Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. august 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-63319
Tsiviilasi
Avateks Auto AS (pankrotis) pankrotihalduri Ene Ahase hagi Nelli Soo, Malle Soo ja Alar Soo vastu viivise väljamõistmiseks 86 166,56 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. novembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nelli Soo ja Malle Soo apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellandid: Nelli Soo, ik XXXXXXXXXXX ja Malle Soo, ik XXXXXXXXXXX ; esindaja Andres Vutt
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Avateks Auto AS (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas, esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi
2.1.Välja mõista solidaarselt Nelli Soolt (Soo), Malle Soolt (Soo) ja Alar Soolt (Soo) Avateks Auto AS (pankrotis) kasuks alates 29. oktoobrist 2012 kuni 29. august 2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 93 355,15 eurot. 2.2.Rahuldada kostjate Malle Soo ja Alar Soo taotlused kohtuotsuses reservatsiooni tegemiseks pärija piiratud vastutuse kohta ning määrata, et kostja Alar Soo ja kostja Malle Soo vastutavad käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2.1 välja mõistetud viivise tasumise eest üksnes Eino Soo, ik XXXXXXXXXXX , surnud XXX, pärandvara ulatuses solidaarselt Eino Soo teiste pärijatega.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Viivise nõudmine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Hagejal on õigus nõude aegumistähtaja jooksul esitada hagiavaldus. Seaduses sätestatud aegumistähtaja kestel ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul võib hageja oma õiguste kaitseks hagi esitada. Viivise vähendamise taotlus ei ole põhjendatud. VÕS § 162 lg 1 ja VÕS § 113 lg 8 alustel saab viivise suurust vähendada, kui viivis on ebamõistlikult suur. Viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuna hageja nõuab viivist seadusjärgses määras. Nelli Soo ja Malle Soo viide TsMS §-le 367 ei ole asjakohane. Nimetatud norm ei näe ette seda, et kõrvalnõuet saaks maksma panna ainult koos põhinõudega. See norm näeb ette võimaluse panna kõrvalnõue maksma koos põhinõudega.
viivise tasumise eest üksnes Eino Soo pärandvara ulatuses solidaarselt Eino Soo teiste pärijatega. Kostjatelt mõisteti solidaarselt Avateks Auto AS-i kasuks välja hageja menetluskulud 2200 eurot. Maakohus määras, et tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Viivise nõue ei ole aegunud. VÕS § 113 lg 2 sätestab selgelt, et juhul, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Hageja on esitanud kostjate vastu viivise nõude enne kolme aasta möödumist kahju hüvitamise hagi esitamisest, mis esitati 29.10.2012. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Viivise nõuet ei esitatud hilinenult ega vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohus on korduvalt leidnud, et aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut saab pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (3-2-1-128-14 p 11). Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tegemist on õiguskaitsevahendiga kohustuse täitmata jätmisel. Viivise eesmärk ei ole ainult hüvitada raha väärtuse vähenemist. Üldjuhul ei ole põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Seadusjärgne viivis ei ole ebamõistlikult suur. Viivis oleks ebamõistlikult suur siis, kui edasine viivis ületaks põhivõla. Sellepärast piiras maakohus edasise viivise suurust põhivõlaga. Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega (PärS § § 143 lg 1). Kostjaks oleva pärija taotlusel võib kohus teha otsuse pärija piiratud vastutuse reservatsiooniga (TsMS § 445 lg 4). Järelikult tuleb rahuldada kostja A. Soo taotlus otsus teha pärija suhtes pärandvara resolutsiooniga.
2) ei saa asjas kohalduda VÕS § 113 lg 2 ega TsÜS § 150 lg 2. VÕS § 113 lg 2 kohaldamise eelduseks on see, et tegu on rahalise kohustusega, mille täitmise aeg ei ole kindlaks määratud. Kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks kahju tekitamisega ja kindlasti mitte kahju hüvitamise nõude esitamisega. Samast ajast tekib ka õigus nõuda viivist. Kui kahju hüvitamise nõuet ei esitata, ei tähenda see, et kahju hüvitamise kohustust ei ole tekkinud. TsÜS § 150 ei kuulu kohaldamisele põhjusel, et praegusel juhul ei ole tegu kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega (deliktiga). Äriühingu esitatud kahju hüvitamise nõuded tema juhtorgani liikmete vastu on lepingulise kahju hüvitamise nõuded. TsÜS § 37 lg 4 näeb ette, et selliste nõuete aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest ja mitte sellest teadasaamisest, nagu on sätestatud TsÜS § 150 lõikes 1; 3) on maakohus TsMS § 367 valesti kohaldanud. Selle normi kohaldamise eelduseks on viivisenõude esitamine koos põhinõudega. Põhinõue ja viivisenõue on olnud eraldi menetlustes. Seega ei ole normi kohaldamise eeldused täidetud. Kohtuotsus peab olema selge ja arusaadav ning õigusemõistmise eesmärk peab olema õigusrahu saavutamine, mitte aga potentsiaalsete uute vaidluste tekitamine. TsMS §-s 367 toodud piirang tuleneb asjaolust, et selgus on võimalik saavutada üksnes olukorras, kus viivisenõuet lahendatakse koos põhinõudega, kuna sel juhul on tegu ühe täitedokumendiga ja selliselt tehtud kohtulahend ei anna hagejale (sissenõudjale) võimalust panna oma nõudeid maksma viisil, et sellega kaasneks veel üks kohtuvaidlus; 4) jättis maakohus ekslikult kohaldamata piiratud vastutuse reservatsiooni Malle Soo suhtes. M. Soo esitas piiratud vastutuse vastuväite 08.10.2018 vastuse punktis 2. Maakohus jättis selle tähelepanuta. Kuigi M. Soo ei kasutanud sõna „taotlema“, on taotlus arusaadav vastuväite sisust.
reservatsiooni ja mõistab viivise välja kuni kohtuotsuse tegemiseni. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad menetlusosaliste endi kanda.
oleks hagejale kulude väljamõistmine kostjatelt, kelle kahjuks otsus tehti, kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ka ebamõistlik.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.