lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-13923/31

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-13923/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2754
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 3 lg 1Õigus pöörduda kohtusseTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedVÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasusVÕS § 1047 lg 4Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasusKarS § 320Valeütlus ja valevanneTsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-13923/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja29.04.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-2271/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.04.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-13923

Määruse tegemise aeg ja koht

19.07.2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Meeli Kaur ja Indrek Soots

Kohtuasi

XX hagi YY vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Harju Maakohtu 29.04.2019 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks XX määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Hageja: XX (isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 29.04.2019 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta XX kanda.
4.YYl on võimalik esitada menetluskulude nimekiri maakohtule 7 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab 1(7)

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 269 lg 2Menetlusosalise ülekuulamise kord
TsMS § 331 lg 2Avalduste hilisem esitamine
TsMS § 401 lg 2Asja sisulise arutamise lõpetamine
TsMS § 462 lg 3Jõustunud kohtuotsuse avalikustamine arvutivõrgus
TsMS § 633 lg 5Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 702Teistmise alused
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik

1.18.09.2018 esitas XX (hageja) maakohtule hagi ja 11.10.2018 selle täienduse YY (kostja) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagi kohaselt olid pooled menetlusosalised tsiviilasjas nr 2-15-5729, milles menetleti hageja nõuet lapse elukoha osas otsustusõiguse hagejale üleandmiseks ning kostja nõuet otsustusõiguse üleandmiseks ja suhtluskorra määramiseks. Kostja avaldas maakohtule kõnealuse tsiviilasja istungil järgmised väited: „Kogu lasteaia jõulupeole mineku ja sealt tagasituleku aja lapse isa filmis. Ma keelasin tal seda teha. Ta ütles lapsele, et sa ju tahad, et emme tuleks üles. Ma ütlesin, et ma ei taha üles tulla, kuna me läksime tülli ja ma ei taha probleeme. Pärast seda tegi ta avalduse politseile, kuna ma tungisin ebaseaduslikult tema korterisse.“ Viidatud tsiviilasjas tugines nii maakohus kui ringkonnakohus ja Riigikohus hageja määruskaebuseid lahendades suures ulatuses kostja väidetele ning hagejast loodud negatiivsele kuvandile. Seega on kostja tsiviilasjas nr 2-15-5729 avaldanud ebaõigeid faktiväiteid kõigile kolmele kohtuastmele.
3.Tsiviilasjas nr 2-16-11886, kus hageja soovis ümber lükata kostja poolt tsiviilasjas nr 2-15-5729 avaldatud ebaõigeid faktiväiteid, avaldas kostja kohtuistungil vande all järgnevaid väiteid: „Pärast pidu läksime kolmekesi hageja maja ette ja hageja kutsus mind ülesse, aga kuna eelnevalt oli toimunud hommikune intsident ja minule tundus see manipuleeriv, siis mina keeldusin sinna korterisse minemast. Hageja väljendas lapsele, et ema ei taha lapsega koos olla ja lapsega mängida“. Lisaks kinnitas kostja vande all täiendavalt: „Pärast jõulupidu kutsus hageja mind lapse kuuldes korterisse ja ütles, et ma võiksin lapsega mängida“. Tsiviilasjas nr 2-16-11886 jättis maakohus ühe hageja nõuetest (manipuleeriva käitumise ümberlükkamise nõude) rahuldamata, kuna kohtu hinnangul oli tegemist kostja poolt hageja käitumisele antud väärtushinnanguga, mitte faktiväitega. Kohus lähtus üksnes kostja 25.08.2017 istungil vande all antud ütlustest seonduvalt 2012 toimunud lapse lasteaia jõulupeoga ja kostja hinnangust väidetavale, kuid tegelikkuses olematule kutsele. Tsiviilasja nr 2-16-11886 menetluses ei olnud hagejale kättesaadav 2012 jõulupeole mineku ning sealt tuleku videosalvestis, mis tõendab, et hageja poolt mingit korterisse kutsumist 2012 lasteaia jõulupeo järgselt ei toimunud. Seega kostja avaldas täiendavalt ebaõigeid faktiväiteid 07.10.2015 kohtuistungil, kui väitis tsiviilasjas nr 2-15-5729, et „Ta ütles lapsele, et sa ju tahad, et emme tuleks üles“. Kostja avaldas tsiviilasja nr 2-15-5729 raames täiendavalt ebaõigeid faktiväiteid, et ta keelas hagejal filmida 2012 jõulupeole minekut ja peolt koju jalutamist. Kostja on avaldanud valeväiteid sama sündmuse kohta 2015 tsiviilasjas nr 2-15-5729 ja 2017 jätkas kostja hageja au ja hea nime teotamist, kui avaldas tsiviilasjas nr 2-16-11886 vande all teadvalt ebaõigeid faktiväiteid, mistõttu on kostja käitumine kestev.
4.Valeandmete avaldamisega on kostja tekitanud hagejale mittevaralise kahju 3200 eurot, sest tsiviilasjas nr 2-15-5729 muutis kohus hageja ja lapse omavahelist suhtlust 2(7)

viisil, et hageja muutus lapse elus üksnes n-ö „nädalavahetuse isaks“. Maakohus on hagejat kirjeldanud kui manipuleerivat ning toonud esile, et lapse isa käitumine ei ole lapse parimates huvides. Lisaks tõendab kostja poolt tsiviilasja nr 2-16-11886 25.08.2017 istungil maakohtule vande all valeandmete andmine süsteemset ja eesmärgipärast hageja maine kahjustamist, mis on põhjustanud hagejale hingelisi üleelamisi ja tekitanud depressiooni.

5.Hageja palus: 1) kohustada kostjat 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest avaldama Harju Maakohtule, kohtunik Fred Fiskerile, Tallinna Ringkonnakohtule, Riigikohtule ja Tallinna Lasnamäe linnaosa sotsiaalosakonnale digitaalselt allkirjastatud avaldus pdf-formaadis järgneva sisuga: „Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasja nr 2-15-5729 raames avaldas YY XX kohta ebaõige väite, et (i) YY keelas XX-l lapse 2012. a jõulupeole minekut ja tulekut filmida, (ii) XX manipuleeris YY pärast lapse lasteaia jõulupidu 2012. a lapse isa korterisse sisenema ja tegi seejärel politseile avalduse ebaseaduslikult korterisse tungimise osas ning (iii) XX ütles lapse kuuldes, „sa ju tahad, et emme tuleks üles“. Käesolevaga lükkab YY avaldatud ebaõiged väited ümber.“; 2) kohustada kostjat 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest avaldama Harju Maakohtu kohtunik Marget Henriksenile digitaalselt allkirjastatud pdf formaadis avaldus järgneva sisuga: „Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr 2-16-11886 avaldas YY vande all antud ütlustes teadvalt ebaõigeid väiteid, et: (i) hageja kutsus mind ülesse, (ii) minule tundus see manipuleeriv, siis mina keeldusin sinna korterisse minemast, (iii) hageja väljendas lapsele, et ema ei taha lapsega koos olla ja lapsega mängida ning (iv) pärast jõulupidu kutsus hageja mind lapse kuuldes korterisse ja ütles, et ma võiksin lapsega mängida. Käesolevaga lükkab YY avaldatud ebaõiged väited ümber.“; 3) punktides 1 ja 2 nimetatud avalduste esitamistel on kostja kohustatud lisama e-kirja koopia reale adressaadina hageja; 4) mõista kostjalt hagejale välja mittevaralise kahju hüvitis 3200 eurot.
6.Kostja vaidles 08.02.2019 vastuses mh hagi menetlemisele vastu, leides, et varasemas kohtumenetluses esitatud väidete ümberlükkamise nõue on õiguslikult vaieldav. Kolmandate isikutena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 mõistes ei ole põhjendatud käsitelda kohtumenetluse pooli ja teisi menetlusega seotud isikuid. Kohus tuvastab lahendis, milliste tõendite alusel millised asjaolud loeb tõendatuks. Pooled peavad just selles menetluses tõendama teise poole väidete võimalikku ebaõigsust ja kui kohus leiab, et poole väide on ebaõige, tuvastab ta selle otsuses. Hilisemate vastavate nõuete esitamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud hilisemalt tuvastada väidetavate ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju nõue. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
7.Maakohus jättis 29.04.2019 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti jättis kohus rahuldamata hageja vastuväite kohtu tegevusele.
8.Hageja on esitanud hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, millised olid avaldatud tsiviilasjades nr 2-15-5729 ja nr 2-16-11886 ning sellega seotud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus viitas VÕS § 1047 lg-tele 1-4 ja märkis, et Riigikohus on 3(7)

selgitanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt lahendid nr 3-2-1-95-05, p 25; nr 3-2-1-43-09, p 14; nr 3-2-167-10, p 16; nr 3-2-1-166-12 p 13). Kohtu arvates ei ole VÕS § 1047 alusel konkreetsete tsiviilasja raames esitatud andmed käsitletavad andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses.

9.Kohus tugines TsMS § 3 lg-le 1, § 4 lg-tele 1 ja 2, § 5 lg-tele 2 ja 3. Igal isikul on õigus oma seadusega kaitstud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, kus menetlusosalistel on võrdne õigus ja võimalus oma nõudeid põhjendada ja vastaspoole esitatut ümber lükata ja sellele vahetult vastu vaielda, mistõttu ei ole põhjust arvata, et hageja kohta saaks olla andmeid avaldatud isikule, s.o kolmandale isikule, kellele ei oleks pidanudki hageja suhtes andmeid avaldama. Seega tsiviilasjades nr 2-15-5729 ja nr 2-16-11886 avaldatud andmed hageja kohta ei saa olla teatavaks tehtud õigustamata kolmandatele kui kõrvalistele isikule, vaid need on tehtud teatavaks kohtule ja teistele menetlusosalistele. Menetlusosalistel on õigus kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh andmeid kui faktiväiteid ja väärtushinnanguid, ning teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja esitada omakorda seisukohti ja tõendeid teiste menetlusosaliste esitatu õigsuse või vääruse kohta vahetult samas tsiviilasjas. Kohtumenetluses seisukohtade, sh faktiväidete esitamist reguleerib TsMS ning hagejale on konkreetses kohtumenetluses tagatud vastaspoole seisukohtadega mitte nõustudes nende ümber lükkamine samas menetluses. Samuti on tagatud edasikaebeõigus kohtulahendile sellega mitte nõustumisel. Kuna riik ei pea andma õigust hagejale konkreetsest kohtumenetlusest eraldi kohtumenetluses esitatud väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, siis ei ole võimalik tuvastada ka hageja õiguste rikkumist selliste väidetavate ebaõigete andmete avaldamise või korduva avaldamisega ja nõuda võimalikku mittevaralise kahju hüvitamist.
10.Kuivõrd TsMS § 168 lg-te 3-5 aluseid ei esine, jäid menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus ja selle põhjendused
11.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja saata asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus on jätnud hagi vastuolus TsMS § 423 lg-ga 2 läbi vaatamata. Hageja taotletud eesmärki on võimalik saavutada.
12.Kohtu seisukoht, et VÕS § 1047 ei käsitle tsiviilasja raames avaldatud ebaõigeid faktiväiteid, on põhjendamata ning vastuolus põhiseaduse ja Riigikohtu praktikaga. Kohtu käsitlus õigustamata kolmandast isikust on vastuolus VÕS §-ga 1047. Viidatud norm käsitleb andmete avaldamist ning kohus on hageja mõistes samuti kolmas isik. Antud juhul on toimunud andmete avaldamine kitsas ringis, samal ajal on tsiviilasja nr 2-16-11886 lahend avalikult kättesaadav Riigi Teatajast. Järelikult on andmed (sh ebaõiged) avaldatud laiemale avalikkusele. Vaidlustatud määrus tekitab õiguslikult ebaselge olukorra, kuna kohtu järeldus on vastuolus ka jõustunud lahendiga asjas nr 216-11886, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.
13.Kohus on valesti järeldanud, et hagejal oli võimalik eelneva tsiviilasja raames kostja valeväited ümber lükata. Tsiviilasjas nr 2-16-11886 kostja poolt vande all valeütluste andmise ajaks oli asjas eelmenetlus lõppenud ning uusi tõendeid enam esitada ei saanud. Praeguses asjas ei ole tegemist väidetavalt ebaõigete andmete 4(7)

ümberlükkamise nõudega. Hageja esitatud videosalvestistega on tõendatud kostja poolt valeväidete avaldamine, milline asjaolu on tuvastatud ka jõustunud lahendiga kriminaalasjas (milles ei leidnud lihtsalt tuvastamist isiku tahtlus). Hageja hinnangul peab sellises olukorras just riik tagama hageja õiguste kaitse, sest vastasel korral kiidab kohus heaks vande all valeütluste andmise ning hagejal puuduvad muud võimalused oma õiguste kaitseks. Selliselt õõnestab vaidlustatud määrus kogu kohtusüsteemi autoriteeti.

14.Kohus on ekslikult leidnud, et faktiväidete avaldamist kohtumenetluses reguleerib TsMS. TsMS sisaldab kaitsenorme, mille eesmärk on tagada õigusemõistmine õigete asjaolude põhjal. Kui menetlusosaline annab vande all ebaõige seletuse, siis peab isikule olema tagatud võimalus lükata ebaõiged faktiväited ümber.
15.Kuivõrd kohus kohaldab õigust ise, tulnuks kohtul täiendavalt analüüsida, kas hageja on kostjale tekitanud kahju õigusvastaselt VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. Kuivõrd TsMS § 269 lg 2 kohustab isikut vande all andma üksnes tõeseid ütlusi ja seda kaitsenormi on kostja antud juhul rikkunud, siis materiaalõigus (VÕS § 1045 lg 1 p 7 koostoimes § 1045 lg-ga 3) annab kannatanule õiguse nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et kohus oleks kaalunud VÕS § 1045 kohaldamist kahju hüvitamise nõude eeldusena.
16.Vaidlustatud määrus rikub hageja põhiõigusi ning on vastuolus põhiseadusega. Kohus on valesti kohaldanud TsMS § 3 lg 1 samastades seadust riigiga ja leides, et riik ei pea andma õigust hagejale käesolevas olukorras hagi esitamiseks. Seadus peab tagama hagejale õiguse kohtusse pöördumiseks ning praegusel juhul on selleks põhiseaduse § 17 ja VÕS § 1047. Kohus on alusetult ja õigusvastaselt piiranud hageja juurdepääsu kohtumenetlusele. Menetluse edasine käik
17.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
18.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

ja

edastas

Määruse põhjendused

19.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohus on õigesti jätnud hagi läbi vaatamata. Hageja määruskaebuse väited ei anna alust teha ringkonnakohtul maakohtust erinevat järeldust. TsMS § 657 lg 1 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, mistõttu käesolevas määruses ei korrata TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 lähtuvalt maakohtu määruse põhjendusi.
20.Hageja esitas maakohtule hagi, milles palus kohustada kostjat ümber lükkama kostja poolt tsiviilasjade nr 2-15-5729 ja nr 2-16-11886 menetlemisel avaldatud ebaõiged faktiväited ja hüvitama hagejale mittevaralise kahju. Maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hagi on esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
21.TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või 5(7)

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esitas nõude VÕS § 1043 ja § 1047 järgi. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

22.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohtumenetluses menetlusosalise poolt esitatud väiteid ei saa pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (tsiviilasja nr 3-2-1-166-12 otsuse p 13). Kolleegiumi arvates peab olema kolmandate isikute näol tegemist kõrvaliste isikutega, kellel tavapäraselt ei ole õigust avaldatud andmetega tutvuda. Ringkonnakohtu arvates ei saa kolmandate isikutena VÕS § 1047 mõttes käsitleda teisi menetlusosalisi ja kohut. Tegemist on isikutega, kellele saavad kohtumenetluses avaldatud väited teatavaks seonduvalt nende osalemisega menetluses või siis kohustusega vaidlus lahendada.
23.Maakohus ei ole ebaõigesti kohaldanud TsMS § 3 lg 1 ja piiranud hageja juurdepääsu kohtumenetlusele. Õige on maakohtu järeldus, et kuna tsiviilasja menetlemisel menetlusosalise poolt avaldatud faktiväiteid saab ümber lükata samas menetluses, kus need avaldati, siis ei ole põhjendatud anda menetlusosalisele õigus eraldi menetluses taotleda eelnevas menetluses avaldatud faktiväidete tõesuse tuvastamist ja nende ümberlükkamist. Riik ei pea andma õiguskaitset hagidele, millega taotletakse sisuliselt ühe ja sama vaidluse korduvat menetlemist. Kohtumenetluses avaldatud faktiväiteid kontrollitakse samas menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja seetõttu ei ole kohtumenetluses esitatud faktiväidete (andmete) ümberlükkamist enam võimalik VÕS § 1043 ja § 1047 alusel esitatud hagis taotleda.
24.Maakohtu määruses väljendatud seisukohad ei ole vastuolus põhiseaduse ega Riigikohtu praktikaga, nagu väitis määruskaebuses hageja. See, et maakohus on eelnevalt hageja sarnast nõuet menetlenud (tsiviilasi nr 2-16-11886), ei tähenda, et käesolevas asjas ei saaks kohus otsustada erinevalt. Kaebuse esitaja poolt viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid on tehtud praegusest vaidlustest erinevate asjaolude kohta ja neist ei saa teha kaebaja poolt soovitud järeldust.
25.Puutuvalt määruskaebuse väitesse, et tsiviilasjas nr 2-16-11886 tehtud lahend on avalikult kättesaadav, märgib ringkonnakohus, et tegemist on ilma isikuandmeteta lahendiga, ja hagejal oli soovi korral seoses võimaliku eraelu puutumatuse kahjustamisega võimalus esitada kohtule TsMS § 462 lg 3 järgi taotlus kohtulahendi avalikustamata jätmiseks, millist võimalust hageja ei kasutanud. Lisaks ei ole hageja esile toonud, kuidas lahendi avalikult kättesaadavus mõjutab hageja õigusi.
26.See, et tsiviilasjas nr 2-16-11886 avaldas kostja väidetavalt ebaõigeid faktiväiteid pärast eelmenetluse lõppemist, ei tähenda, et hagejal oleks puudunud selles menetluses võimalus neid ümber lükata. TsMS § 331 lg 2 järgi on uue väite esitamisel teisel menetlusosalisel juhul, kui ta ei oska väidetu osas kohe seisukohta võtta, võimalus taotleda kohtuistungi edasilükkamist. TsMS § 401 lg 2 järgi on pärast 6(7)

tõendite uurimist võimalus menetlusosalistel täiendada asja arutamist. Kui kohus on lahendi tegemisel arvestanud menetlusosalise poolt pärast eelmenetluse lõppu esitatud uut väidet, ilma et oleks võimaldanud teistel menetlusosalistel selle osas oma seisukohta avaldada, on maakohtu lahendi peale esitatud kaebuses võimalus esitada TsMS § 633 lg 5 ja § 652 lg 3 järgi uusi asjaolusid ja tõendeid. Jõustunud kohtulahendi osas on selleks ette nähtud teistmine (TsMS § 702 jj). Seega oli hagejal kirjeldatud olukorras võimalik kostja väidetele samas menetluses vastata. Sellises olukorras ei ole kohaseks õiguskaitsevahendiks taotleda uue hagiga teise tsiviilasja menetluses avaldatud andmete ümberlükkamist.

27.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et isikule peab olema tagatud võimalus lükata ebaõiged faktiväited ümber juhul, kui menetlusosaline annab vande all ebaõige seletuse. Ka vande all antud seletuses esitatud asjaolude ümberlükkamise võimalus on teistel menetlusosalistel tulenevalt TsMS-s sätestatust. Vande all esitatud väidete ümberlükkamiseks VÕS § 1043 ja § 1047 lg 4 järgi esitatud hagi korras ei anna alust ka see, et hiljem on kriminaalmenetluses tuvastatud avaldatud väidete ebaõigsus.
28.Kolleegiumi arvates ei ole esitatud nõuet võimalik rahuldada ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. Hageja poolt viidatud TsMS § 269 lg 2, mille järgi annab pool enne ütluste andmist vande, millega kinnitab, et avaldab tõeseid fakte, ei ole kaitsenormiks VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes, mis annaks teistele menetlusosalistele õiguse nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Normi eesmärgiks ei ole kaitsta teisi menetlusosalisi. Vande tähenduseks on, et valevande puhul on ette nähtud kriminaalkorras vastutus (KarS § 320) ning vande andmisega lubab isik, kes annab vande all ütlusi, avaldada tõe midagi varjamata ja muutmata (psühholoogiline mõju).
29.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse läbivaatamise menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Ringkonnakohus määrab, et kostjal on võimalik esitada menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist maakohtule.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Margo Klaar

Meeli Kaur

Indrek Soots

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja