Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. juuli 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-8107
Tsiviilasi
RG hagi OG ja EKi vastu testamendi kehtivuse ja pärimisõiguse tunnistamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 17. aprilli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RG apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
Apellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja RG (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Helen-Lumelille Tomberg Kostja I OG (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja II EK (endine O, isikukood xxxxxxxxxx) Kostjate lepinguline esindaja Natalja Perova
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagid ja nende aluseks olevad asjaolud
Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seaduse (TsMS) § 162 lg 4 alusel ja jättis poolte endi kanda. Maakohus leidis, et arvestades asjaolu, et ühe nõude kohus rahuldab (TsMS § 162 lg 1) ja teine jääb hageja taotlusel läbivaatamata (TsMS § 168 lg 4), siis on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
Hageja loobus nõudest, millega soovis tunnistada oma pärimisõigust pärandvarasse kuuluva korteriomandi suhtes. Samas oli hageja esitanud ka nõude, millega tunnistada kodune testament kehtivaks (vt I kd, tl 75). Testamendiga jättis pärandaja vaidlusaluse korteriomandi hagejale (testamendi tõlge; I kd, tl 89). Hageja eesmärk oli tuvastada, kas pärandaja oli teinud testamendi, st kas on olemas tema tahteavaldus korteriomandi hagejale pärandamiseks. Praegusel juhul ei olnud korteriomandi suhtes pärimisõiguse tunnistamisel iseseisvat tähendust ning maakohtul oli võimalik sellise nõude menetlusse võtmisest keelduda või jätta see läbi vaatamata (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2). Kolleegium leiab, et isegi juhul, kui hageja saavutas hagi rahuldamise tulemusena taotletava eesmärgi, ei saa läbivaatamata jäetud nõude osas jätta menetluskulusid kostjate kanda. Poolte menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust hindab maakohus TsMS § 175 alusel menetluskulude kindlaksmääramisel. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb maakohtul arvestada 7. novembri 2018 määrusega, millega on kindlaks määratud menetluskulud kostja I kahe hagi osas (III kd, tl-d 118–119 pöördel). Kuna hagisid menetleti ühes menetluses, tuleb maakohtul eristada, millised kulud jaotati vaidlustatud otsusega ning millised on seotud kostja I hagidega, et ei toimuks menetluskulude topelt hüvitamist hagejale. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad apellatsiooniastme kulud 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.