Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28. juulil 2017. a töölepingu nr 111, mille kohaselt kostja asus hageja juures tööle müügijuhina. Tööleping on sõlmitud hagejapoolset vormi kasutades ning kostjal oli võimalus lepingu tingimustes läbi rääkida ning neid vastavalt oma soovidele muuta. Pooled sõlmisid ka konkurentsipiirangu kokkuleppe (töölepingu p-d 8.1 ja 8.2), mille kohaselt kostja ei või töölepingu kehtivuse ajal ega ühe aasta jooksul pärast töölepingu kehtivuse lõppemist osutada tööandjale otsest või kaudset konkurentsi Balti ja Skandinaavia riikides hüdraulika- ja pneumaatikaseadmete müügi, hoolduse, remondi ja süsteemide ehituse turgudel. Konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise korral leppisid pooled kokku kostja kuue kuu keskmise palga suuruses leppetrahvis (15 170,11 eurot; töölepingu p 10.2). Kostja ütles töölepingu alates 31. maist 2018 üles. Vastavalt töölepingus kokkulepitule jäi konkurentsipiirang püsima ka lepingujärgselt ja hageja maksis kostjale konkurentsipiirangu kohaldamise eest hüvitist. Kostja keeldus maksete vastuvõtmisest ning tagastas need hagejale. Kostja asutas 31. oktoobril 2017 äriühingu Q OÜ (äriühing). Kostja on selle äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige. Kodulehe andmetel tegutseb äriühing hüdraulika ja pneumaatika valdkonnas, pakkudes peamiselt kaubamärgi XXX tooteid, nende paigaldust ja remonti. Hageja turustab Eestis kaubamärgiga XXX vahetult konkureerivaid RRR tooteid. 26. juunil 2018 esitas hageja kostjale pretensiooni, milles selgitas veelkord konkurentsipiirangu sisu ja nõudis hüdraulikaseadmete turul toodete pakkumise lõpetamist kuni 31. maini 2019. Hageja esitas

2 (7)

-

-

pooled sõlmisid 28. juulil 2014. a töölepingu, mille alusel asus kostja hageja juures tööle müügijuhi ametikohal; kostja asutas 31. oktoobril 2017 Q OÜ ja ta on selle ainuosanik ja juhatuse liige. Äriregistri väljavõtte kohaselt on äriühingu tegevusalaks muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge. Äriühingu kodulehe andmetel tegutseb äriühing hüdraulika valdkonnas; kostja esitas 2. mail 2018 hagejale töölepingu korralise ülesütlemisavalduse, kostja viimane tööpäev hageja juures oli 31. mail 2018; kostja keskmine brutopalk hageja juures töötades oli 2167,16 eurot (ajavahemikul 2017. aasta novembrist kuni 2018. aasta maini);

sisu mõjutada, kuna hageja võimaldas eelnevalt kostjal töölepingu sisuga tutvuda. Kostja avaldas, et läbirääkimised toimusid vaid töökohustuste ja palganumbri üle, kostja luges töölepingu läbi ja sai aru, et ei tohi konkurentsi osutada, kuid rohkem lepingusse ei süvenenud. Seega ei olnud maakohtu hinnangul lepingupunktid 8.1, 8.2 ja 10.2 kostjaga eraldi läbi räägitud ning nendes punktides märgitud tingimused on tüüptingimused, mis said töölepingu osaks (VÕS § 37 lg 3 ja TLS § 26 lg 1).

vastustaja soovis töölepingu p-te 8.1, 8.2 ja 10.2 muuta, kuid hageja välistas nende tingimuste osas läbirääkimised, ei ole ükski menetlusosaline ka väitnud. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et töölepingus kokkulepitud konkurentsipiirang on vastuolus TLS §-dega 23 ja 24 põhjusel, et selle rakendamine oli tingimuslik ja sõltus tööandja poolt vastava sooviavalduse tegemisest. Praegusel juhul oli konkurentsipiirang töölepingu p-s 8.2 selgelt sätestatud ning ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja allkiri töölepingul ei tähendanud kokkulepet ka konkurentsipiirangu osas. Suvaotsustusena saanuks vaidlusalust konkurentsipiirangut käsitleda ainult juhul, kui töölepingu ükski säte poleks konkurentsipiirangut ette näinud ning alles töölepingu lõppemisel andnuks tööandja esmakordselt ja ühepoolselt teada oma vastavast soovist. Vale ja põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et konkurentsipiirangu eest makstud hüvitis ei olnud õiglane ega mõistlik, kuna valdkonna spetsiifikat arvestades oleks kostjal pärast töösuhte lõppemist keeruline muul tööalal töötada. Samuti on see vastuolus kehtiva kohtupraktikaga. Kostja haridus transpordikorralduse valdkonnas ja hageja juures müügijuhi ametikohal omandatud müügitöö kogemused võimaldaksid kostjal töötada ka muudes valdkondades peale hüdraulika ja pneumaatika valdkonna. Kostja ei ole ka väitnud, et ta oleks kaalunud teise valdkonda siirdumist või et tal oli objektiivselt takistatud tööle asumine mõnda teise valdkonda või ettevõttesse. Kostja ei olnud sundolukorras, vaid ta otsustas ettevõtjana senisest rohkem teenida. Maakohtu seisukoht leppetrahvi ebamõistliku suuruse kohta on põhjendamata. Lisaks jättis maakohus arvestamata leppetrahvi eesmärgi kaitsta hageja ärihuvisid ja lihtsustada hagejale tekkinud kahju hüvitamise nõudmist. Vastus apellatsioonkaebusele

5 (7)

(vt maakohtu kohtuistungi protokoll, tl 49 pöördel). Tööandja on töötajat töölepingu p 8.2 rakendamisest teavitanud ning tasunud ka hüvitist (tl-d 12–13 pöördel). Kolleegiumi hinnangul on lepingut tõlgendades ja TLS §-des 23 ja 24 nõudeid arvestades konkurentsipiirangu kokkulepe kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega.

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.