lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-3141/89

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-3141/89
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1627
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 375 lg 2Haginõuete eraldamineTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 374Hagide liitmineTsMS § 643 lg 4Apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmineTsMS § 660 lg 1Määruskaebuse esitamise õigusTsMS § 663 lg 5

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
direktiivi 2009/72/EÜ

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-3141/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.09.20192-19-3141/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.11.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-22-8031/47Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.09.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu80221442(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja 17. november 2022, Tallinn koht Kohtuasja number

2-19-3141

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu vastu 8. juuni 2016. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. ja 31. mai 2022. a määrused

Kaebuse esitaja ja liik

X 1. augusti 2022. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isik Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu (registrikood 80221442), lepinguline esindaja Marko Jaani Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta X 1. augusti 2022. a määruskaebus Harju Maakohtu 30. mai 2022. a määruse peale läbi vaatamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 31. mai 2022. a määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 664 lg 1Määruskaebuse kontrollimine ringkonnakohtus
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (avaldaja) esitas 27. veebruaril 2019 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu, milles palus: 1) tunnistada kehtetuks korteriühistu 8. juuni 2016. a üldkoosoleku protokoll (nõue nr 1);

2) kohustada korteriühistut jõustama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. a direktiivi 2009/72/EÜ sätteid, võimaldades kõikidel korteriühistu liikmetel koheselt vabalt valida elektritarnijat (nõue nr 2); 3) hüvitada avaldajale tekitatud lisakulud seoses korteriomanike sunniviisilise kinnihoidmisega korteriühistu poolt valitud elektritarnelepingutega (nõue nr 3); 4) kohustada korteriühistut läbi viima elektriaudit ning viima voolutugevus vastavusse ehitusloaga lubatud voolutugevusega (nõue nr 4).

2.Harju Maakohus keeldus 14. märtsi 2019. a määrusega avaldust menetlusse võtmast. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 6. septembri 2019. a määrusega maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
3.Avaldaja esitas 18. mail 2020 avalduse täpsustuse.
4.Harju Maakohus keeldus 7. septembri 2020. a määrusega menetlusse võtmast avaldaja nõudeid nr 2 ja 4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. novembri 2020. a määrusega maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
5.Avaldaja esitas 7. juunil 2021 ja 15. septembril 2021 taotlused ja avalduse täpsustused.
6.Harju Maakohus keeldus 21. septembri 2021. a määrusega menetlusse võtmast nõudeid nr 2 ja 4, 8. juuni 2016. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõuet ja hüvitisnõuet. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12. novembri 2021. a määrusega maakohtu määruse osaliselt ning saatis tühistatud osas avaldaja nõuete menetlusse võtmise maakohtule uuesti otsustamiseks.
7.Avaldaja täpsustas 22. märtsil 2022 avaldust. Täpsustuse kohaselt esitas avaldaja puudutatud isiku vastu järgmised nõuded: 1) tunnistada kehtetuks korteriühistu 8. juuni 2016. a üldkoosoleku otsused; 2) võimaldada kõigil korteriühistu liikmetel vabalt valida elektritarnijat; 3) viima korteriühistu voolutugevus vastavusse ehitusloaga väljastatud voolutugevusega ja viia läbi elektriaudit; 4) hüvitada avaldajale lisakulud seoses korteriühistu poolt sunniviisilise kinnihoidmisega korteriühistu poolt valitud elektritarnelepingutega.
8.Harju Maakohus eraldas 30. mai 2022. a määrusega tsiviilasjast nr 2-19-3141 (käesolev tsiviilasi) iseseisvasse hagita menetlusse avaldaja järgmised nõuded: 1) kohustada puudutatud isikut võimaldama kõigil korteriühistu liikmetel vabalt valida elektritarnijat, viima korteriühistu voolutugevus vastavusse ehitusloaga väljastatud voolutugevusega; 2) kohustada puudutatud isikut viima läbi elektriaudit. Maakohtu määrused ja põhjendused
9.Harju Maakohus eraldas 30. mai 2022. a määrusega tsiviilasjast nr 2-19-3141 (käesolev tsiviilasi) iseseisvasse hagimenetlusse avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut hüvitama avaldajale lisakulud seoses korteriühistu poolt sunniviisilise kinnihoidmisega korteriühistu poolt valitud elektritarnelepingutega. Kohus jätkas tsiviilasjas nr 2-19-3141 menetlust avaldaja nõude, tunnistada kehtetuks korteriühistu 8. juuni 2016. a üldkoosoleku otsused, osas.
10.Maakohus keeldus 31. mai 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel avaldaja avalduse korteriomanike 8. juuni 2016. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes menetlusse võtmisest. 2 (4)

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus Kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu, et tsiviilasjas nr 2-21-9853 on avaldaja mh esitanud nõude tuvastada korteriühistu 8. juuni 2016. a üldkoosoleku kõigi otsuste tühisus. Maakohus leidis, et tsiviilasja nr 2-19-3141 (käesolev tsiviilasi) ja tsiviilasja nr 2-21-9853 asjaolud ja nõue kattuvad, kuivõrd mõlemas tsiviilasjas on avaldaja eesmärk 8. juuni 2016. a üldkoosoleku otsuste vaidlustamine. Käesolevas tsiviilasjas soovib hageja sama üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist ja tsiviilasjas nr 2-21-9853 soovib avaldaja sama üldkoosoleku kõigi otsuste tühisuse tuvastamist. Maakohus leidis, et avaldaja käesolevas tsiviilasjas esitatud avaldus korteriühistu vastu 8. juuni 2016. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes on juba sama eseme kohta ja samal alusel menetluses tsiviilasjas nr 2-21-9853. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub: 1) tühistada maakohtu 30. mai 2022. a ja 31. mai 2022. a määrused; 2) jätkata asja menetlust ja liita selle menetlusega maakohtu 30. mai 2022. a määrusega eraldatud tsiviilasjad nr 2-22-8031 ja 2-22-8033; 3) vajadusel liita 8. juuni 2016. a puudutav osa tsiviilasjast nr 2-21-9853 tsiviilasjaga nr 219-3141; 4) vajadusel peatada osa menetlusest: „kohustada puudutatud isik Tallinn, Männiku tee 103/Pihlaka tn 2a korteriühistut hüvitada avaldajale lisakulud seoses korteriühistu poolt sunniviisilise kinnihoidmisega korteriühistu poolt valitud elektritarnelepingutega“ kuni tsiviilasjas nr 2-19-3141 otsuste jõustumiseni; 5) tuvastada korteriühistu esindajate esindusõigus. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja väidete kohaselt on maakohus juba kolmandat korda eiranud ringkonnakohtu nõudeid, millest tulenevalt on maakohtu 31. mai 2022. a määrus ebaseaduslik. Avaldaja hinnangul on maakohtu 30. mai 2022. a tsiviilasjade eraldamise määrus kehtetu, sest menetlusse veel võtmata nõudeid ei saa eraldada. Ka on avaldaja nõuded omavahel seotud ja neid ei saa eraldi menetleda. Ka on maakohus ebaõigesti keeldunud menetlusse võtmast avaldaja nõuet tunnistada kehtetuks korteriomanike 8. juuni 2016. a üldkoosoleku otsused, kuivõrd asjades esitatud asjaolud ei kattu. Tsiviilasjas nr 2-21-9853 palub avaldaja kõikide märgitud üldkoosoleku protokollide, mh 8. juuni 2016. a üldkoosoleku protokolli, tühisuse tuvastamist seoses juhatuse liikmete esindusõiguse puudumisega, aga tsiviilasjas nr 2-19-3141 soovib avaldaja koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist eelkõige mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-st 241 tulenevalt. Avaldaja leiab, et vajadusel võib kohus menetlusökonoomikast lähtuvalt liita tsiviilasja nr 221-9853 osa, mis käsitleb 8. juuni 2016. a koosoleku protokolli, tsiviilasjaga nr 2-19-3141.
12.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.
13.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14.Ringkonnakohus leiab, et maakohus võttis ekslikult määruskaebuse menetlusse osas, milles avaldaja vaidlustab maakohtu 30. mai 2022. a määrust nõuete eraldamise kohta, mistõttu tuleb selles osas jätta määruskaebus TsMS § 660 lg 1 ja § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus 3 (4)

jättis seoses määruskaebusega tegemata. Muu hulgas kontrollib ringkonnakohus, kas määruskaebuse esitajal on kaevatava määruse peale kaebeõigus. Nõuete eraldamise määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 375 koosmõjus § 477 lg-ga 1). Kui selgub, et eraldamine ei olnud põhjendatud, saab kohus eraldamise tühistada (TsMS § 375 lg 2). Ka ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta avalduste liitmise kohta, sest seda saab otsustada maakohus asja sisulisel lahendamisel.

15.Maakohtu 31. mai 2022. a määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ebaõigesti avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel põhjusel, et avaldus korteriomanike 8. juuni 2016. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks on juba sama eseme kohta ja samal alusel tsiviilasja nr 2-219853 menetluses. Kolleegiumi hinnangul ei ole TsMS § 371 lg 1 p-s 5 sätestatud eeldused täidetud.
15.1.Kolleegium ei nõustu maakohtu käsitlusega, mille kohaselt kahes tsiviilasjas esitatud avalduste asjaolud ja nõue kattuvad ainuüksi seetõttu, et mõlemas asjas on avaldaja eesmärk korteriomanike 8. juuni 2016. a üldkoosoleku otsuste vaidlustamine. Maakohus on viidanud Riigikohtu 5. juuni 2019. a otsusele nr 2-16-19017/101, milles Riigikohus selgitas, et otsuse tühistamise ja kehtetuks tunnistamise nõue on samatähenduslikud. Viidatud seisukohale tuginedes saab küll teha järelduse, et avaldaja soov on lõpptulemusena suunatud korteriomanike 8. juuni 2016. a üldkoosolekul vastuvõetud otsustest vabanemisele, kuid see ei tähenda, et kohtul oleks õigus ühe või teise nõude menetlusse võtmisest keelduda. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus, kes ei ole seejuures seotud poolte väidetega (Riigikohtu 21. detsembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086/52, p 13). Alles asja sisulisel lahendamisel saab kohus hinnata, kas avaldaja poolt esile toodud asjaolud võimaldavad tuvastada otsuse tühisuse või on need otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. Kohus peab kõigepealt hindama, kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte, sest otsuse tühisuse korral ei saa seda kehtetuks tunnistada (vt eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-1619017/101, p 17.2).
15.2.Kolleegiumi hinnangul tuleb praeguses asjas esitatud avaldust ja tsiviilasjas nr 2-21-9853 esitatud avaldust vaadata läbi ühes menetluses. Maakohtul on otstarbekas liita asjad ühte menetlusse (TsMS § 374 koosmõjus § 477 lg-ga 1).
15.3.Lisaks eelpool toodule märgib ringkonnakohus, et maakohtul ei saanud tekkida TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alust ka seetõttu, et avaldus, mille menetlusse võtmisest keelduti, oli esitatud ajaliselt varem, kui teises tsiviilasjas esitatud avaldus. Nimelt on praeguses asjas esitatud avaldus 27. veebruaril 2019 ning tsiviilasjas nr 2-21-9853 on avaldus esitatud 18. juunil 2021. Seega ei saanud maakohus tugineda sellele, et kohtumenetluses oli juba samade poolte vahel sama asi samal alusel.
16.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata teistele määruskaebuses esitatud väidetele.
17.Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud avalduse lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
18.TsMS § 643 lg 4 (koosmõjus TsMS §-ga 659) võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule osas, millega ringkonnakohus jättis avaldaja määruskaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1). Muus osas ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja