikele 4 ei ole Riigikohus seotud kaebuse piiridega ja tühistab ringkonnakohtu otsuse kaebuse põhjendustest olenemata, kui ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi. Menetlusõiguse normi olulise rikkumisena käsitatavad asjaolud on sätestatud TsMS § 669 lg 1 punktides 1�5. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib Riigikohus lugeda menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks ka 1. lõikes nimetamata rikkumise. Kolleegium leiab, et menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 669 lg 2 mõttes on asja läbivaatamine ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt. Tulenevalt TsMS § 666 lõikest 1 vaatab ringkonnakohtus läbi ja lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik. Sama paragrahvi 3. lõike järgi vaatab hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse läbi ja lahendab ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 3. oktoobril 2006. a kohtuasjas nr 3-2-179-06 (RT III 2006, 34, 290) tehtud määruse punktis 10 leidnud, et menetlust lõpetava määrusena tuleb TsMS § 661 lg 3 tähenduses mõista kõiki hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse, sh registriasjades kandeavalduste lahendamise määrusi, mille peale on esitatud määruskaebus. Menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses. Praegusel juhul vaatas avaldaja määruskaebuse läbi ja lahendas selle üks ringkonnakohtu kohtunik. Seaduslik kohtukoosseis oleks pidanud TsMS § 666 lõikest 3 tulenevalt koosnema kolmest ringkonnakohtu kohtunikust, kuna tegemist oli kandeavaldust rahuldamata jätva, s.o menetlust lõpetava määrusega. Seega rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse normi, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada määruskaebuse põhjendustest olenemata.
10.Ringkonnakohus eksis, märkides oma määruses, et selle peale ei saa edasi kaevata. Vastavalt

TsMS § 696 lõikele 3 võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Praegusel juhul on avaldaja vaidlustanud hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse (vt käesoleva otsuse p 9) ning järelikult on ringkonnakohtu määrus edasikaevatav.

11.Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma eespool viidatud määruse punktis 10 leidnud, et TsMS §s 599 nimetatud kaebetähtaeg (30 päeva alates määruse kättetoimetamisest) kehtib üksnes määruskaebuse esitamisel maakohtu määruse peale ning et ringkonnakohtu määruse peale edasikaebamise tähtaega reguleerib TsMS § 698 lg 2, mille järgi on ringkonnakohtu määruse üldiseks vaidlustamise tähtajaks 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Sellist tähtaega pidi avaldaja järgima ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel ka praegusel juhul. Kolleegium märgib lisaks, et kohtutoimiku materjalide järgi ei ole ringkonnakohtu määrust menetlusosalistele nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kohtutoimikus on küll määruse väljastamise kaaskiri (tl 45), kuid puudub kinnitus (väljastusteade, kinnitus, märge) selle kohta, et adressaadid on määruse allkirja vastu kätte saanud. TsMS § 667 lõikest 4 järeldub, et ringkonnakohtu määrus määruskaebuse kohta tuleb menetlusosalistele kätte toimetada ka juhul, kui seda ei saa edasi kaevata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06 (RT III 2006, 41, 348), p 13.
12.Tulenevalt ÄS § 53 esimesest lausest teeb avalduse läbivaadanud pädev isik kandemääruse, millega rahuldab avalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata. Kui avalduses esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, võib otsuse tegemiseks pädev isik määrata ÄS § 54 esimese lause kohaselt tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kohtu peetavasse registrisse kannete tegemist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt TsMS § 596 lg 2 esimesele lausele, kui avalduses on kande tegemist takistav puudus või kui puudub vajalik dokument ja puudust on ilmselt võimalik kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust tähtaja möödumise ajaks kõrvaldatud ei ole, jätab kohus avalduse TsMS § 596 lg 2 teise lause alusel kandemäärusega rahuldamata. Seega, kui maakohus leidis, et avalduse menetlusse võtmist takistas asjaolu, et õigustatud isiku nimel avalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust (vt TsMS § 371 lg 1 p 12 ja § 477 lg 1), pidanuks maakohus andma avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TsMS § 596 lõike 2 rikkumine kujutab endast menetlusnormi olulist rikkumist TsMS § 669 lg 2 järgi. TsMS § 692 lõike 5 esimene lause sätestab, et kui maakohus on rikkunud TsMS §-s 669 nimetatud menetlusõiguse normi ja ringkonnakohus ei ole otsust tühistanud ega asja uueks läbivaatamiseks saatnud, tühistab Riigikohus alama astme kohtute otsused ja saadab asja läbivaatamiseks maakohtule.
13.Kolleegium ei nõustu avaldaja väitega, et ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes vastamata määruskaebuse väidetele. TsMS § 654 lõikest 6 ja §-st 659 tulenevalt ei pea ringkonnakohus oma määrust põhjendama, kui ta jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja

järgib esimese astme kohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus peab sel juhul märkima, et nõustub esimese astme kohtu lahendi põhjendustega (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. mai 2006. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-34-06 (RT III 2006, 18, 170), p 12. Praegusel juhul on maakohtus hinnatud samu väiteid, mida avaldaja esitas maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses. Ringkonnakohus on nõustunud maakohtu järelduste ja põhjendustega.

14.Vastuseks avaldaja määruskaebusele märgib kolleegium, et ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Sama paragrahvi 3. lõike järgi loetakse isiku valimisel valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Osaühingu põhikirjas tuleb märkida ÄS § 139 lg 1 punktides 1�8 sätestatud kohustuslikud tingimused. Vastavalt sama paragrahvi 2. lõikele võib põhikirjas ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Viidatud sätetest tulenevalt ei ole isiku valimise häälteenamuse nõue imperatiivne ning põhikirjas võib sätestada suurema häälteenamuse nõude. Seega kehtib ÄS § 174 lõikes 3 sätestatud häälteenamuse nõue juhul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud kõrgendatud häälteenamuse nõuet.
15.Kolleegium märgib veel, et tulenevalt TsMS §-st 602 määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse asendusliikme. ÄS § 184 lg 6 järgi võib kohus mõjuval põhjusel nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel määrata väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme. See on võimalik ka näiteks juhul, kui osanikud ei suuda juhatuse liikme valimist otsustada ja osaühingu juhtimine on seetõttu häiritud. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus. Kohtu määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Juriidilise isiku juhatuse asendusliikme määramine ning talle tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine toimub TsMS §-des 603�605 sätestatud korras. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.