Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
03.09.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-4843
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.04.2019 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Gretta Oltjer-Timberg Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Vaidlusaluse kinnistu võõrandas AA oma tütrele (kostja), kelle osas esineb samuti põhjendatud kahtlus, et ta tahab nimetatud kinnistut edasi võõrandada. Hageja arvates esinevad alused kinnisasja võõrandamise tehingu kehtetuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 alusel. AA kaebas viidatud krimimaalasjas maakohtu otsuse edasi, mistõttu ei ole hagejal kahjunõude osas täitedokumenti. Seega esitas hageja nõude tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 369, mille alusel võib kohtusse pöörduda ka nõudega, mis ei ole muutunud sissenõutavaks või tekib tulevikus.
oleks perspektiivitu. AA ei ole kriminaalasjas esitatud apellatsioonkaebuses vaielnud vastu süüdimõistmisele, kannatanu menetluskuludele ega kannatanu tsiviilnõuetele kui sellistele. Kaitsja on apellatsioonkaebuses osundanud, et süüdistatav on nõus tasuma kummalegi kannatanule 10 000 eurot. Samuti ei ole kaitsja apellatsioonkaebuses vaielnud vastu kannatanu lepingulise esindaja tasule 11 169 eurot. Seega on süüdistatav sisuliselt võtnud omaks hageja nõude summas 21 169 eurot. Ka nimetatud ulatuses ei ole AA-l võimalik nõuet täita, kuna tal puudub selleks vara. Seega on täitemenetluses võimalik esitada vara tagasivõitmise hagi. Tagasivõidetav tehing on sõlmitud 06.07.2017, seega ei ole hagejal võimalik praegust hagi esitada enam peale 06.07.2019. Ei ole tõenäoline, et selleks ajaks jõutakse kriminaalasjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Hageja huvide seisukohast tulenevalt on oluline sellises olukorras võtta hagi menetlusse. Seoses kohtu osundusega Riigikohtu praktikale, mille kohaselt tuleb koos tagasivõitmise nõudega esitada ühisvara jagamise nõue, leidis hageja, et kuna tegemist on kõrvaldatava puudusega, oleks kohus pidanud juhtima sellele hageja tähelepanu ja andma võimaluse puuduse kõrvaldamiseks juba 29.03.2019 määruses, mida kohus aga ei teinud.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.