lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-14880/104

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-14880/104
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1892
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 413 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korralTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 417 lg 6Kaja lahendamineTsMS § 422 lg 1Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseksTsMS § 472 lg 3Viivitamata täitmisele kuuluva lahendi vaidlustamineTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-14880/50Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.11.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-14880

Tsiviilasi

Ingmar Läätse ja Janno Viidingu hagi T.J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Kaja lahendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. mai 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.J. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): T.J. (ik: XXXXXXXXXXX ) Vastustajad (hagejad): Ingmar Lääts (ik: XXXXXXXXXXX ) ja Janno Viiding (ik: XXXXXXXXXXX )

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 3. mai 2019 määrus muutmata.
2.Jätta T.J. taotlus täiteasjades nr 027/2019/364 ja 027/2019/365 täitemenetluste peatamiseks rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud T.J. kanda. Jätta Ingmar Läätse ja Janno Viidingu menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

ASJAOLUD

1.Ingmar Lääts ja Janno Viiding (hagejad) esitasid 06.10.2017 kohtule hagi T.J. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas hagi 31.01.2019 tagaseljaotsusega.
2.Kostja esitas 01.03.2019 kaja, paludes tagaseljaotsus tühistada ja menetlus taastada. Kaja põhjenduste kohaselt oli kostja kohtuistungile mitteilmumine tingitud mõjuvast põhjusest. Kostja ei olnud tervislikel põhjustel võimeline osalema 15.01.2019 kohtuistungil. Kostja teatas oma tervislikust seisundist e-kirjaga 11.01.2019 ja kahe e-kirjaga 14.01.2019 ning selgitas, et tulenevalt haigusloo mahukusest ei väljastatud kostjale tõendit, vaid kohus peab esitama teabenõude Tallinna Psühhiaatriakliinikule. Kohus ei ole Tallinna Psühhiaatriakliiniku poole pöördunud. Kostja pöördus ise ühe oma raviarsti poole ning dr Jaak Tälli väljastas 19.02.2019 tõendi nr 456, milles nähtub, et kostja ei olnud meditsiinilistel põhjustel võimeline osalema 15.01.2019 Valga kohtumajas istungil. Tõendis märgitakse, et kostja haiguslugu koos detailsete materjalide ja diagnoosidega väljastatakse dr Ülo Kallassalu poolt kohtu nõude alusel. Kostja soovib jätkuvalt asja arutamist kohtuistungil, kuivõrd ainult istungil saab kostja anda selgitusi nõude põhjendatuse osas. Kostja on vastuseks kohtu 19.04.2018 kirjale avaldanud, et selgituste enneaegne avaldamine võib kahjustada kostja kaitsepositsiooni.
3.Hagejad leidsid, et kaja rahuldamiseks puudub alus. Kostja pole hagile sisuliselt vastanud, kostja loobus esindajast päev enne esimest istungit ja esitas arstitõendi päev enne istungit, sama tegi kostja enne teist istungit. Kostja venitab menetlusdokumentide vastuvõtmisega. Kostja soovib menetlust taastada, kuid ei esita oma seisukohti, mis on kaja rahuldamise üks eeldusi. Kajale lisatud tõend (mis ei ole originaaldokument) on väljastatud tagantjärgi, üldkirurgi poolt ning sealt pole aru saada, miks ei saa kostja istungil osaleda. Tegemist ei ole ootamatu haigestumisega, seega mõjuv põhjus puudub. Isegi kui tegemist oleks mõjuva põhjusega, oleks saanud tõendi esitada enne istungit. Kostja käitumine ei anna alust leida, et kostja ei saa menetluses osaleda. Tegemist on tsiviilmenetlusega, kus kõik asjaolud tuleb esitada kirjalikult. Kostja on suutnud esitada kaja ja menetlusabi taotluse, vaielda vastu menetluse viimisele Tallinna, vahetult enne viimast istungit on kostja seadnud hüpoteeke talle kuuluvale kinnistule.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus jättis 3. mai 2019 määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kaja menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja arvas kostja tasutud kautsjoni riigituludesse. Määruse kohaselt teatas kostja kohtule istungile eelneval päeval e-kirja teel, et haigusloo mahukuse tõttu ei väljastatud talle tõendit tervisliku seisundi kohta ning kohtul tuleb esitada teabenõue raviarstile. Kajale on lisatud kirurgi tõend, mille järgi psühhiaatri hinnangul ei olnud kostja meditsiinilistel põhjustel võimeline osalema 15.01.2019 istungil. Kohus tegi päringu kostja psühhiaatrile dr Ü. Kallassalule, küsides, kas kostja ei olnud 15.01.2019 võimeline osalema kohtuistungil ja miks sellisel juhul ei väljastatud talle tõendit.

Dr Ü. Kallassalu vastuse kohaselt oli kostja psüühilise seisundi poolest võimeline osalema 15.01.2019 toimunud tsiviilasja arutelul ning raviarsti hinnangul puuduvad tal psüühilisest terviseseisundist tulenevad takistused edasises kohtumenetluses osalemiseks. Võttes arvesse kostja raviarsti seisukohta, kohus leidis, et kostjal ei esinenud kohtuistungile ilmumata jätmiseks tervisest tulenevat mõjuvat põhjust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 1 mõttes. Kohus nõustus ka hagejatega, et vastuoluline ja pahatahtlik on kostja käitumine, kus kostja on olnud võimeline esitama menetlusdokumente, kuid samas leidnud, et ei ole võimeline osalema kohtuistungil ja kirjalikult ei ole võimalik seisukohta esitada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.T.J. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 3. mai 2019 määruse tühistamist ning kaja rahuldamist, Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2019 tagaseljaotsuse tühistamist ja tsiviilasjas menetluse taastamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hagejad mõjutanud kohtuprotsessi, edastanud kohtule valeandmeid ja suunavaid e-kirju, teinud päringuid kostja raviarstidele, mõjutanud kostja advokaati (mistõttu loobus vandeadvokaat Tanel Mällas kostja esindamisest). Kuna kostja viibib alates 18.04.2018 haiguslehel, siis puudub tal sissetulek ja võimalus advokaati palgata. Kostja eelnevaid haiguslehti on kohtu nõudel kontrollinud Eesti Haigekassa ning need põhjendatuks lugenud. Kostja taotleb asja arutamist kohtuistungil, sest kohtuistung tagab õiglase kohtupidamise. Kuna osa makseid on tehtud sularahas, siis soovib kostja anda selle kohta ütlusi, vastata küsimustele ja esitada hagejatele küsimusi vahetult kohtusaalis; 2) ei olnud kostja tulenevalt oma tervislikust seisundist võimeline osalema 15.01.2019 kohtuistungil. Kostja teavitas sellest kohut aegsasti. Vaatamata kostja teatele kohus teabe saamiseks Tallinna Psühhiaatriakliiniku poole ei pöördunud, vaid viis läbi istungi ja tegi tagaseljaotsuse. Üks kostja raviarstidest, dr J. Tälli, väljastas 19.02.2019 tõendi nr 456, millest nähtub, et kostja ei olnud meditsiinilistel põhjustel võimeline osalema 15.01.2019 kohtuistungil. Tõendis kinnitatakse, et kostja haiguslugu koos detailsete materjalide ja diagnoosidega väljastatakse psühhiaater dr Ü. Kallassalu poolt kohtu nõude alusel. 14.01.2019 visiidil dr Ü. Kallassalu juurde hinnati ka kostja võimekust esindada ennast järgmisel päeval toimuval kohtuistungil. Kuna Tallinna Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik ei väljasta tõendeid patsientidele, siis palus dr Ü. Kallassalu kostjal edastada kohtule palve esitada teabenõue kostja haigusloo ja tervisliku seisundi kohta, misjärel edastab dr Ü. Kallassalu kohtule kõik vajalikud dokumendid, mis kinnitavad, et kostja ei ole võimeline tervislikel põhjustel osalema 15.01.2015 kohtuistungil. Kostja viibib siiani haiguslehel ning üheks tema raviarstiks on dr Ü. Kallassalu. Kohus tegi päringu dr Ü. Kallassalule alles 24.04.2019, s.o enam kui kolm kuud pärast kohtuistungit. Kuna kohtutoimikus ei ole dr Ü. Kallassalu vastust päringule, jääb arusaamatuks, millele tugineb kohtu otsus, et võttes arvesse kostja raviarsti seisukohta, ei esinenud kostjal tervisest tulenevat mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks.

VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

6.I. Lääts ja J. Viiding vaidlevad määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kohus pea kahe aasta jooksul võimaldanud kostjal esitada oma seisukohti ja ilmuda kohtusse kolmel korral. Kogu selle aja on kostja kohtumenetlusest hoidunud ning ei ole oma vastuväiteid kirjalikult selgitanud. Hagejad ei ole kohut mõjutanud. Kohus on teinud kõik, et kostja õigused oleksid kaitstud. Kohus on teinud kostja arstile päringu (mida kostja nõudis), mille tulemusel selgus, et kostjal ei ole olnud takistusi menetluses

osalemiseks. Lisaks on kostja esitanud tagantjärgi väljastatud arstitõendi, millest samuti ei selgu, et kostjal oleks olnud meditsiinilisi takistusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 03.05.2019 määrus muutmata. Samuti tuleb jätta rahuldamata kostja taotlus täiteasjades nr 027/2019/364 ja 027/2019/365 täitemenetluste peatamiseks.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata. Ükski määruskaebuse väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on hinnanud õigesti tõendeid ning kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme.
9.Ringkonnakohus märgib vastuses määruskaebuse väidetele järgmist. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ilmunud 15.01.2019 kohtuistungile. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil ning oli kohtule 11.01.2019 ja 14.01.2019 e-kirjades teatanud, et ei saa tervislikel põhjustel 15.01.2019 kohtuistungile ilmuda. 14.01.2019 kell 16.38 saadetud e-kirjas on kostja täpsustanud, et tulenevalt raviloo mahukusest talle tõendit tema tervisliku seisundi kohta ei väljastatud ning raviarst palus esitada kohtul teabenõue Tallinna Psühhiaatriakliinikule dr Ü. Kallassalu nimele, misjärel esitatakse kohtule kostja tervisliku seisundi kohta vajalikud dokumendid. Kajale lisatud kirurgi dr J. Tälli tõendis nr 456 on kirjas, et kostjal on aastaid olnud depressioon, ta vajab ravi psühhiaatri juures ja on suunatud SA PERH-i dr Ü. Kallassalu vastuvõtule 16.07.2018, kus ta on käinud vastuvõtul korduvalt, ning kostja haigusjuhu kirjeldus detailsete materjalide ja diagnoosidega väljastatakse dr Ü. Kallassalu poolt kohtu nõude alusel. Maakohus enne tagaseljaotsuse tegemist kostja taotletud päringut dr Ü. Kallassalule ei teinud. Küll aga on maakohus teinud dr Ü. Kallassalule vastava päringu kaja lahendamise käigus 23.04.2019 (II kd, tl 64). Psühhiaater dr Ü. Kallassalu vastas maakohtu päringule 29.04.2019, et kostja oli oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema 15.01.2019 toimunud tsiviilasja arutelul ning raviarsti hinnangul puuduvad tal psüühilisest terviseseisundist tulenevad takistused edasises kohtumenetluses osalemiseks (II kd, tl 67). Kuivõrd kostja raviarst, psühhiaater dr Ü. Kallassalu, kelle poole pöördumist kostja tervisliku seisundi kohta andmete saamiseks kostja maakohtult taotles, on üheselt mõistetavalt kinnitanud, et kostja oli oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema 15.01.2019 toimunud tsiviilasja arutelul, puudus kostjal 15.01.2019 kohtuistungilt puudumiseks mõjuv põhjus TsMS § 422 lg 1 tähenduses.
10.Kaja rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel peab ringkonnakohus kontrollima ka tagaseljaotsuse tegemise eeldusi ja seda sõltumata määruskaebuse väidetest (Riigikohtu seisukoht nt 30.01.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-187-12, p 13). Asja TsMS § 413 lg 1 alusel tagaseljaotsusega lahendamisel rahuldab kohus hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla.

Ringkonnakohtu arvates on maakohus hagis esile toodud asjaolude põhjal õigesti leidnud, et materiaalõigusliku aluse laenulepingute alusel esitatud hagi rahuldamiseks annavad võlaõigusseaduse § 76 lg 1; § 82 lg 1; § 101 lg 1 p-d 1, 6, lg 2 ja § 113 lg 1, sealjuures viivist ei ole mõistetud välja rohkem kui põhinõude ulatuses. Seega on maakohus tagaseljaotsuse tegemisel kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust ja sellega TsMS § 413 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitnud. Ka kostja ei ole tuginenud sellele, et hagejad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel oleks õiguslikult võimalik nõue rahuldada (ehk et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud). Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti jätnud kaja rahuldamata ja tsiviilasjas menetluse taastamata.

11.Kostja esitas 10.06.2019 ringkonnakohtule taotlused, milles palub rahuldada hagi tagamise avaldused ning peatada täitemenetlused täiteasjades nr 027/2019/364 ja 027/2019/365. Ringkonnakohus selgitas pooltele 10.06.2019 kirjas, et tegemist ei ole hagi tagamise avaldustega, kuivõrd TsMS ei näe kostjale ette õigust taotleda hagi tagamist. Kostjal on õigus taotleda täitemenetluste peatamist tulenevalt TsMS § 417 lg-s 6 ja §-s 472 sätestatust. Hagejad teatasid vastuseks ringkonnakohtu kirjale, et täitemenetluste peatamiseks ei ole alust ja isegi kui oleks, siis saab see toimuda vaid tagatise vastu. Kostja pole tagatist pakkunud. Kuna kohus pole hagi taganud, on käimasolevad täitemenetlused ainsaks tagatiseks, et hagejad mingilgi määral oma nõuded rahuldatud saaks. Kostja vastas ringkonnakohtu kirjale, et tal puudub võimalus tagatist anda. TsMS § 472 lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Kuivõrd kostja on teatanud, et tal ei ole võimalik tagatist anda, tuleb kostja taotlus täiteasjades nr 027/2019/364 ja 027/2019/365 täitemenetluste peatamiseks jätta rahuldamata.
12.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagejad ei ole määruskaebemenetluses menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Kuna hagejate menetlustoimingud on tehtud hagejate poolt isiklikult, ei saa hagejatel olla tekkinud lepingulise esindaja kulusid, mistõttu jätab ringkonnakohus hagejate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja