lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-3141/17

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-3141/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
06.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1967
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleELTS § 3TerminidKrtS § 29 lg 3Korteriühistu organi otsuse kehtetusKÜS § 13 lg 3TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 198 lg 3MenetlusosalisedTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
direktiivi 2009/72/EÜ

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-3141/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.11.20202-19-3141/89Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.11.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-22-8031/47Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.09.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-3141

Tsiviilasi

XX avaldus Tallinn, Männiku tee 103/Pihlaka tn 2a korteriühistu kohustamiseks võimaldada kõigil korteriühistu liikmetel vabal valida elektritarnijat, läbi viima elektriaudit ja viima voolutugevus vastavusse ehitusloaga lubatud voolutugevusega. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 14. märtsi 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX Puudutatud isik: Tallinn, Männiku tee 103/Pihlaka tn 2a korteriühistu, seaduslikud esindajad juhatuse liikmed VV, TM ja AH

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada puudutatud isiku 10. aprilli 2019 taotlus tõendi vastuvõtmiseks ja võtta viidatud kuupäeva vastusele lisatud Elektrilevi OÜ selgitus tsiviilasja toimikusse.
2.Harju Maakohtu 14. märtsi 2019 määrus tühistada.
3.Saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.
4.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
TsMS § 5 lg 3Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1.XX (avaldaja) esitas 27. veebruaril 2019 Harju maakohtule avalduse Tallinn, Männiku tee 103/Pihlaka tn 2a korteriühistu (puudutatud isik) vastu. Avaldaja palus: -

