Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
04.09.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-10955
Tsiviilasi
XX hagi Tallinna Vangla, YY, CC ja DD vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.05.2019 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX viibimiskoht Tartu Vangla, Turu 56, 51004 Tartu) Kostja I: Tallinna Vangla (registrikood 70001113) Kostja II: YY Kostja III: CC Kostja IV: DD Menetluse liik
Kirjalik menetlus
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
nõude 1451 eurot). Tallinna Vangla ei reageerinud hageja avaldustele ega kaebustele viia läbi psühhiaatriline/neuroloogiline uuring. Hageja arvestab mittevaralist kahju esimesest psühhiaatri vastuvõtust 09.11.2010 kuni 12.02.2016 Tartu Vanglasse minekuni 1915 päeva eest iga päeva eest 0,5 eurot seoses ärrituvuse, ärevuse, viha, korrarikkumiste, rahutuse, pinge, hirmu, kaotusvalu, moraalsete ja füüsiliste üleelamistega seoses. Kartseris oldud 284 päeva eest soovib hageja iga päeva eest 2 eurot. Kinnises distsiplinaarkambris viibitud 345 päeva eest soovib hageja iga päeva eest 1 euro. Kokku 1556 eurot. Kriminaalasjas sai hageja moraalse kahju summas 200 eurot menetlustoimingute tõttu. Kokku on kahju 3500 eurot. Hagejale osutatud tervishoiuteenus ei vastanud kvaliteedinõutele, arstiteaduse üldisele tasemele ja sellega rikuti VÕS § 762 mõttes hoolsuskohustust. Harju Maakohus keeldus 24.08.2018 määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast, jättis kõik menetluskulud hageja kanda ning märkis, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jättis läbi vaatamata hageja menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse. Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2019 määrusega maakohtu 24.08.2018 määrus tühistati ja saadeti hagiavaldus tagasi samale maakohtule edasiseks menetlusse võtmise otsustamiseks. Harju Maakohus jättis hagiavalduse 15.04.2019 määrusega käiguta. Kohus leidis, et hagiavaldus ei vasta TsMS nõuetele ning hagejale tuleb määrata tähtaeg 14 päeva hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus kohustas hagejat selgelt välja tooma oma nõuded iga kostja vastu, nimelt millises summas hageja igalt kostjalt kahju hüvitamist nõuab. Hagejal tuli täpsustada iga kostja vastu esitatud nõudega seonduvat, sh millist eksimust või millist konkreetset tegevust hageja igale kostjale ette heidab. Hagejal tuli seoses oma nõudega tuua hagiavalduses selgelt välja, kuidas hageja põhjendab, seostab ja tõendab kostjatepoolse kohustuse rikkumist/kostjate tegevust, rikkumise/tegevuse tagajärjel hagejale tekkinud kahju ja põhjuslikku seost rikkumise/tegevuse ja kahju vahel. Kohus juhtis tähelepanu sellele, et VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Hageja esitas kohtule täpsustatud hagiavalduse 25.04.2019. Hageja tõi välja, et kuni 2015. a. jaanuarikuuni ei olnud tal diagnoositud psüühilist haigust – dissotsiaalset isiksusehäiret (F60.2). Praegu on hagejal samuti keskmine puue ja osaline töövõimetus. Hetkel hagejat ravitakse. Ilma ravita tekib hagejal agressiivsus, eelarvamused, rahutus, ärrituvus, soov vaielda ja rikkuda ühiselu eeskirju ja korda. Mittevaralise kahju suurust arvestas hageja aja kohta, mil arstid hagejat õigesti ei ravinud või ei ravinud õigesti. Hageja nõuab YY-lt 800 eurot. Hageja nõude arvestus on järgnev: (801 vanglas veedetud päeva x 0,5 eurot) + (89 kartseris veedetud päeva x 2 eurot) + (195 distsiplinaarkambris veedetud päeva x 1 euro). Hageja nõuab DD-lt 300 eurot. Hageja nõude arvestus on järgnev: (42 vanglas veedetud päeva x 0,5 eurot) + (130 distsiplinaarkambris veedetud päeva x 1 euro) + (66 kartseris veedetud päeva x 2 eurot). Hageja nõuab CC-lt 300 eurot. Hageja nõude arvestus on järgnev: (22 vanglas veedetud päeva x 0,5 eurot) + (60 distsiplinaarkambris veedetud päeva x 1 euro) + (108 kartseris veedetud päeva x 2 eurot). Hageja on eeltoodud arvestuse teinud arvestades tema karistust. Kui hagejat oleks ravitud, siis ei oleks hageja väärtegu toime pannud või oleks sooritanud palju vähem. Tallinna Vangla vastu on hagejal nõue 500 eurot, sest vangla juhtkond ei viinud hagejat psühhiaatrilisse ekspertiisi alates 2010. a. – 07.01.2015.
Esimese astme kohtu määrus
võimalik tihti tõendada, et nõuetekohasel teenuse osutamisel oleks tekkinud kahju ära jäänud, st ei ole võimalik tõendada, et lepingu rikkumine ja tekkinud kahju on põhjuslikus seoses (P. Varul jt. Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne III. Lk 312). See, kas põhjuslik seos tõesti esineb, saab välja selgitada asja menetluse käigus. Ringkonnakohus märgib, et üldiselt peab kostjate vastutuse aluseks olevat asjaolusid tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata või kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida (vt VÕS § 770 lg-d 3 ja 4). Sellisel juhul pöördub tõendamiskoormis ümber. Muulhulgas saab asja menetluse käigus põhjusliku seoses hindamiseks määrata ekspertiisi, et tuvastada, kas osutatud tervishoiuteenus vastas vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ning kas raviarst tegutses vähemalt sama kvaliteetselt, nagu vastava eriala haritud ja kogenud arst.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.