Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-19-46
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.augustil 2019 Paide
Tsiviilasja number
2-19-46
Tsiviilasi
Salva Kindlustuse AS hagi Martin Laiv`i vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Salva Kindlustuse AS, registrikood 10284984, asukoht Pärnu mnt 16 Tallinn Hageja volitatud esindaja Tiina Saluste, e-post:x Kostja: Martin Laiv, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja Priit Lantin, e-post: x
Tsiviilasja hind
1015,48 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtuotsusele peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
2-19-46 kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue
2-19-46 (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 järgi tagasinõudeõigus ning kas kostja õigusvastase teo tagajärjel tekkis kahju.
2-19-46 kehtivaid õigusakte rikkudes ehk asjakohane on tuvastada süüline lahkumine liiklusõnnetuse sündmuskohalt LS § 237 lg 1 tähenduses. Arvestades eeltoodut ei tõenda väärteomenetluse algatamata jätmine iseenesest antud juhul, et kostja lahkumine sündmuskohalt ei olnud süüline. Seega leiab kohus, et kostja lahkus süüliselt liiklusõnnetuse sündmuskohalt LS § 237 lg 1 tähenduses, soovimata seda nõuetekohaselt vormistada. Kohus nõustub hagejaga, et arusaamatuks jääb kostja tõlgendus selle kohta nagu rakenduks LKindS § 53 lg 1 p 2 ja LS § 237 lg 1 vaid olukorras, kus pärast liiklusõnnetust jääbki kahju tekitaja tundmatuks. Sellisel juhul kaotaks õigusnorm oma sisu, kuna ei ole võimalik kellegi vastu tagasinõuet esitada või väärteomenetluses karistada. Ainuüksi kostja väide, et antud juhul liikluskindlustuse teade ju vormistati ning allkirjastati, ei tähenda, et eelpoolnimetatud sätteid ei saaks kohaldada juhul, kui liiklusõnnetuse põhjustaja tuvastatakse hiljem. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja LKindlS§ 53 lg 1 p 2 alusel tuleb kostjalt välja mõista 940,26 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.