-

tunnistada kehtetuks puudutatud isiku 8. juuni 2016 üldkoosoleku protokoll; kohustada puudutatud isikut jõustama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13. juuli 2009 direktiivi 2009/72/EÜ (edaspidi „direktiiv 2009/72“) sätteid, võimaldada kõikidel korteriühistu liikmetel koheselt vabalt valida elektritarnijat, hüvitada avaldajale tekitatud lisakulud seoses korteriomanike sunniviisilise kinnihoidmisega korteriühistu poolt valitud elektritarnelepingutega; kohustada puudutatud isikut läbi viima elektriaudit ning viima voolutugevus vastavusse ehitusloaga lubatud voolutugevusega.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Maakohus keeldus 14. märtsi 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldust menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna avaldusega ei ole võimalik avaldaja soovitud eesmärki saavutada. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohus sedastas, et avaldaja vaidlustab puudutatud isiku 8. juuni 2016 üldkoosoleku otsust, aga pole kohtusse pöördumisel kinni pidanud kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-s 3 ega alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg-s 3 sätestatud tähtajast. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus pöörduda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Avaldusele lisatud e-kirjast nähtub, et korteriühistu 8. juuni 2016 üldkoosoleku protokoll saadeti avaldajale 31. augustil 2016, millest alates oli ta teadlik koosolekul vastu võetud otsustest. Seega pidanuks ta kohtusse pöörduma hiljemalt 2016. aasta novembri lõpus. KrtS § 29 lg 3 kohaselt on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates, ka selle sätte järgi esitati avaldus hilinenult.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Avaldaja esitas 1. aprillil 2019 määruskaebuse, milles vaidleb maakohtu määrusele vastu. Maakohus sisustas nõude ekslikult. Avaldaja soovib, et kohus kohustaks puudutatud isikut täitma direktiivi 2009/72, st kõigil puudutatud isiku liikmetel oleks vaba pääs elektriturule.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja sellele vastamiseks. Puudutatud isik vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 15. aprillil 2019.
5.Ringkonnakohus kohustas 14. mai 2019 kirjaga Konkurentsiametit (KA) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (TTJA) selgitama, kuidas on Eestis tagatud kodutarbijale reaalne võimalus elektritarnijat vahetada ning kelle poole võib isik pöörduda elamu elektrisüsteemi tehnilise korrasoleku ja elamu elektriga nõuetekohase varustamise kontrollimiseks.
6.TTJA selgitas TTJA, et puudtatud isiku hallatava elamu korterivaldajate ühiskasutuses olevas elektripaigaldises teostati korraline audit 27. märtsil 2019. Auditi protokolli kohaselt vastab elektripaigaldis kehtestatud ohutusnõuetele ja seda võib ettenähtud otstarbel kasutada, järgmise kontrolli tähtaeg on märts 2029. Seega vastab elamu korterivaldajate ühiskasutuses olevas elektripaigaldis nõuetele ja TTJA on lõpetanud järelevalvemenetluse selle suhtes.
7.KA viitas elektrituruseaduse (ELTS) § 12 lg-tele 1 ja 13, § 88 lg-le 3 ning märkis, et elektrimüüja vahetusega seonduvalt on oluline, kes on turuosaline, kes sõlmis tarbimiskoha mõõtepunkti suhtes võrgulepingu. Korteriühistu puhul on võimalikud järgmised variandid.
7.1.Kui võrguettevõtjaga on võrgulepingu sõlminud korteriühistu, siis võrguettevõtjal on kohustus osutada võrguteenuseid korteriühistu liitumispunktis ning mh edastada elektrienergiat kokkulepitud ühistu liitumispunktini. Kogu ühistu tarbitavat elektrienergiat mõõdetakse ühises mõõtepunktis. Võrguettevõtja tagab mõõteandmete mõõtmise, kogumise, mõõteandmete kontrolli ja õigsuse. Turuosaliste andmevahetus toimub andmevahetusplatvormi (AVP) kaudu, et selleks õigusi omavad turuosalised saaksid võrdse juurdepääsu elektrienergia tarbimiskogustele ja kiire tarnija vahetuse protseduuri. Igale turuosalisele või mõõtepunktile määratakse unikaalne identifikaator (EIC–kood), mis on vajalik elektriturul tegutsevate turuosaliste kohta käiva infovahetuse automatiseerimiseks. Korteriühistu puhul määratakse EIC-kood ühistule kui turuosalisele ja EIC-kood ühistu mõõtepunktile. 2 (5)
7.2.Juhul kui võrguettevõtjaga on sõlminud võrgulepingu iga korteriomanik eraldi, mõõdetakse iga korteri tarbimist eraldi. Sellisel juhul määratakse ka EIC-koodid eraldi igale korteriomanikule (turuosalisele) ja mõõtepunktile, mille suhtes on sõlmitud võrguleping. AVP veebiportaali kaudu saavad kõik tootjad ja tarbijad ligipääsu oma tarbimiskoguse mõõteandmetele (kaugloetava arvesti puhul 1 t kaupa). Samuti on turuosalistele nähtavad lepingute tähtajad, müüjad, tarbija EIC-kood ja tarbijaga seotud mõõtepunktide EIC-kood. AVP-d administreerib Elering AS sõltumatu süsteemioperaatorina.
7.3.Liitumispunktist edasi toimub elektrienergia tarne vastavalt liitumislepingu pooleks oleva isiku (nt korteriühistu) sisesuhetele. Üldjuhul on kortermajad kavandatud selliselt, et nende varustamine toimub ühe liitumispunkti kaudu. Sel juhul on teenuse tarbija võrk (tarbijapaigaldis) korteriomandi kaasomandi osa ese ja teenuse tarbijaks korteriomanikud ühiselt. Korteriühistu puhul eeldatakse, et ühistu kaudu toimub elektrienergia tarbimise arvestus ja tasumine, kuid korteriomanikud võivad ka teisti otsustada. Seadus ei piira võrguteenuse lepingu pooleks oleva isiku sisesuhte muutumisel võrguteenuse kokkuleppelist muutmist. Nii võivad korteriomanikud ühiselt otsustada, et korteriühistul on mitu mõõtepunkti ja võrguleping on igal korteril eraldi. Sel juhul saaks iga korteriomanik osta endale sobiva müüja käest elektrit. Küll aga on korteripõhistele võrgulepingutele ja mõõtepunktidele üleminek olemasoleva võrgulepingu muutmine. Võrguettevõtja näitab siin üles tavapärast majandustegevuses sõlmitavas tehingus kasutatavat hoolsust ning soovib lepingu muutmisel tutvuda ka asjakohase tarbija sisesuhteid reguleeriva dokumendiga (nt üldkoosoleku otsus).
7.4.ELTS § 3 p-dest 9, 29 ja 15 tulenevalt vastutab võrgu tehnilise korrasoleku eest võrguettevõtja kuni liitumispunktini. Liitumispunktist algab tarbija elektripaigaldis mille eest vastutab tarbija kui elektripaigaldise omanik. Korteriühistu puhul vastutab alates liitumispunktist elamu siseste juhtmete, seadmete jms nõuetele vastavuse eest korteriühistu ning hoolduse või remondi vajadusel tellima töö nõuetele vastavalt isikult. TTJA teostab füüsilisest isikust tarbijat silmas pidades järelevalvet elektriettevõtete reklaamining müügitegevuse üle, samuti kui isik ei ole rahul elektriettevõtja klienditeenindusega või leidnud puudused ettevõtja veebilehel, tegemist on eksitava teabe esitamisega ning ettevõtja ei tee isiku pöördumise peale parandusi. Lisaks ka olukorras, kus isikule on elektriettevõtja poolt esitatud leppetrahv või viivise tasumise nõue või kui tekkinud on kahjunõue seoses elektriettevõtja tegevuse/tegevusetusega. Seda ka juhul, kui elektriettevõtja muudab isikuga sõlmitud lepingu tingimusi või kui isikule on esitatud ebamõistlikult suur arve, kuid olemasolevad dokumendid kinnitavad tarbitud elektrikoguseid ja selle hinda. KA sekkub, kui isiku elektriühendus on ettevõtte poolt katkestatud või kui isiku tarbimiskohas ei ole täidetud võrgukvaliteedi nõudeid (näiteks kui elektriga varustus ei ole tagatud ning pinge kõigub).
8.Avaldaja jäi täiendavas seisukohas selle juurde, et puudutatud isikut tuleb kohustada täitma direktiivi 2009/72. Avaldaja märkis, et tema hinnangul ei ole elamu elektripaigaldis endiselt nõuetekohane ja ta soovib kogu algse avalduse menetlemist ning rahuldamist. Puudutatud isik rohkem seisukohti ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Puudutatud isik esitas kaebusele vastates taotluse tõendi (Elektrilevi OÜ 10. aprilli 2019 selgitus) vastuvõtmiseks. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebemenetluses esitada uusi tõendeid ja vaidluse asjaolusid arvestades on tõend asjakohane. Seega puudub alus keelduda tõendi vastuvõtmisest. 3 (5)
11.Nähtuvalt maakohtule esitatud avaldusest, taotleb avaldaja sisuliselt puudutatud isiku kohustamist järgmiseks: (1) võimaldada kõigil korteriühistu liikmetel vabalt valida elektritarnijat; (2) hüvitada elektritarnija valiku takistamistest tingitud kahju; (3) läbi viia elektriaudit; (4) viia voolutugevus vastavusse ehitusloaga lubatud voolutugevusega.
12.Maakohus avaldaja sisulistele nõuetele tähelepanu ei pööranud, vaid leidis, et avaldaja vaidlustas hilinenult puudutatud isiku 8. juuni 2016 üldkoosoleku otsuse. Maakohus ei analüüsinud, mis nõuded avaldaja esitas, ega seda, kas avaldaja esile toodud asjaoludel vastutab puudutatud isik esitatud nõute eest. Nii keeldus maakohus ennatlikult avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 477 lg 1 kaudu kohalduva § 371 lg 2 p 2 alusel. Tegelikkuses ei eelda nõuete (1)–(4) esitamine puudutatud isiku liikmete varasema otsuse vaidlustamist.
12.1.TsMS § 5 lg 3 esimene lause näeb ette, et hagita asjas selgitab kohus ise üldjuhul välja asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid. TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel. Käesoleval juhul tähendab see mh selguse loomist küsimuses, kas avaldaja saab nõuded (1)–(4) esitada puudutatud isiku kui korteriühistu vastu või tuleks vähemalt osades neist pöörduda KrtS sätete alusel kohtusse teiste korteriomanike vastu. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ning kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, tuleb see, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (vt 1. novembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-8446, p 10 teine lõik ja selles viidatud 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p-d 13, 14). Sama põhimõte kohaldub hagita menetluses, aga selle erisusega, et kui avaldaja ei ole kõiki puudutatud isikuid ise nimetanud, siis saab kohus need menetlusse kaasata.
12.2.Vähemalt nõude (1) osas pole ilma pikemata selge, kas avaldajal on Eesti õiguse järgi vastav nõudeõigus. Eeldatavasti vastab avaldaja kodutarbija tingimustele direktiivi 2009/72 art 2 p 10 tähenduses ja on art 33 lg 1 punkti c järgi ühtlasi vabatarbija. Direktiivi 2009/72 art 3 lg 7 kuuenda ja seitsmenda lausega on liikmesriike kohustatud tagama vabatarbijatele reaalne võimalus hõlpsasti tarnijat vahetada, kusjuures kodutarbijate osas peaks I lisa p-s 1 sätestatu kohaselt olema tagatud nii läbipaistva teabe saamine elektriteenustele juurdepääsu tingimuste kohta (alapunkt c) kui ka tasuta tarnijavahetus (alapunkt e). Eesti asjakohaste õigusaktide (eelkõige ELTS ja Vabariigi Valitsuse määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“) järgi pole üheselt selge, kuidas avaldaja peaks realiseerima oma õigust elektritarnija vahetamiseks. Ringkonnakohtule esitatud KA ja TTJA vastustest see ka üheselt ei ilmne. Seega on küsimus keskmisest keerukam. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt Riigikohtu 2. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13, ja 31. jaanuari 2008 otsus tsiviilasjas nr 32-1-134-07, p 13). Ka see põhimõte kohaldub hagita asjades.
12.3.Seoses elektriauditi läbiviimisega tuleb märkida, et avalduse menetlusse võtmise otsustamisel ei saa kohus uurida ega hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 13. septembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11 esimene lõik, ja seal viidatud varasem praktika). Praeguses menetlusetapis pole võimalik anda hinnangut, kas audit on juba kohaselt läbi viidud. Ka sellele küsimusele saab vastata alles asja sisulisel läbivaatamisel.
12.4.Eelnevast tuleneb, et avaldust ei saa jätta maakohtu osundatud põhjustel menetlusse võtmata. Järelikult tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale maakohtule. Kui avaldus ei ole menetlusse võtmiseks piisavalt selge, siis võib maakohus anda avaldajale tähtaja selgituste esitamiseks. Siiski tuleb arvestada, et eelkõige hagita asjas on piisav, kui avaldusest nähtub selle esitamise eesmärk ja määratud on avalduse 4 (5)

ese (vrd Riigikohtu 16. jaanuari 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-3298, p 15.1, ja

22.novembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 20.4)
13.Ringkonnakohus selgitab, et kui maakohus jagab avaldaja arusaama, et direktiiv 2009/72 ei tarvitse olla õigesti Eesti õigusesse üle võetud, siis saab ta kaaluda eelotsusetaotluse esitamist Euroopa Kohtule, aga seda ei ole põhjendatud teha avalduse menetlusse võtmise otsustamise etapis.
14.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
15.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 477 lg 1 näeb ette, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja