Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

MAAKOHTU OTSUS

Maakohtu arvates ei ole hagejal selget arusaama kellelt ja mille alusel ta kahju hüvitamist nõuab ning hageja ei ole välja toonud ja tõendanud ühegi kahju hüvitamise eelduse olemasolu, v.a. kahju. Asjasse ei puutu korteriühistu ja töövõtja leping, sh viide lepingu rikkumisele, ja lepingust tulenevale võimalikule garantiile tuginemine, ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt II kahju hüvitamist tuginedes lepingu rikkumisele (VÕS §-d 115, 644, 649). Asjakohatu on hageja viidatud VÕS § 1045 lg 1 p 1, kuna see sätestab kahju tekitamise õigusvastasuse isiku surma põhjustamisega, millega praegusel juhul tegemist ei ole. Hageja ei ole väitnud, et kostjad oleksid põhjustanud kellegi surma. Muid etteheiteid hagejal kostjale II ei ole. Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid ja korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus. Kirjeldatud olukorras saab nõude aluseks olla VÕS § 115 lg 1. Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Hageja väitel tuvastati, et eterniidi kukkumise põhjuseks oli ebakvaliteetne kinnitus, kuid ühtegi tõendit hageja oma väite tõendamiseks esitanud ei ole. Ei saa asuda ka seisukohale, et juhul, kui kostja oleks töö vastuvõtmisel olnud hoolikam ja kostja oleks katuse seisundit kontrollinud, siis ei oleks eterniit katuselt alla kukkunud, st kostja vajalik tegevus oleks eterniidi lahti tuleku ära hoidnud. Eterniit võib katuselt lahti murduda erinevatel põhjustel (nt katuse aluskonstruktsiooni halb seisund või vigastused, tugev tuul) ning hoolikus tööde vastuvõtmisel ja katusekatte seisundi kontrollimine seda ei välista. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostjalt tööde vastuvõtmisel suurema hoolikuse ülesnäitamisel oleks kostja väidetava puuduse töös avastanud, mis omakorda oleks ära hoidnud kahju tekkimise. Eeldades, et väidetav puudus töös esines, võis olla sarnaselt müügilepinguga tegemist varjatud puudusega, st puudusega, mis ei ole tavapärase üle vaatamise käigus tuvastatav (välisel vaatlusel äratuntav). Antud juhul pole hageja esitatu põhjal tuvastatav, mis oli eterniidi lahti tuleku põhjuseks. Kui kahju põhjuseks oli kostja väidetav hooletus tööde vastuvõtmisel, siis ei saanud kahju põhjuseks olla järgnev katuse kontrollimata jätmine. Kui kahju põhjuseks oli väidetavalt hilisem katuse kontrollimata jätmine, ei saanud kahju põhjustada kostja eelnev tegevusetus tööde vastuvõtmisel. Kui kahju põhjustas kostja II ebakvaliteetne töö, siis ei saanud põhjuseks olla kostja järgnev mitmekordne tegevusetus. Põhjuslik seos ei pea avalduma küll vahetu seosena teo/tegevusetuse ja tagajärje (kahju) vahel, vaid võib seisneda ka põhjusahelas (sündmuste jadas), mille isik oma kohustuste rikkumisega loob, kuid hageja sellele tuginenud ei ole ja antud olukorras ei saa sellisele seisukohale ka asuda. Mis puudutab asjaolu, et kostja II on hagejale pakkunud auto turumaksumuse hüvitamist, siis see ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kuna kostja II hagi ei tunnista.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

katuselt. Hagi lisast 5 nähtub, et alla kukkunud katuseplaadis on kruvi, mis pidi olema katusele kinnitatud. Hageja kahju arvestus on õige, selle koostas Kahjukäsitluse Keskuse OÜ; 2) on maja katuse korrashoiukohustus korteriühistul (kostja I). Hageja ei vaidlustanud tehtud tööde kvaliteeti, vaid tugines sellele, et talle tekkis eterniidi kukkumisest kahju. Maakohus kohaldas valesti VÕS § 115, § 127 ja § 128; 3) on hagejal kahju hüvitamise nõue VÕS § 115, § 127, § 128 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kostja II märkis 07.06.2018 hagejale saadetud kirjas, et tema teostas XXXXX hoone katusetöid 2017 aastal. Tugeva tuulekoormuse tõttu tuli uue eterniidi leht katuselt lahti ja kukkus sõiduautole Audi A 4 reg nr XXXXXX , vigastades sellega tagaklaasi ja katust. Tõsine vigastus ei võimalda viia sõidukit sellisesse seisundisse nagu see oli enne eterniidi allakukkumist ja seetõttu on kostja II valmis hüvitama sõiduauto turuhinna (lk 20). Kostja II on kirjalikult kinnitanud, et elamu ette pargitud hageja sõiduautot kahjustas elamu, mille katust tema remontis, katuselt lahti tulnud ja alla kukkunud eterniitplaat. Eeltooduga on tõendatud, et kahju hageja sõiduautole põhjustas kostja II tegevus elamu katuse remonditööde käigus (eterniitplaadi mittenõuetekohane kinnitus). Ringkonnakohus märgib, et kostja II töövõtjana oli kohustatud tegema katuse remonditööd ettevõtjalt nõutava hoolsusega selliselt, et katuselt ei kukuks tugeva tuulega eterniitplaadid alla.

Ringkonnakohus määrab VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärki silmas pidades hüvitamisele kuuluva kahju suuruseks 617 eurot, see on summa, mille eest võib hageja soetada ligikaudselt samaväärse sõiduki. Ringkonnakohus arvestab kahju suuruse määramisel muuhulgas järgmiseid asjaolusid: hagejale jääb kahjustatud sõiduk alles; hageja ise auto väärtuse kohta tõendeid ei esitanud; kostja esitatud tõendite alusel jääb hageja autoga sarnase auto väärtus 350 kuni 900 euro vahele.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.